3-15-1197/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1197 Haldusasi M.L. kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse kohustamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 2 ja § 121 lg 4). Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu 15.05.2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-12882 kuulutati välja M.L. pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Terje Eipre. Harju Maakohtu 08.05.2014 määrusega samas tsiviilasjas lõpetati M.L. pankrotimenetlus selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning vabastati pankrotihaldur pankrotihalduri kohustustest. 14.11.2014 määrusega algatas Harju Maakohus M.L. kohustustest vabastamise menetluse ja määras vastavas menetluses usaldusisikuks A.L. kohustusega täita usaldusisiku kohustusi. 13.01.2015 määrusega samas tsiviilasjas täiendas Harju Maakohus 08.05.2014 kohtumäärust ning kinnitas M.L. pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepaneku, mille kohaselt moodustavad võlausaldajate nõuded M.L. vastu kokku 10890,34 eurot.

2. 30.04.2015 esitas M.L. Riigi Tugiteenuste Keskusele vaide kohustamaks Riigi Tugiteenuste Keskusele ettekirjutuse tegemist M.L. vanglasisese isikuarvele seatud aresti kehtetuks tunnistamiseks. Vaide kohaselt ei ole M.L. rahul, et tema vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest peetakse kinni 50% nõuete täitmiseks, kuivõrd pankrotiseaduse kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise menetluses loetakse kõik tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, kes peab võlgnikule üle andma 25% tulust.

3. 05.05.2015 vastusega jättis Riigi Tugiteenuste Keskus vaide rahuldamata, leides, et vangistusseaduse § 44 kehtib erinormina pankrotiseaduse § 173 suhtes ning mille kohaselt 50% kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest jäetakse rahaliste nõuete täitmiseks. Riigi Tugiteenuste Keskuse hinnangul on pankrotimenetluses kinnitatud jaotusettepaneku alusel selge, et M.L.l on täitmata rahalisi nõudeid.

4. 08.05.2015 saabus Tallinna Halduskohtule M.L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajaks. Taotluse kohaselt ei võimalda ükski seadus M.L. isikuarvet arestida. M.L. hinnangul rikub Riigi Tugiteenuste Keskus oma tegevusega M.L. põhiõiguseid ning seetõttu on vajalik esialgne õiguskaitse. M.L. hinnangul raskendab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine hilisema kohtuotsuse täitmist. M.L. palub kohtul kohustada Riigi Tugiteenuste Keskust vabastama tema vanglasisene isikuarve arestist.

5. 08.05.2015 kohtunõudega kohustas kohus Riigi Tugiteenuste Keskust ja Tallinna Vanglat esitama seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna Vangla ja Riigi Tugiteenuste Keskus täitsid kohtu nõude 11.05.2015. Tallinna Vangla hinnangul ei ole M.L. isikuarve arestitud, vaid M.L. isikuarvele laekuvatest summadest peetakse vangistusseaduse alusel kinni 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks. Tallinna Vangla hinnangul rakendub kinnipeetavate rahalistele vahenditele sissenõude pööramise suhtes vangistusseaduse eriregulatsioon, mis võimaldabki pöörata sissenõude 50%-le kinnipeetava isikuarvele laekuvast rahast. Seejuures selgitab vangla, et nõuete fondi M.L. võlausaldajate nõuete katteks väljastatud raha kantakse iga kuu edasi usaldusisikule. Tallinna Vangla hinnangul ei ole esialgne õiguskaitse seetõttu põhjendatud. Riigi Tugiteenuste Keskus leiab kohtule esitatud seisukohas, et jaotusettepanekus on tunnustatud nõudeid M.L. vastu summas 10890,34 eurot ning vastavas summas on kajastatud isiku kohustused ka tema vanglasisesel nõuete kontol. Riigi tugiteenuste Keskuse hinnangul on ebaseaduslik ja võlausaldajate huve rikkuv isiku taotlus vabastada isikuarve nn arestist ehk isikupoolne taotlus mitte kajastada tema täitmata kohustusi nõuetena. Riigi Tugiteenuste Keskus on seisukohal, et kohustusest vabastamise menetluses kehtib vangistuses viibimise korral erinormina vangistusseaduse § 44, mille kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summades 50% kinnipeetava rahaliste nõuete täitmiseks.

6. Kuigi M.L. on esitanud taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajaks on asjaolude selgitamisel ilmnenud, et Riigi Tugiteenuste Keskus on M.L. esitatud vaide lahendanud. Seetõttu tuleb M.L. taotlust käsitleda kaebusena ühes taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

8. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p

4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

9. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

10. Käesoleval juhul on M.L. esitanud vaide Riigi tugiteenuste Keskusele. Kohtu hinnangul on vaie esitatud valele haldusorganile. VangS § 44 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele vanglateenistus. Seejuures sama §-i lg 2 kohaselt jäetakse 50 protsenti kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras.

Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Tulenevalt Tallinna Vangla põhimäärusest on vangla finantsja majandusosakond vangla struktuuriüksus. Tallinna vangla finantsja majandusosakonna põhimääruse § 3 kohaselt on finantsja majandusosakonna üheks põhiülesandeks korraldada kinnipeetavate ja vahistatute isikuarve pidamine. Tallinna vangla finantsja majandusosakonna põhimääruse § 4 lg-te 5 ja 9 kohaselt kindlustab osakond rahaliste kohustuste täitmise riigieelarve, riigikassa või teiste nõudeõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute ees, sealhulgas töötasualased arveldused koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega ning korraldab kinnipeetava töötasu ning kinnipeetavale ja vahistatule laekuvate summade kasutamise vangistusseaduse sätete kohaselt.

Seejuures Riigi Tugiteenuste Keskus osutab Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimääruse § 4 lg 1 kohaselt teenuseid riigiraamatupidamiskohustuslasele keskuse ja riigiraamatupidamiskohuslase vahel sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe alusel. Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel http://www.rtk.ee/teenuse-saajad/justiitsministeerium avaldatud informatsiooni kohaselt pakub Riigi Tugiteenuste Keskus Justiitsministeeriumile ja selle valitsemisala asutustele finantsarvestuse ning personalija palgaarvestuse teenust. Teenust osutatakse vastavalt ministeeriumi ja keskuse vahel sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppele.

Seejuures on samal veebilehel toodud informatsiooni kohaselt teenuse osutamise täpsemad tingimused reguleeritud Justiitsministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas, finatsarvestuse toimemudelis ning personalija palgaarvestuse toimemudelis. Viidatud raamatupidamise sise-eeskirja punkti 3.4. kohaselt peetakse vanglas kinnipeetavate isikute rahade ja nõuete arvestust K-raha programmis. Eeskirja punkti 10.2.8. järgi on vanglas kinnipeetavate isikute rahade arveldusteks e-riigikassas avatud Tartu Vangla nimele tagatiste konto. Sellele kontole laekuvad kinnipeetavate isikute rahad, mis on seotud K-raha programmiga.

Kõikidele vanglas kinnipeetavatele isikutele väljastatakse individuaalne viitenumber, mille järgi toimub K- raha programmis automaatselt vangistusseaduse § 44 järgi raha jagunemine. Kinnipeetavate isikute isiklik raha kajastatakse SAPis vastaval pangakontol ja kohustuse kontol 203630 (klientide raha), kinnipeetavate isikute nõuete katteks kogunenud raha kontol 203640 (kohtutäiturile ülekantavad summad). Keskus võrdleb igapäevaselt e-riigikassa väljavõtet K-raha aruandega.

Seega on eeltoodud sätete põhjal ilmne, et kinnipeetavate isikuarvele laekuvate rahasummade kasutamise korraldaja ja kinnipidamiste tegija vangistusseaduse tähenduses on vanglateenistus ning Riigi Tugiteenuste Keskus osutab vanglale muuhulgas kontode arvelduse ja aruandlusega seonduvalt finantsarvestuse teenust. Sellest tulenevalt saab vaide kinnipidamiste tegemisega seoses esitada Tallinna Vanglale ja hilisema kohtule esitatava kaebuse vastustaja saab samuti olla üksnes Tallinna Vangla.

11. Eelnevast nähtuvalt on selge, et M.L. esitas vaide valele haldusorganile ning tegelikult on vangistusseaduses sätestatud eeldus kohtusse pöördumiseks täitmata, st kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Kohus selgitab, et haldusorganil tuleb vaide lahendamisel esmalt kontrollida, kas tema on üldse pädev haldusorgan, kellele tuli selline vaie esitada (HMS § 79 lg 2). Kui vaide esitaja on eksinud haldusorgani valikul ja esitanud vaide valele haldusorganile, siis on haldusorganil HMS § 79 lõikest 2 tulenevalt kaks võimalust. Esiteks, kas tagastada isikule vaie ja selgitada, kes on pädevaks haldusorganiks, kuhu isik peab pöörduma. Või teiseks, edastada vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale. Kohtu hinnangul pidanuks Riigi Tugiteenuste Keskus vaide saamise järgselt selle kas M.L.le tagastama ja selgitama, kuhu vaie tuleb esitada või edastama vaide ise Tallinna Vanglale. Kuna antud juhul on VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, st vangla ei ole kaebaja taotlust selles osas sisuliselt lahendanud, kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebajale tagastamisele. Kaebuse kohtule esitamise eeldusena tuleb antud juhul M.L.l esitada asjakohane vaie Tallinna Vanglale ning alles siis, kui vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, saab esitada kaebuse kohtule.

12. Kuna kaebus tagastatakse, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Kohus märgib, et isegi juhul, kui lähtuda sellest, et vaie on Tallinna Vanglale käesoleva kohtumenetluse raames esitatud, kuuluks esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätmisele. Nimelt tuleks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohtul peale taotluse kontrollimist ja võimalike puuduste kõrvaldamist hinnata vanglale esitatud vaide eduväljavaateid. Kohus märgib, et kaebaja vaie/ ja võimalik hilisem kaebus ei oma erilisi eduväljavaateid. Kohtule esitatud andmetest ning kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on selge, et kohus on tsiviilasjas 2-13-12882 kuulutanud välja kaebaja pankroti, pankrotimenetlus on peale väljakuulutamist lõpetatud raugemise tõttu ning pankrotimenetluses on kinnitatud pankrotihalduri esitatud jaotusettepanek, mille kohaselt moodustavad võlausaldajate nõuded kaebaja vastu kokku 10890,34 eurot. Seejuures on ka selge, et kaebaja suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus, kus on usaldusisikuks määratud A.L.. Pankrotiseadusest tulenevalt on kaebaja tulu nõuded loovutatud usaldusisikule (kaebajal õigus saada sellest 25%) ning mille arvelt tuleb usaldusisikul teha kord aastas vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele võlausaldajatele välja makseid (pankrotiseadus § 172 lg-d

1 ja 2; § 173 lg-d 3 ja 4). Seejuures on usaldusisik kohustatud esitama kohtule kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande muuhulgas talle laekunud tulude ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta (pankrotiseadus § 172 lg 4). Kohus selgitab, et VangS § 44 lg-st 2 ei tulene, et rahalised nõuded kinnipeetava vastu peaksid kindlasti olema kohtutäituri poolt vanglale täitmiseks saadetud. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kord kehtib ka juhul, kui kinnipeetava suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tal on jätkuvalt täitmata nõudeid. Seega, kui kinnipeetava vastu on (tunnustatud) rahalisi nõudeid, siis jäetakse VangS § 44 lg 2 alusel 50 protsenti tema isikuarvele laekuvatest summadest nende täitmiseks. Kohtu seisukohta toetab ka vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne, mille kohaselt, kui kinnipeetava vastu suunatud rahaline nõue on vanglale täitmiseks saadetud kohtutäituri poolt, tuleb see kanda täituri ametialasele kontole ning et selliselt kinnipeetav osa tuleb arvutada VangS § 44 paragrahvi lg-s 2 sätestatust lähtudes (VangS § 44 kommentaari p 5). VangS § 44 kommentaari p-s 3.2 on ka märgitud, et rahalisteks nõueteks lg 2 mõttes ei ole mitte ainult mõistetud vangistuse aluseks oleva kuriteoga tekitatud ja kinnipeetavalt välja mõistetud kahju hüvitised, vaid ka muud rahalised nõuded kinnipeetava vastu, mille olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud. Käesoleval juhul on jaotusettepanekuga rahaliste nõuete suurus kindlaks määratud ning usaldusisikul lasub kohustus temale kaebajalt laekuvad summad võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel välja maksta. Seega on kaebajal täitmata rahalisi kohustusi, millede suhtes kohaldub kaebaja isikuarvele laekuva sissetuleku suhtes VangS § 44 lg

2. Kuigi pankrotiseaduse § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik andma usaldusisikule üle tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet ning vastav regulatsioon vara kohta, millele ei saa sissenõuet pöörata, on toodud täitemenetluse seadustikus, selgitab kohus, et VangS § 44 lg 2 on erinorm pankrotiseaduse § 173 lg 5 suhtes. See tähendab, et vangistuses viibivate isikute suhtes rakendub muuhulgas kohustusest vabastamise menetluse ajal vangistusseaduse eriregulatsioon ning pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes pankrotiseaduse § 173 lg 3 (kaebaja tulu nõuded loovutatakse usaldusisikule) ja lg 4 (kaebajale tuleb usaldusisikul tuleb kaebajale kanda vastavast tulust 25%). Kohtule esitatud kaebaja isikukonto nõuete fondi väljavõttest nähtuvalt ei tee vangla kinnipidamis rohkem kui 50% ulatuses. Seejuures nõuete fondi hoiustatud raha kantakse iga kuu edasi usaldusisikule. Seega, arvestades kohtule teadaolevaid andmeid, ei ole vangla rikkunud kaebaja õigusi ega võõrandanud õigusvastaselt tema omandit või teinud kinnipidamisi kaebaja isikukontolt vastuolus seadusega. Seetõttu ei oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kaebaja vaide ja hilisema kaebuse eduväljavaateid arvesse võttes põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik