1-14-2507/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2507 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. aprilli 2015 määrus I.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu I.E, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 13.04.2015 määrusega jäeti I.E talle Tartu Maakohtu 02.09.2014 otsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastamata. I.E kannab karistust KarS § 424 järgi, mida suurendati KarS § 65 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 13.03.2014 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 4 kuu ja 14 päeva vangistuse arvelt osaliselt. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates 02.09.2014 jäi 1 aasta 5 kuud ja 3 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.02.2016.

2. Kohus põhistas vabastamata jätmist järgmiselt. I.E on varasemalt kriminaalkorras karistatud 17 korral. Tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise, sõiduauto omastamise, kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise ja sõiduauto varguse eest mõistetud liitkaristust. Distsiplinaarkorras on

I.E karistatud tubakatoodete enda juures hoidmise eest noomitusega. Varem on

I.E korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, samuti on ta vabanenud tingimisi ennetähtaegselt. Vaatamata ka võimalusele kanda karistust vabaduses, on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Uued kuriteod pani ta toime katseajal olles, misjärel on talle eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele pööratud. Korduvalt katseajal toime pandud kuriteod näitavad, et käitumiskontrolli kohaldamine ei ole piisavaks uute kuritegude toimepanemise takistamisel. I.E kuritegude dünaamika on jäänud samaks – varavastased ja liiklusalased süüteod. Nelja viimase otsusega on teda karistatud KarS § 424 järgi ning tema kuritegude riskiteguriks on alkoholi tarvitamine. Vaatamata varasemalt läbitud sotsiaalprogrammidele Eluviisitreening ja Õige Hetk, ei ole ta suutnud alkoholitarvitamisest loobuda.

Positiivseks pidas kohus kindla tööja elukoha olemasolu, mis on vabanemisel rahuldava sissetuleku oluline osa. Samuti on alustatud töövõimetuspensioni taotlemisega. I.E sõnul ei takista see tal füüsilise töö tegemist.

Asjaolusid kogumis hinnates leidis kohus aga, et I.E ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal on ennatlik ning ei ole põhjendatud. Tema varasem elukäik, sooritatud kuritegude arv ja olemus ning korduv katseaja nõuete rikkumine ei veennud kohut, et praegusel hetkel on karistuse mõistmise eesmärgid täidetud.

MÄÄRUSKAEBUS

3. I.E määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. Kaebuse põhiteesid on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 Maakohus on jätnud arvestamata, et Eluviisitreeningu ja programmi Õige Hetk läbiviimisel nendivad läbiviijad, et mingil hetkel esineb programmi läbijatel ka tagasilanguse hetki. Seda ka juhul, kui isik on programmis taotletud eesmärgid omandanud.

3.2 Kohus on jätnud tähelepanuta, et I.E täitis kriminaalhooldust korrektselt kuni psüühilise häire ilmnemiseni, mil ta tarvitas alkoholi. Ta ei hilinenud kunagi, osales talle määratud programmis ja psühholoogi vastuvõtul ning osales töötukassa vahendusel aktiivselt tööotsimisel ja leidis töö remondilukksepana. Ka tööl käis ta kohusetundlikult kuni vanglakaristuse täitmisele pööramiseni. Sel hetkel langes ta taas alkoholi küüsi ning psüühiliselt ebaterves olekus sooritas kaks uut kuritegu juhtides ebakaines olekus mootorsõidukit selleks õigust omamata. Tehtut kahetseb I.E väga.

3.3 Tähelepanuta on jäetud seegi, et pärast nimetatud tegusid pöördus I.E meditsiinilise abi poole. Ekspertiisi tulemusena tuvastati tal psüühilised häired, mis võisidki teda sellisele käitumisele kallutada (vt lisatud dokumendid).

3.4 Praegu omab I.E tahet astuda kardinaalseid samme alkoholi ja sellest tulenevate probleemide lahendamiseks ning soovib jätkata koostööd psühhiaatriga. Vabanemisel on I.E-le kindlustatud eluning töökoht. Vajadusel võib ta lasta end kodeerida.

3.5 Ülaltoodu kinnitab, et I.E on juba enne karistuse kandmisele asumist ja ka selle ajal astunud samme, mis üksiti tõendab, et ta on oma probleemidest aru saanud. Ta ei otsi õigustusi oma kuritegudele ja käitumisele, vaid väidab, et on üheselt endale aru andnud alkoholijoobes toime pandud tegude keelatusest ning alustanud sellest tulenevate probleemide ennetuse ja raviga. Probleeme ennetab ka I.E soov elukohavahetuseks. Nii sõber kui ka tööandja ei ole alkoholilembesed, seega selline risk puudub. Samuti distsiplineeriks töölkäimine.

3.7 I.E leiab, et tähelepanuta on jäetud ka asjaolu, et ta on omal initsiatiivil üle aasta aktiivselt tegelenud käitumist negatiivselt mõjutanud tegurite kõrvaldamisega. Samuti on tal tahe elada seaduskuulekalt ning hoolitseda pere ja laste eest, mitte korrates tehtud vigu.

3.8 Distsiplinaarkaristuse kohta selgitab I.E, et tubakatooted otseselt vanglas keelatud ei ole. Keelatud on need siseruumides. Karistusena määratud minimaalne karistus näitab, et rikkumine on väike ning see ei tohiks tingimisi ennetähtaegset vabastamist mõjutada. Karistuse eesmärk on mõjutada rikkujat aru saama kuriteo olemusest ja keelatusest. I.E on aru saanud oma tegude keelatusest ning ei õigusta neid, samuti annab ta endale aru, et kohtu poolt määratud tingimused on täitmiseks. Ta palub siiski uskuda, et alkoholiprobleemid on seotud psüühikahäiretega, milliste maandamiseks otsib ta abi alkoholist. Nüüd on ta pöördunud psühhiaatri poole, mida oleks pidanud tegema juba ammu.

3.9 I.E märgib, et tööja elukoht hõivavad tema jõudeaja ning kindlustavad sotsiaalse kindlustatuse nii määruskaebuse esitajale endale, kui ka tema lastele. Kriminaalhooldus ei pärsi töökohustuste täitmist, pigem maandab riske. Tööandja ja sõber, kelle juurde I.E elama läheb, kinnitavad, et ta on kohusetundlik, kuid probleemiks on alkohol. Ravi ja nõustamine välistavad alkoholiga seotud riskid. I.E kinnitab veelkord, et tema poolt ära kantud karistus on olnud piisav, et aru saada tegude keelatusest. Edaspidisel vanglakaristusel sisuline mõte puudub ning ka tema enda initsiatiiv on kuritegeliku käitumise põhjuste kõrvaldamisel suur nii ennetähtaegse vabastamise korral, ravil kui ka ennetamisel.

3.10 Määruskaebuse lisas märgib I.E , et ta soovib kohe ennetähtaegselt vabanedes tööle asuda OÜ-s XXX . Pärast karistuse kandmist ei ole tal enam nimetatud ettevõttes tööle asuda võimalik, kuna sügis-talve perioodil pakub firma tööd tipphooajal (suvi, kevad) võetud töölistele. Seega talvel vangistuse lõpuni kandmise korral ei ole tal töökohta ega muud eluks vajalikku sissetulekut peale töövõimetuspensioni. Töötamine vähendab sotsiaalse toimetuleku riski ning edaspidist toimetulekut ning distsiplineeriks I.E seaduskuulekale käitumisele.

See aitaks tal varem elu korda seada ja kohustuste täitmist varem, kui seda on karistuse lõppedes, vabaneda. Tähtaegsel vabanemisel ei huvita kedagi, kas I.E on tööd ja võimalust oma elu korraldamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga I.E vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

4.1 Oma kaebuses ringkonnakohtule keskendub selle esitaja erinevate lubaduste andmisele alkoholisõltuvusest vabanemisega seoses, millega väidab end olevat tegelenud nii enne praeguse vangistuse kandmisele asumist kui ka karistuse kandmise ajal. Samuti on I.E lubanud pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja lasta end kodeerida. Määruskaebuse esitaja on samuti andnud lubaduse tegeleda laste toetamisega ja asuda tööle, et kindlustada end ja lapsi ning vältida jõudeolekut.

4.2 Ringkonnakohtule edastatud toimikust nähtub, et maakohtu istungil (tl 11) on kohtule teatavaks saanud samad lubadused, ent sellele vaatamata on esimese astme kohus leidnud, et isiku varasem elukäik, tema poolt toime pandud kuritegude arv ja korduv katseaja nõuete rikkumine ei veena kohut, et praegusel ajal on I.E karistuse eesmärgid täidetud. Samal seisukohal on ka ringkonnakohus.

4.3 Käesolevalt on I.E heitnud niisiis maakohtu määrusele ette end iseloomustava materjali tähtsate aspektide arvestamata jätmise – mh selle, et kohus jättis arvestamata

Eluviisitreeningu ja programmi Õige Hetk läbiviijate arvamuse, et mingil ajal esineb programmi läbinutel tagasilanguse perioode. Samuti jättis kohus arvestamata, et I.E eelmine kriminaalhooldus kulges probleemivabalt kuni vanglakaristuse täitmisele pööramiseni.

Samuti selle, et määruskaebuse esitaja on omal initsiatiivil tegelenud alkoholiprobleemile lahenduse otsimisega. Elik määruskaebuse väidete kogumis on I.E leidnud, et kohus on teinud kaalutlemata otsustuse.

4.4 Apellatsioonikohus nõustub vaatamata I.E etteheidetele maakohtu seisukohaga, selgitades ühtlasi, et kuna määruskaebemenetluse eesmärk on kohtulahendi seaduslikkuse kontrollimine, siis mingisuguseid menetluslikke ega materiaalõiguslikke minetusi II astme kohus senises menetluses ei tuvastanud. Apellatsioonikohus peab küll kiiduväärseks I.E erinevaid pingutusi alkoholi liigtarvitamisest loobuda ja leiab, et osalemine sotsiaalprogrammides annab küll suuna, kuidas muuta või lõpetada alkoholi tarvitamine või saavutada alkoholisõltuvuse üle kontroll, edaspidine aga sõltub isiku enda tahtest. Apellatsioonikohus peab kiiduväärseks ka seda, et I.E on otsustanud oma elu muuta ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt ning oma lapsi toetada, küll aga selgub tema varasema ennetähtaegse vabastamise küsimuse protokolli lugedes (30.09.2013), et sarnaseid lubadusi on I.E andnud Tartu Maakohtule varemgi. Ennetähtaegse vabastamise toonasest protokollist nähtub, et I.E on teadvustanud alkoholiprobleemi olemasolu, lubanud alluda ravile, käia psühhiaatri vastuvõtul, muuta oma elu ja suhteid lähedastega ning kinnitanud, et saab aru perekonnale põhjustatud kannatustest, samuti on ta kinnitanud tööja elukoha olemasolu jne. Maakohus uskus I.Eubadusi ja vabastas ta tingimisi ennetähtaegselt. Karistus pöörati täitmisele, kuna I.E lmus kriminaalhooldaja juurde alkoholijoobe tunnustega. Sellele järgnesid taas ka uued kuriteod.

4.5 Arvestades lisaks, et I.E on kriminaalkorras karistatud juba 17 korral, sh vabadusekaotusliku karistusega 9 korral ning korduvad kriminaalkorras mõistetud karistused ei ole I.E puhul evinud uusi õigusrikkumisi ärahoidvat toimet, on ringkonnakohtul raske toetuda üksnes kinnipeetava lubadustele, et sel korral soovib ta oma elukorraldust muuta. Ehkki määruskaebuse esitaja leiab, et teda on positiivselt iseloomustatud nii sõbra, kelle juurde ta elama asub, kui ka potentsiaalse tööandja poolt, on ta varasemalt korduvalt valinud riskiva ja hoolimatu elustiili ning seadnud oma õigusrikkumistega ohtu nii enda kui ka teiste inimeste elu ja tervise ning vara. Sellises olukorras kaalub I.E käitumismustrit iseloomustavate negatiivsete argumentide hulk üle positiivse ning ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada ja seda vaatamata asjaolule, et I.E on eluja töökoht, ta on aru saanud oma tegude keelatusest ning omab positiivseid kavatsusi elu muutmiseks.

5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja I.E määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau