2-13-52153/62 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-52153

Tsiviilasi

Kristiina Vaheri avaldus juurdepääsu määramiseks XXXX

kinnisasjale

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. jaanuari 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ivar Lustverki määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Ivar Lustverk

(ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Ramon Rask

Vastustaja (avaldaja): Kristiina Vaher (ik: XXX)

Puudutatud isik: Ülo Vaher (ik: XXX)

Puudutatud

isik:

Eesti

Vabariik,

riigivara

valitseja

Keskkonnaministeerium, esindaja Mare Hiiesalu

Puudutatud isik: Meelis Traks (ik: XXX)

Puudutatud isik: Södra Metsad OÜ (rk: 10944021), esindaja

Taavi Müllerson

Puudutatud isik: Lohusuu vald

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 23. jaanuari 2015 määrus

muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda, ringkonnakohtus Ivar

Lustverki kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Kristiina Vaher esitas 04.11.2013 maakohtule avalduse, milles palus määrata Ida-Virumaal

Lohusuu vallas Separa külas asuva XXXX kinnisasja (registriosa nr XXXX , katastritunnus

XXX; edaspidi XXXX kinnisasi) igakordse omaniku kasuks ööpäevaringne juurdepääs

avalikult kasutatavale teele jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega üle Ida-Virumaal Lohusuu

vallas Separa külas asuva XXXX tänav XX kinnisasja (registriosa nr XXX, katastritunnus XX

; edaspidi XXXX tänav XX kinnisasi), teha kinnistusraamatusse kanne juurdepääsuõiguse

kohta ning tuvastada XXXX tänav XX kinnisasja omaniku Ivar Lustverki kohustus anda

nõusolek eeltoodud kinnistusraamatu kande tegemiseks.

Avalduse kohaselt puudub XXXX kinnisasjal juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Väljakujunenud tava järgi on kinnisasjale pääsemiseks kasutatud juurdepääsuteed, mis kulgeb

avalikult kasutatavalt XXXX tänavalt läbi XXXX tänav XX kinnisasja, Avinurme

metskond 31 kinnisasja (ei ole kinnistusraamatusse kantud, katastritunnus XXX; edaspidi

Avinurme metskond 31 kinnisasi) ja XXXX kinnisasja (registriosa nr XXX, katastritunnus

XXXX; edaspidi XXXX kinnisasi). XXXX kinnisasjale on seatud teeservituut XXXX

kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Avaldaja on juurdepääsu üle XXXX tänav XX

kinnisasja kasutanud alates XXXX kinnisasja omandamisest 2007. a. 2011. a novembris keelas

I. Lustverk avaldajal XXXX tänav XX kinnisasja kasutamise juurdepääsuna. Avaldaja soovib

kasutada XXXX kinnisasja elupaigana. Lohusuu vald on vastu võtnud XXXX kinnisasja

detailplaneeringu, mis näeb ette kinnisasja jagamise viieks krundiks, neist neli on elamumaa

ning viies avalikult kasutatav puhke- ja telkimisala. Juurdepääs tuleks määrata tasuta.

2. Puudutatud isik Ülo Vaher, kes on koos avaldajaga XXXX kinnisasja ühisomanik, jagas

avaldaja seisukohti.

3. Puudutatud isik I. Lustverk, kes on XXXX tänav XX kinnisasja omanik, palus jätta avalduse

rahuldamata või määrata juurdepääsu muul viisil kui XXXX tänav XX kinnisasja kaudu.

Juurdepääs XXXX tänav XX kaudu rikub oluliselt I. Lustverki omandiõigust, privaatsust ja

turvalisust. XXXX tänav XX kinnisasi paikneb XX kinnisasja (registriosa nr XX ,

katastritunnus XXX; edaspidi XX kinnisasi) ja XX kinnisasja (registriosa nr XX ,

katastritunnus XXXX; edaspidi XX kinnisasi) vahel, neil kinnisasjadel asuvad vastavalt

I. Lustverki ning Peep Ploomipuu ja Kaja Ploomipuu elukohtadeks olevad hooned. Tee on

hoonetest paarikümne meetri kaugusel. Tegemist ei ole väljakujunenud ligipääsuga, kuna

XXXX kinnisasi on jõeäärne maatulundusmaa ning ajalooliselt puudus vajadus eraldi

ligipääsuks XXXX kinnisasjale. Kui juurdepääs määratakse üle XXXX tänav XX kinnisasja,

siis tuleb see määrata vastavalt metsamajandamise kavast tulenevale vajadusele ja valgel ajal.

Juurdepääsu määramisel ei saa arvestada XXXX kinnisasja omanike arendus- või

ehitusplaanidega, kuna seda lubavat planeeringut ei ole kehtestatud.

Juurdepääsuks XXXX kinnisasjale on mitmeid teisi variante:

1) silla ehitamine Avijõele, mis võimaldaks XXXX kinnisasjale juurdepääsu avalikult

kasutatavale teele (Lohusuu-Maetsma maantee) üle XX või Jõe kinnisasja;

2) juurdepääs mööda riigile ja kolmandatele isikutele kuuluval maal paiknevaid metsateid:

a) üle XXXX , Avinurme metskond 31, Avinurme metskond 80, Pardisoone, riigi reservmaa,

Määrimetsa, Määri, Separa-Aleksandri, Kadakaoja, Avinurme metskond 31 kinnisasjade;

b) üle XXXX , Avinurme metskond 31, Avinurme metskond 30, Avinurme metskond 82

kinnisasjade. Selle juurdepääsu läbimiseks on vajalik Avijõe ületamine koolmekohas;

3) juurdepääs üle Ida-Virumaal Lohusuu vallas Separa külas asuva XX kinnisasja (registriosa

nr XXX, katastritunnus XXX; edaspidi XX kinnisasi). Ajalooliselt moodustasid XX , XXXX

ja XXXX kinnisasjad ühtse talukoha ning ligipääs praegusele XXXX kinnisasjale oli üle XX

kinnisasja.

Variandid 1 ja 2 ei riiva ühegi isiku privaatsust.

Kui juurdepääs määratakse üle XXXX tänav XX kinnisasja, siis palus I. Lustverk välja mõista:

1) ühekordse maksena 1/3 XXXX tänav XX kinnisasjal paikneva tee XX mise ja remondi

kuludest ehk 9265 eurot. I. Lustverk ja P. Ploomipuu on teinud suuremahulise teeremondi

aastatel 2010–2012, kulud ca 3000 eurot, mis kanti kahasse. 2013. a teostati truubi remont

maksumusega 24 795 eurot. Kohtuistungil (II kd, tl 175) selgitas I. Lustverk, et kantud

kulutused tuleks arvesse võtta omandiõiguse riive eest tasu määramisel;

2) 1/3 tulevikus tekkivatest XXXX tänav XX kinnisasjal paikneva tee hooldamise kuludest ja

maamaksust. Tee korrashoiuks tuleb igal aastal vedada killustikku ca 1000 euro eest.

Lumekoristuseks kulub 500 eurot. Kulud tuleb jagada XX , XX ja XXXX kinnisasjade vahel,

kuna Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja teised metsakinnisasjade omanikud kasutavad

teed juhuslikult. Teiseks tuleb lähtuda leibkonna loogikast, sh mitte arvestada seda, et nii

I. Lustverkile kui Ploomipuudele kuulub mitu kinnisasja, millele pääseb XX kaudu.

Algselt leidis puudutatud isik, et avaldajalt tuleks välja mõista ka kompensatsioon XXXX

tänav XX kinnisasja väärtuse vähenemise eest, kuid kohtuistungil loobus sellest (II kd, tl 176).

4. Puudutatud isik Eesti Vabariik eelistas, et avaldaja saavutab kokkuleppe XXXX tänav XX

kinnisasja omanikuga. Ainsaks teiseks variandiks on juurdepääs üle Avijõe, milleks tuleb

ehitada sild. Riigile kuuluvatel kinnisasjadel Avinurme metskond 30, 31, 80, 82 metsateid

teeseaduse tähenduses ei ole. Menetlusosaliste nimetatud teed on ilmselt pinnasteed, metsasihid

ja -XX d, mille kasutamist teena ei saa aktsepteerida. Avinurme metskond 31 katastriüksuse

kasutamine on kitsendatud, kuna sellel paikneb I kaitsekategooria liigi – kalakotka –

püsielupaik. RMK ei ole huvitatud suurt kompaktset metsamassiivi läbiva uue tee ehitamisest

ning palus määrata juurdepääs XXXX kinnisasjale nii, et see ei läbiks riigimetsa maaüksuseid.

5. Puudutatud isik Meelis Traks, kes on XX kinnisasja omanik, oli seisukohal, et juurdepääs

tuleb määrata avaldaja soovitud viisil või silla ehitamisega üle Avijõe. Väljakujunenud tava

kohaselt on juurdepääs XXXX kinnisasjale olnud üle XXXX tänav XX , Avinurme

metskond 31 ja XXXX kinnisasjade. Ajalooline ligipääs sõidukiga on olnud üle XX veere, XX

ja XXXX kinnisasjade, kus on kaardil praeguseni nähtav metsasiht. XX kinnisasja kaudu on

XXXX kinnisasjale sõidukiga võimatu ligi pääseda, sest kinnisasjade vahel on oja säng kohati

kuni 5 m kõrguste kallastega. Tee XX mine XX kinnisasjale poolitaks kinnisasja ning läbiks

otse hoonete siseõue.

6. Puudutatud isik Södra Metsad OÜ, mis on XXXX kinnisasja omanik, teatas, et Södra

Metsad OÜ-l ei ole eelistust, kustkaudu peaks XXXX kinnisasja omanik oma maale käima.

Södra Metsad OÜ ei ole kunagi keelanud kellelgi oma maal liikuda.

7. Puudutatud isik Lohusuu vald selgitas, et XXXX kinnisasjale lähim avalik tee on Jõe tänav

(tee nr 4200031) ja edasi XXXX tänav (tee nr 4200039). Avalikult kasutatav XXXX tänav

ulatub kuni XXXX tänav XX kinnisasjani. XXXX kinnisasja detailplaneeringut ei ole

kehtestatud, kuna juurdepääsu küsimus on lahendamata. Silla ehitamist Avijõele ei ole peetud

mõistlikuks.

MAAKOHTU LAHEND

8. Viru Maakohus rahuldas 23. jaanuari 2015 määrusega avalduse osaliselt ning määras

Ida-Virumaal Lohusuu vallas Separa külas asuva XXXX kinnisasja (registriosa nr XXXX ,

katastritunnus XXX) omanikele, nende pereliikmetele ja külalistele ning kinnisasja või selle

omanikke teenindavatele isikutele tähtajatu ja ööpäevaringse juurdepääsu jalgsi ja

transpordivahendiga avalikult kasutatavale teele üle Ida-Virumaal Lohusuu vallas Separa külas

asuva XXXX tänav XX kinnisasja (registriosa nr XX , katastritunnus XX ).

XXXX kinnisasja (registriosa nr XXXX ) igakordne omanik tasub XXXX tänav XX

kinnisasja (registriosa nr XX ) igakordsele omanikule juurdepääsu kasutamise eest tasu

järgmiselt: 50 eurot aastas, kui puudub kehtiv detailplaneering XXXX kinnisasjale

ehitusõiguse määramise kohta; 150 eurot aastas, kui kehtiva detailplaneeringuga on määratud

XXXX kinnisasjale ehitusõigus; tasu makstakse iga kalendriaasta eest hiljemalt vastava aasta

1. juulil.

Maakohus määras kanda registriosa nr XX III jakku esimesele vabale järjekohale märkus

kinnistu nr XXXX igakordsele omanikule määratud juurdepääsu kohta vastavalt kohtumääruse

resolutsiooni punktile 2, samuti märkus, et juurdepääs on määratud seadusest tuleneva

nõudeõiguse alusel, ning tuvastas Ivar Lustverki kohustuse anda nõusolek kanda registriosa

nr XX III jakku märkus kohtumäärusega määratud juurdepääsu kohta.

Maakohus jättis rahuldamata Ivar Lustverki taotluse kaasata puudutatud isikutena Peep

Ploomipuu, Kaja Ploomipuu ja kinnisasjade omanikud, kelle maal paiknevad Ivar Lustverki

välja pakutud juurdepääsud.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Määruse kohaselt puudub XXXX kinnisasjal ligipääs avalikult kasutatavalt teelt, kuna

kinnisasi ei piirne ühegi teega. XXXX kinnisasi piirneb XX kinnisasja, XXXX kinnisasja ja

Avijõega. Teeservituudi abil pääseb XXXX kinnisasjalt üle XXXX kinnisasja kuni Avinurme

metskond 31 kinnisasja piirini.

XXXX kinnisasi on praegu maatulundusmaa, mida aktiivselt ei kasutata. Omanikul on kavas

kinnisasjale ehitada, kuid ei ole teada, kas ja millises ulatuses saab kinnisasi ehitusõiguse.

Detailplaneeringut ei ole kehtestatud juurdepääsutee puudumise tõttu. Asjaolu, et

detailplaneeringu menetlus ei ole lõpule viidud, ei takista juurdepääsu määramist. Omanikul on

õigus pääseda oma maale olenemata sellest, kas tegemist on maatulundusmaa või elamumaaga.

Tavapäraselt saab maaomanik hajaasustuse piirkonnas ehitada oma maale vähemalt ühe elamu,

kui ei esine erilisi ehitamist välistavaid asjaolusid. Asja materjalidest selliseid asjaolusid ei

nähtu. Vajadus pöörduda juurdepääsu määramise nõudega kohtusse tekkis seoses

detailplaneeringu menetlemisega – XXXX tänav XX kinnisasja omanik ütles tee avaliku

kasutamise lepingu üles põhjusel, et ta ei olnud teadlik detailplaneeringust ja kavandatavast

kinnisvaraarendusest XXXX kinnisasjal. Kohus leidis, et XXXX kinnisasjale juurdepääsu

küsimuse lahendamisel tuleb arvestada võimalusega, et kinnisasjale ehitatakse tulevikus elamu

või elamud.

Kohus nõustus avaldajaga, et kõige otstarbekam juurdepääs XXXX kinnisasjale kulgeb

avalikult kasutatavalt XXXX tänavalt (vahetult enne lõiku XX on see avalikult kasutatav

metsatee, ülejäänud osas kohalik tee) läbi XXXX tänav XX , Avinurme metskond 31 ja XXXX

kinnisasjade. Neist Eesti Vabariigile kuuluva Avinurme metskond 31 kinnisasja puhul ei taotle

avaldaja juurdepääsu talumise kohustuse kehtestamist kohtulahendiga, kuna saab

maaomanikuga ise kokkuleppele, ning XXXX kinnisasjale on teeservituut juba seatud.

XXXX tänav XX kinnisasi on sihtotstarbelt transpordimaa, st kinnisasi on mõeldud

kasutamiseks liiklemiseks ja transpordiks. XXXX tänavat ning selle pikendusena jätkuvaid

kruusa- ja metsateid on tavapäraselt kasutatud juurdepääsuna eelnimetatud teede ääres

paiknevatele kinnisasjadele. Tavapärase kasutamise all tuleb mõista pärast maareformi

käivitumist ja praeguste kinnisasjade moodustamist välja kujunenud maakasutust. Lähtuda ei

saa ajaloolisest olukorrast, kus vaadeldavad kinnisasjad kuulusid erinevate talude koosseisu,

kuna see olukord ning tol ajal tegutsenud isikute vajadused ja huvid ei ole praegusega

võrreldavad.

Kohtu hinnangul ei saa väita, et juurdepääsu määramisel XXXX kinnisasjale XXXX tänav XX

kinnisasja kaudu muutub oluliselt XXXX tänav XX kinnisasja praegune staatus või

kasutusviis. XXXX tänava lõiku XX on kasutanud ümberkaudsete metsamaade omanikud,

lisaks on XX juurdepääsuks XX , XX , XX veere, XX ja XX kinnisasjadele. Ka see, et

teelõigust on moodustatud iseseisev katastriüksus, mille sihtostarve on transpordimaa, teelõik

määrati (praeguseks lõpetatud) lepinguga avalikult kasutatavaks teeks ning on kantud avaliku

teena teeregistrisse, näitab seda, et kinnisasi on juba pikemat aega olnud mõeldud kasutamiseks

teena ja seda ka kolmandate isikute poolt. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et XXXX

tänav XX kinnisasja kasutamine juurdepääsuna XXXX kinnisasjale ei ole XXXX tänav XX

kinnisasja omanikule ülemäära koormav, seda nii olukorras, kus XXXX kinnisasja kasutatakse

maatulundusmaana kui ka olukorras, kus XXXX kinnisasi saab ehitusõiguse.

Sellest, et tegemist on transpordimaaga, mida lisaks kinnisasja omanikule kasutavad ka

kolmandad isikud, tuleneb ühtlasi, et XXXX tänav XX kinnisasja juurdepääsuks määramisega

ei kaasne ja ei saa kaasneda privaatsuse riivet. Antud kohtuasjas ei ole puudutatud isikuteks

XXXX tänav XX kinnisasjaga piirnevate XX , XX , XX veere, XX ja XX kinnisasjade

omanikud, kuna juurdepääsu määramine XXXX tänav XX kinnisasja kaudu ei piira nende

õigusi ega pane neile kohustusi. Lisaks paiknevad XX ja XX kinnisasjadel asuvad hooned

teest ca 30 m kaugusel. XXXX tänav XX kinnisasja kasutamine XXXX kinnisasja omaniku

poolt ei takista ja ei piira kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist omaniku poolt.

Eeltoodud põhjusel ja mõistlike alternatiivsete võimaluste puudumise tõttu tuleb XXXX

kinnisasjale määrata juurdepääs üle XXXX tänav XX kinnisasja.

Kohus leidis, et alternatiivse võimalusena XXXX kinnisasjale pääsemiseks välja pakutud

juurdepääs üle XX kinnisasja (I. Lustverki avalduse variant E, I kd, tl 86 ja 112) tuleb kõrvale

jätta, kuna erinevalt juurdepääsust XXXX tänav XX kinnisasja kaudu kaasneks sellega oluline

privaatsuse riive. Tee XX mine XX kinnisasjale poolitaks kinnisasja ja tee läbiks õueala,

XXXX tänav XX kinnisasi on aga eraldiseisev transpordimaa sihtotstarbega kinnisasi.

Alternatiivse võimalusena XXXX kinnisasjale pääsemiseks välja pakutud ümbersõit üle

XXXX , Avinurme metskond 31, Avinurme metskond 80, Pardisoone, riigi reservmaa,

Määrimetsa, Määri, Separa-Aleksandri, Kadakaoja, uuesti Avinurme metskond 31 kinnisasjade

(I. Lustverki avalduse variant D, I kd, tl 85 ja 112) on Maakatastri andmete (III kd, tl 13) põhjal

ligikaudu 4 km pikk. Kohus leidis, et eeltoodud ümbersõidu kasutamine on XXXX kinnisasja

omanikule ebamõistlikult koormav tee pikkuse ning sellest tingitud suurte kulude tõttu. Tee

paikneks olulises osas Eesti Vabariigile kuuluval maal. Eesti Vabariik on seisukohal, et

metsateed ja -XX d ei ole ette nähtud liiklemiseks ning XXXX kinnisasja omanikul tuleb XX

da tee. Isegi kui oletada, et tee XX miseks või korrastamiseks ei tule olulisi kulutusi teha, tuleb

teed korras hoida. Kohtu hinnangul ei vaja tõendamist, et 4 km pikkuse tee korrashoiu kulud

on ebamõistlikult koormavad võrreldes 190 m pikkuse XXXX tänav XX korrashoiu kuludega,

kusjuures XXXX tänav XX korrashoiu kulusid ei pea XXXX kinnisasja omanik kandma üksi.

Alternatiivse võimalusena XXXX kinnisasjale pääsemiseks välja pakutud kaks teed, mille

puhul on vajalik Avijõe ületamine (I. Lustverki avalduse variandid B ja C, I kd, tl 85 ja 112),

on XXXX kinnisasja omanikule ebamõistlikult koormavad silla ehitamise suurte kulude tõttu.

Silla ehitamiseks on vajalik planeeringu koostamine (II kd, tl 37). I. Lustverk on esitanud Läti

äriühingu SIA NWO ja Balticon Group OÜ hinnapakkumised, mille kohaselt maksab silla

ehitamine Avijõele 22 659,60 kuni 25 064,40 eurot, hind sisaldab käibemaksu. Eesti Vabariik

on esitanud andmed, mille järgi sarnase silla ehitamise kulud on (67 424 + käibemaks)

80 908,80 eurot, millele lisandub projekti ja vajadusel planeeringu koostamise maksumus.

Kohtu hinnangul on usaldusväärsemad Eesti Vabariigi andmed, kuna andmed esitanud RMK

tegeleb üldiselt teadaolevalt riigile kuuluva metsa majandamisega üle Eesti ning omab seetõttu

kogemust vooluveekogude ületamise ja sildade XX mise teemal. SIA NWO ja Balticon

Group OÜ hinnapakkumised muudab ebausaldusväärseks eelkõige asjaolu, et pakkumised on

koostatud ilma ehitusprojektita. Lisaks ei ole usutav, et Avijõele silla ehitamine maksab vähem

kui 12 m pikkuse truubi vahetamine (II kd, tl 128 ja 140). Isegi kui silla ehitamise maksumus

oleks 25 000 eurot, millele lisanduvad planeeringu ja projekti koostamise kulud, oleks tegemist

XXXX kinnisasja omanikku ebamõistlikult koormava kulutusega.

Muid alternatiivseid võimalusi XXXX kinnisasjale pääsemiseks kohtule ei esitatud ning ka

kohus ei näe selliseid võimalusi, arvestades, et lühikese ümbersõidutee ehitamist (XX ja XX

kinnisasjade tagant) takistab I kaitsekategooria liigi – kalakotka – püsielupaik.

Kohus ei nõustunud XXXX tänav XX kinnisasja omaniku seisukohaga, et kui juurdepääs

määratakse üle XXXX tänav XX kinnisasja, siis peaks juurdepääs olema lubatud ainult

vastavalt metsamajandamise kavale, sellest tulenevale vajadusele ja valgel ajal. Kohus arvestab

olukorraga, kus võimalik on XXXX kinnisasjale ehitamine, ning puuduvad põhjendused, miks

tuleks sel juhul piirata juurdepääsu kinnisasjale ajaliselt või lähtuvalt sellest, miks soovib

omanik oma kinnisasjale minna. Põhjendatud ei ole selliste piirangute seadmine ka olukorras,

kus XXXX kinnisasja kasutatakse maatulundusmaana. XXXX kinnisasjal käimine omaniku

poolt on sel juhul niivõrd vähene ja juhuslik, et puudub vajadus seda täiendavalt piirata. Asjas

on läbivalt tähtis, et XXXX tänav XX kinnisasi on sihtotstarbelt transpordimaa ning kinnisasja

kasutamine XXXX kinnisasja omaniku poolt ei mõjuta kinnisasja kasutamist omaniku poolt.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 näeb ette, et juurdepääsu määramisel kohtu poolt määrab

kohus ka juurdepääsu kasutamise tasu. Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 3 järgi on tee omanikul õigus

nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. Kohtupraktika kohaselt

ei pea tasu suurus tulenema ainult tee korrashoiu kulude suurusest, vaid kohtul on õigus määrata

õiglane ja mõistlik tasu lähtuvalt asjaoludest. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et juurdepääs

tuleks määrata tasuta. Tähtsust ei oma ka see, et XXXX tänav XX kinnisasi oli ja omaniku

soovil võib tulevikus taas saada avalikult kasutatavaks teeks. Tasu määramisel saab arvesse

võtta esiteks omandiõiguse riivet ja teiseks tee korrashoiu kulusid.

Omandiõiguse riive ulatus ei sõltu sellest, kas XXXX kinnisasja kasutatakse maatulundusmaa

või elamumaana. Arvestades kohtupraktikat (2-12-9177; 2-09-11183; 2-12-22740), Eesti

Vabariigi esindaja andmeid reaalservituudi tasu suuruse kohta Ida-Viru maakonnas, XXXX

tänav XX kinnisasja sihtotstarvet ning seda, et kinnisasja kasutamisega XXXX kinnisasja

omaniku poolt ei kaasne privaatsuse riivet ja see ei takista kinnisasja kasutamist omaniku poolt,

määras kohus omandiõiguse riive eest makstava tasu suuruseks 30 eurot aastas.

Tee korrashoiu kulude hüvitisena XXXX tänav XX kinnisasja omanikule makstava summa

kindlaksmääramisel tuleb kohtu hinnangul arvestada järgmisi asjaolusid.

XXXX tänav XX kinnisasja omanik on esitanud hinnapakkumise tee korrashoiu kulude kohta

tulevikus, kuid ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid XXXX tänav XX korrapäraseks

korrashoiuks seni tehtud kulutuste suurust. Kohus leidis, et tee korrashoiu kuludena omanikule

makstava summa kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta Lohusuu valla andmed. I. Lustverki

andmed teele killustiku vedamise ja tee tasandamise kohta ei kajasta tegelikult kantud kulusid.

Kui teele killustiku vedamise vajaduse põhjustavad teel tehtavad metsaveod, siis ei saa neid

kulusid panna kinnistuomanike, kes teed selliste masinatega ei kasuta, kanda. Lumetõrje kulude

puhul ei ole usutav, et 190 m pikkuse tee lumest puhastamiseks kulub 3 tundi.

XXXX tänav XX kinnisasja omanik on kohtule esitanud andmed korrapärast korrashoidu

ületava ja juba teostatud töö, truubi renoveerimise kohta, mille maksumus oli 24 795 eurot.

Truubi renoveerimine osutus vajalikuks seetõttu, et tee olid lõhkunud rasked masinad (I kd,

tl 35). Algselt soovis I. Lustverk truubi renoveerimise kulude väljamõistmist avaldajalt

ühekordse maksena. Kohtupraktikas ei ole juurdepääsuasjades tasu määramisele omane juba

kantud kulutuste väljamõistmine ühekordse maksena ning I. Lustverki esindaja selgitas, et

truubi renoveerimise kulusid tuleks pigem arvesse võtta omandiõiguse riive eest tasu

määramisel. Tasu määramisel on põhimõtteliselt võimalik arvestada sellega, et pikemate

ajavahemike tagant on vajalikud ulatuslikumad remondi- või renoveerimistööd, kuid kohus ei

näe praeguse kohtuasja raames võimalust mõista tee kasutajalt välja enne tee kasutamise õiguse

tekkimist tehtud tööde maksumust. Kui I. Lustverk leiab, et tal on tehtud kulutustest tulenevalt

nõue avaldaja vastu, siis tuleb see lahendada hagimenetluses.

XXXX tänav XX kinnisasja omanik leidis, et tee korrashoiu kulud peaksid kandma XX , XX

ja XXXX kinnisasjade omanikud. Kohus nõustus sellega olukorras, kus metsa majandamisel

kasutatavate raskete masinate põhjustatud kulud on arvestusest välja jäetud. Kohus märkis, et

kuivõrd praegu jäävad kulude jagamisel arvestamata I. Lustverkile kuuluvad XX veere ja XX

kinnisasjad ning P. Ploomipuule kuuluv XX kinnisasi, siis ei saa XXXX tänav XX kinnisasja

omanik tulevikus nõuda tasu muutmist muutunud asjaolude tõttu põhjusel, et XXXX kinnisasi

on jagatud mitmeks kinnisasjaks.

Kokkuvõttes lähtus kohus sellest, et Lohusuu valla andmete põhjal on kahe aasta (2013, 2014)

keskmine kulu tee korrashoiule (sh lumekoristus) 190 m pikkusele lõigule arvestatuna

338,95 eurot aastas, sellest 1/3 on 112,98 eurot aastas. Kohus leidis, et XXXX kinnisasja

omaniku osa tee korrashoiu kulude kandmisel olukorras, kus XXXX kinnisasja omanik kasutab

teed pidevalt ja korrapäraselt, peaks olema 120 eurot aastas. Tee korrashoiu kuludest tuleneva

tasu määramisel omab olulist tähtsust see, millises ulatuses juurdepääsu taotleja teed kasutab.

Kuni XXXX kinnisasjal puudub ehitusõigus, on tee kasutamine XXXX kinnisasja omaniku

poolt ilmselgelt juhuslik ja vähene. Seetõttu määras kohus, et kuni puudub XXXX kinnisasjale

ehitusõigust andev planeering, tuleb XXXX kinnisasja omanikul maksta tee korrashoiu kulude

katteks 20 eurot aastas ning ehitusõiguse saamise korral täies ulatuses ehk 120 eurot aastas.

Kokku on tasu seega kuni ehitusõiguse kehtestamiseni 50 eurot aastas ja alates ehitusõiguse

kehtestamisest 150 eurot aastas.

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuna

lahend tehakse avaldaja huvides, siis jääb tasutud riigilõiv TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel

avaldaja kanda. Kohtuvälistest kuludest on puudutatud isik I. Lustverk taotlenud enda

õigusabikulude väljamõistmist avaldajalt. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada

menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla

õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks

(3-2-1-18-11, p 19). Kohus järeldas TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja vaidluse

asjaoludest, et kohtuvälised kulud on põhjendatud jätta iga menetlusosalise enda kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

9. Ivar Lustverk esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 23. jaanuari 2015 määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega määratakse Ida-Virumaal Lohusuu vallas Separa

külas asuvalt XXXX kinnisasjalt (registriosa nr XXXX , katastritunnus XXX) juurdepääs

avalikult kasutatavale teele kinnistuomanikke vähem koormaval viisil.

Määruskaebuse esitaja palub viia läbi paikvaatlus kõigi juurdepääsutee alternatiivide osas.

Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta avaldaja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole määratud juurdepääs kinnisasjade omanikele vähem koormavam. Kohtule on esitatud

lisaks avaldaja taotletud juurdepääsu variandile veel neli alternatiivset varianti:

1) juurdepääs (Lohusuu-Maetsma maanteele) üle XX katastriüksuse (registriosa nr XXX,

katastritunnus XXX) ja/või üle XXX katastriüksuse (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX)

koos silla ehitamisega üle Avijõe;

2) juurdepääs (Lohusuu-Maetsma maanteele) üle Avinurme metskond 82 katastriüksuse

(kinnistamata, katastritunnus XX) üle Avijõe koolmekoha, Avinurme metskond 30

katastriüksuse (kinnistamata, katastritunnus XXX), Avinurme metskond 31 katastriüksuse

(registriosa nr XXX, katastritunnus XXX) ja XXXX katastriüksuse (registriosa nr XXX,

katastritunnus XXX);

3) juurdepääs (XXXX tänavale) üle Avinurme metskond 31 katastriüksuse (registriosa nr X,

katastritunnus XXX), Kadakaoja katastriüksuse (registriosa nr XX, katastritunnus XXX),

Separa-Aleksandri katastriüksuse (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX), Määri

katastriüksuse (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX), Määrimetsa katastriüksuse

(registriosa nr XXX, katastritunnus XXX), riigi reservmaa, Pardisoone katastriüksuse

(registriosa nr XX , katastritunnus XXX), Avinurme metskond 80 katastriüksuse (kinnistamata,

katastritunnus XXX) kasutades olemasolevaid metsateid ning üle XXXX katastriüksuse

(registriosa nr XXX, katastritunnus XXX);

4) juurdepääs (XXXX tänavale) üle XX katastriüksuse (registriosa nr XX, katastritunnus

XXXX).

Kohus on hinnanud alternatiivseid juurdepääsu variante ebaõigesti, kuna alternatiivseid

variante on võrreldud vaid avaldaja taotletud variandiga, aga mitte omavahel, ning on

valikuliselt hinnatud vaid üksikuid aspekte, mitte lahendust tervikuna. Kohtu poolt arvesse

võetud asjaolud ja neile antud kaal on vastuolulised.

Esimese kolme variandi puhul on kohus tuginenud vaid majanduslikele kaalutlustele, leides, et

tee XX mine või hooldamine põhjustaks XXXX kinnisasja omanikule ebamõistlikult suuri

kulutusi (arvestamata, et I. Lustverk on pidanud kandma suuri kulusid (ca 25 000 eurot), et

renoveerida sõidukõlbulikuks XXXX tänav XX kinnisasjal asuv tee). Kohus on jätnud

hindamata privaatsuse riive (erinevalt I. Lustverki kinnisasja kaudu juurdepääsu määramisest,

kus tee kulgeb läbi koduõue, ei eksisteeri kolme esimese alternatiivi puhul privaatsusriivet,

kuna tee kulgeks metsateid pidi või otse avalikult maanteelt üle oja). Samuti on kohus

kohaldanud selektiivselt tee pikkuse argumenti, leides, et alternatiivi nr 3 määramisel on see

vastuargument, samas kui alternatiivi nr 1 puhul jäetakse see pooltargumendina tähelepanuta

(alternatiivi nr 1 puhul oleks ligipääsuks vajalik tee vaid mõnikümmend meetrit). Lisaks on

kohus märkinud, et ei ole võrdlemisel arvestanud vajadust ehitada või korrastada XXXX

kinnisasjal (servituudialal) paiknev tee, kuigi kolm varianti viiest hõlmavad seda kinnistut.

I. Lustverk esitas kaks hinnapakkumist, millest nähtub, et silla ehituskulud jäävad samasse

suurusjärku hüvitisega, mida avaldaja peaks I. Lustverkile XXXX tänav XX kinnisasja

kasutamise ja täiendava tee ehitamise eest tasuma. Kohus arvas, et realistlikum on kulumäär,

mida avaldas Eesti Vabariigi esindaja ühe teise silla ehitamisega seoses. Sellist mitte tõendite

põhist argumentatsiooni kohaldas kohus veel mitmes küsimuses: kohus pidas tõenäoliseks, et

XXXX kinnisasi saab ehitusõiguse, olgugi, et detailplaneering on aastaid seisnud; XXXX

tänav XX kinnisasi on juba pikemat aega olnud mõeldud kasutamiseks teena ja seda ka

kolmandate isikute poolt; XXXX tänav XX kinnisasja kasutamisega juurdepääsuna ei kaasne

privaatsuse riivet; kuni XXXX kinnistul puudub ehitusõigus, on juurdepääsutee kasutamine

XXXX kinnisasja omaniku poolt ilmselgelt vähene ja juhuslik; I. Lustverki andmed teele

killustiku vedamise ja tee tasandamise kohta ei kajasta tegelikult kantud kulusid; lumetõrje

kulude puhul ei ole usutav, et 190 m pikkuse tee lumest puhastamiseks kulub 3 tundi nädalas.

Kohtu argumentatsioon iseloomustab kogu kohtumenetlust, kus avaldajal ja teistel puudutatud

isikutel piisas oma seisukoha tõendamiseks paljasõnalistest väidetest, samas kui I. Lustverki

tõendid, mis taolisi väiteid kummutasid, loeti mitteustavateks. Neljanda variandi puhul hindas

kohus vaid privaatsuse riivet, jättes tähelepanuta ajaloolised ja majanduslikud kaalutlused.

Samas avaldaja taotletava variandi puhul kohus privaatsusriivet arvesse ei võtnud, märkides, et

nii I. Lustverki kui teiste XXXX tänav XX kinnisasjal asuva tee vahetus läheduses elavate

isikute (P. Ploomipuu ja K. Ploomipuu) huvid kuuluvad kaalumisele detailplaneeringu

menetlemise käigus;

2) jättis kohus põhjendamatult hindamata XX kinnisasja omaniku kohustuse tagada AÕS § 156

lg 2 alusel ligipääs XXXX kinnisasjale üle oma kinnistu, kuna XXXX kinnisasi on ajalooliselt

olnud osa XX kinnisasjast ja tekkinud kinnistute jagamise tulemusena. Juurdepääs XX

talukohale oli lahendatud üle XX katastriüksuse kulgeva teega XX taluhooneteni. Kuivõrd

XXXX kinnisasjale ei ole juurdepääsutee XX mine olnud vajalik (tegemist on kultiveerimata

ja hoonestamata maaga), puudub ka väljakujunenud tava XXXX kinnisasjale pääsemiseks.

Asjaolu, et isikute vajadused ajas muutuvad, ei muuda AÕS § 156 lg 2 sisu ega kehtivust.

AÕS § 156 lg 2 alusel juurdepääsunõude rahuldamine ei eelda, et taotletud juurdepääsu

asukohas paikneks tee TeeS § 2 lg 1 tähenduses;

3) riivab avaldaja taotletud juurdepääsutee olulisel määral privaatsust võrreldes esimese kolme

variandiga. Asjas tuleb arvesse võtta tegelikke asjaolusid: a) XXXX kinnisasi on

maatulundusmaa, mida aktiivselt ei kasutata; b) XXXX kinnistul puudub kehtiv

detailplaneering ja ehitusõigus; c) XXXX tänav XX kinnistul asub eratee, mis ei ole avalikus

kasutuses; d) XXXX tänav XX kinnisasja kõrval asuvad I. Lustverkile ning P. Ploomipuule ja

K. Ploomipuule kuuluvad kinnistud on 100% elamumaa sihtotstarbega; e) XXXX tänav XX

kinnisasja kõrval, vaid paarikümne meetri kaugusel teest, asub mitu elumaja ning tee läbib

õuealasid ja moodustab I. Lustverki elamukinnistuga (s.o XX kinnistuga) ühiselt hooviala;

f) esimese kolme juurdepääsu variandi puhul läheks tee XX , Jõe, Avinurme metskond 82,

Avinurme metskond 30, Avinurme metskond 31, XXXX , Kadakaoja, Separa-Aleksandri,

Määri, Määrimetsa, Pardisoone ja Avinurme metskond 80 katastriüksuse ning riigi reservmaa

kaudu, millest kõik on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega. TsMS § 6182 lg 1 ei välista

I. Lustverkil kaitsta antud menetluses oma huve ka teekinnistuga külgneva XX kinnisasja

omanikuna;

4) hindas kohus ebaõigesti XXXX kinnisasja kasutamisega seotud asjaolusid. Juurdepääsu

määramisel on oluline arvestada ligipääsu eesmärki. Lähtudes asjaolust, et XXXX kinnisasi on

maatulundusmaa, mida aktiivselt ei kasutata, ning kinnistul puudub kehtiv detailplaneering ja

ehitusõigus, peaks XXXX kinnisasja kasutamine olema põhjendatud vaid maa teenindamise

eesmärgil – vastavalt metsamajandamise kavale, sellest tulenevale vajadusele ja valgel ajal;

5) arvestas kohus ebaõigesti I. Lustverkile juurdepääsu eest makstavaid hüvitisi ja kulutusi.

Kohtu seisukoht privaatsusriive puudumise osas on vale, samuti saab servituudi seadmise läbi

teekinnisasja senine faktiline kasutusotstarve oluliselt kahjustada, kuna teed kasutatakse

hoovialana (lapsed saavad vabalt mängida, koer on lahti, tee on kasutuses autode

parkimiskohana). Teiseks jääb arusaamatuks, milliste algandmete ja kalkulatsiooni kohaselt

asus kohus seisukohale, et omandi riive on väärt 30 eurot aastas.

TeeS § 25 lg 4; § 10 lg 1 ja § 30 lg 1 järgi on I. Lustverkil kohustus korraldada tema kinnisasjal

asuva tee korrashoid ja hooldus. Juurdepääsutasu määramisel tuleb arvesse võtta kõiki tee

hooldus- ja korrashoiukulusid (lumekoristus, tee killustikuga täitmine, muru niitmine jms).

Kulude prognoosimisel ei ole põhjendatud lähtuda valla keskmisest teehoolduskulust. Tegemist

on väga erinevate teetingimustega teede ja suure kilometraaži peale arvutatud keskmise kuluga,

mis ei lähtu reaalsest kuluvajadusest, vaid eelarveliste vahendite mahust. Lisaks saab vald

tellida teehooldust suuremas mahus, mis annab eelise hinna osas. Lähtuda tuleks tegelikest

kuludest, mille kohta I. Lustverk on esitanud tõendid. XXXX tänav XX katastriüksusel asuva

tee hoolduskulud moodustavad iga-aastaselt ligikaudu 2805 eurot, millele lisandub käibemaks.

Juhul kui kohus määrab juurdepääsu üle XXXX tänav XX kinnisasja, palub I. Lustverk talle

XXXX kinnisasja omanikult välja mõista 1/3 XXXX tänav XX eratee XX mise ja remondiga

seotud juba kantud kuludest, kokku 8548,33 eurot, ning XXXX kinnisasja igakordselt

omanikult XXXX tänav XX kinnisasja igakordse omaniku kasuks 1/3 kõigist tulevikus

tekkivatest XXXX tänav XX eratee hooldamisega seotud kuludest, kokku 1122 eurot (koos

käibemaksuga) aastas.

6) jättis kohus põhjendamatult läbi viimata paikvaatluse, kuigi vaidluse all on teede olemasolu

ja seisukord ning puudutatud isikute õiguste riive tulenevalt tee lähedusest elumajadele.

Katastrikaardid ja ortofotod ei anna selget ettekujutust alternatiivsetest juurdepääsuteedest;

7) tehakse lahend avaldaja huvides. Juurdepääsutee talumine on puudutatud isikute jaoks

koormav ja nende õigusi riivav, mistõttu hoolimata lahendist tuleb menetluskulud jätta

TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

VASTUSTAJA JA PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

10. Kristiina Vaher ja Ülo Vaher vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle

rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) hindas kohus kõiki juurdepääsu variante õigesti. Kohus leidis, et kõik juurdepääsu variandid,

mis eeldavad silla ehitamist, on ebamõistlikult kallid. Maksumust suurendab asjaolu, et kui

ehitada sild, tuleb XX da ka uued teed, mis viiksid sillani. Juurdepääsuteega üle XX kinnisasja

kaasneks erinevalt juurdepääsust XXXX tänav XX kinnisasja kaudu oluline privaatsuse riive,

kuna juurdepääsutee poolitaks XX kinnisasja õuealalt. Juurdepääsu XX mine läbi XX

kinnisasja on keeruline ja kulukas, kuna juurdepääsutee ristuks kraaviga, mis on

maaparandussüsteemi eesvool valgalaga kuni 10 km² ning ehituskeeluvööndi laius kraavi

kaldal on 25 m. XX kinnisasjale juurdepääsutee XX mine oleks majanduslikult ebamõistlik

ning loodusele kordades koormavam kui XXXX tänav XX katastriüksusel olemas oleva tee

kasutamine. Kõik juurdepääsu variandid, mis läbivad Avinurme metskond 31 katastriüksust,

on tehniliselt võimalikud, kuid eeldavad teatud lõikudes uue tee väljaehitamist. Avinurme

metskond 31 katastriüksusel pesitseb kaitsealune kalakotka liik ja Keskkonnaamet sealt

juurdepääsuteed XX da ei luba (keskkonnaministri 29.03.2007 määrus nr 26);

2) kohus tuvastas, et väljakujunenud tava järgi on juurdepääs XXXX kinnisasjale olnud üle

XXXX tänav XX , Avinurme metskond 31 ja XXXX kinnisasjade. Ajalooline ligipääs

sõidukiga on olnud üle XX veere, XX ja XXXX kinnisasjade. XXXX tänav XX kinnisasi

on transpordimaa sihtotsatarbega. Nimetatud tee on pikendus avalikult kasutatavale XXXX

tänavale. Tee on kruusakattega sõidutee. Antud tee on ainukeseks juurdepääsuteeks mitmetele

kinnisasjadele (Toomametsa, Jaagu, XXXX , XXXX , XX , XX , XX veere, XX ja XX ).

Eratee avaliku kasutamise lepinguga nr 132, 24.01.2011, andis Ivar Lahi endise XX tee

katastriüksusel asuva tee avalikuks kasutamiseks ning tee kasutamise õigus kehtis ka Ü. ja

K. Vaherile. Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-45-04), et juurdepääsutee määramisel

tuleb arvestada ka väljakujunenud tavadega. XXXX kinnisasjale on juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt olnud tagatud vähemalt 10 aastat XXXX tänav XX kinnisasja kaudu. Seega

saab rääkida väljakujunenud tavast ning kinnisasjade omanike vahelisest vaikimisi

kokkuleppest, mida XXXX tänav XX kinnisasja omanik alates novembrist 2011 ei täida;

3) tegi kohus omandiõiguse riive ulatuse ja tee korrashoiu kulude hüvitise osas õiglase otsuse.

I. Lustverki esitatud lisal, millega ta soovis tõendada teeremondi teostamist, puudus kuupäev,

ning dokumentidest ei nähtunud, millal ja kas need tööd on tehtud. Väidetava teeremondiga

seotud kulutuste väljanõudmiseks XXXX kinnisasja omanikelt puudub seaduslik alus;

4) tuleb taotlus viia läbi paikvaatlus jätta rahuldamata. Kohus pidas põhjendatult paikvaatlust

ebavajalikuks. Avaldaja ja I. Lustverk esitasid kohtule piisavalt fotosid ja kaarte. Lisaks on

kohtul ja kõigil osapooltel võimalus kasutada Maa-ameti kaarte ja ortofotosid.

11. Eesti Vabariik, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, teatas oma kirjalikus vastuses,

et Eesti Vabariigil ei ole määruskaebusele vastuväiteid ja Eesti Vabariik jääb 25.04.2014

maakohtule esitatud seisukoha juurde. RMK-l on perspektiivis XX da paikkonna riigimetsa

majandamiseks uus tee, mille kohta andis Eesti Vabariigi esindaja selgitusi 27.01.2014

saadetud seisukohas. Seetõttu ei ole RMK huvitatud, et avaldaja ehitaks läbi riigimetsa veel ühe

tee. Juurdepääs XXXX kinnisasjale tuleks määrata nii, et see ei läbiks riigimetsa maaüksuseid.

12. Lohusuu vald on oma kirjalikus vastuses seisukohal, et maakohus on arvestanud kõiki

asjasse puutuvaid argumente ja langetanud õiglase otsuse, mistõttu maakohtu määrus tuleks

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu

23. jaanuari 2015 määrus muutmata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses

toodud põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki

käesolevas määruses korrata.

14. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest

ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele

esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult

määranud XXXX kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle XXXX tänav XX

kinnisasja.

14.1. Maakohus on vaidlustatud määruses kaalunud avaldaja ja puudutatud isikute huvisid

seoses erinevate alternatiividega avaldajale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

võimaldamiseks (vt väljavõtted Maa-ameti kaardiserverist I kd, t.l 59-61; kaart alternatiivsete

juurdepääsuvõimalustega I kd, t.l 112) ning seda ka vastavalt TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatule

põhjendanud (maakohtu määruse p-d 14 ja 15). Määruskaebuses esitatud vastupidine seisukoht

on ebaõige.

Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et juurdepääsu andmise nõude näol on

tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale

juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku

üksteist ning nendega tuleb vastastikku arvestada tagamaks kinnisasjade omanike mõistlik

ühiselu. Maakohus on asunud õiglasele ja põhjendatud seisukohale, et XXXX (avaldaja)

kinnisasja omanikul on õigus kasutada juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele I. Lustverkile

kuuluvat XXXX tänav XX kinnisasja. Seejuures on maakohus arvestanud, et XXXX tänav

XX kinnistu on sihtotstarbelt transpordimaa (s.t 190 meetri pikkusest teelõigust on

moodustatud iseseisev katastriüksus) ning seda on kasutanud pikemat aega juurdepääsuna oma

kinnistutele ümberkaudsete kinnisasjade omanikud ning kuni 2011. a novembrini kasutas

XXXX tänav XX kinnisasja juurdepääsuna oma kinnisasjale ka avaldaja. Maakohus on

arvestanud ka seda, et varasemalt oli I. Lustverki ja Lohusuu Vallavalitsuse vahel sõlmitud

eratee avaliku kasutamise leping, mille kohaselt anti vaidlusalune tee (XXXX tänav XX ) tasuta

avalikuks kasutamiseks ning teehoiu korraldamine jäi vallavalitsuse kohustuseks. Samuti on

maakohus kaalunud kõiki I. Lustverki poolt esitatud alternatiivseid võimalusi juurdepääsuks

XXXX kinnisasjale ning põhjendanud, miks nimetatud alternatiivsed võimalused ei ole

juurdepääsu määramiseks arvestatavad. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on

alternatiivsed võimalused XXXX kinnisasjale juurdepääsuks kergekäeliselt kõrvale jätnud ega

hinnanud neid piisavalt, ei ole õige. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et vaidluse

lahendamisel ei saa lähtuda ajaloolisest olukorrast, mil avaldajale ja puudutatud isikutele

kuuluvad kinnisasjad kuulusid erinevate talude koosseisu ning tolleaegne olukord ei ole

võrreldav maareformi järgse olukorraga. Seetõttu on asjakohatu määruskaebuse esitaja väide,

et maakohus oleks pidanud AÕS § 156 lg 2 alusel määrama avaldajale juurdepääsu XXX

kinnisasja kaudu.

Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul,

kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole

juurdepääsu määramisel diskretsioonipiiridest väljunud. Seetõttu puudub ka alus maakohtu

määruse tühistamiseks. Pelgalt asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu

põhjendustega, ei tähenda seda, et maakohus oleks põhjendamiskohustust rikkunud ning

avaldaja ja puudutatud isikute huve ebaõigesti kaalunud.

14.2. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et kuna XXXX kinnisasi on sihtotstarbelt

maatulundusmaa, siis peaks juurdepääs olema tagatud vaid maatulundusmaa teenimise

eesmärgil, ei tulene seadusest. Maakohus on õigesti leidnud, et juurdepääsuõiguse andmise

nõude (AÕS § 156 lg 1) lahendamisel ei ole oluline see, kas tegemist on maatulundusmaaga

või elamumaaga. Siinjuures on maakohus juurdepääsu kasutamise eest tasu määramisel

arvestanud, et kui XXXX kinnisasjale määratakse detailplaneeringuga ehitusõigus, on tasu

kolm korda suurem võrreldes tasuga, kui XXXX kinnisasjal puudub ehitusõigus (määruse

resolutsiooni p 3).

14.3. Asja materjalidest nähtuvalt ei nõudnud I. Lustverk tasu omandi väärtuse vähenemise eest

ning maakohus määras I. Lustverkile tasu omandiõiguse riive (juurdepääsu talumise) ja

juurdepääsutee korrashoiu kulude eest. Maakohtu määruse resolutsiooni p-st 3 nähtuvalt on tasu

suuruseks kokku 50 eurot aastas, kui puudub kehtiv detailplaneering XXXX kinnisasjale

ehitusõiguse määramise kohta ja 150 eurot aastas, kui kehtiva detailplaneeringuga on määratud

XXXX kinnisasjale ehitusõigus.

Riigikohus on 12.10.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11 asunud seisukohale, et

juurdepääsu kasutamise tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire.

Maakohtu määruse põhjendustest (maakohtu määruse p 17) nähtuvalt on maakohus kõiki

juurdepääsu kasutamise tasu kohta esitatud asjaolusid ja tõendeid õigesti hinnanud ning

määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust järelduseks, et maakohus oleks

diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ka XXXX

kinnisasja igakordselt omanikult juurdepääsu kasutamise eest tasu suuruse määramise osas.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et juurdepääsu kasutamise tasu suuruse

määramisel on põhjendatud lähtuda Lohusuu vallavalitsuse esitatud andmetest. Oluline on

siinkohal märkida, et eratee (XXXX tänav XX ) avaliku kasutamise lepingu järgi, mille

I. Lustverk üles ütles, oli vallavalitsuse kohustuseks tee hoolduse ja remondi korraldamine ning

tee aastaringselt sõidetavuse tagamine vastavalt Teeseaduse ja selle alusel antud õigusaktide

nõuetele. Lohusuu vallavalitsuse esindaja on maakohtu menetluses kinnitanud, et ilma

lepinguta puudub neil alus vaidlusalust teed hooldada. Sellest järelduvalt on I. Lustverkil

võimalus tee korrashoiu kulude kandmisest vabaneda, sõlmides Lohusuu vallavalitsusega

eratee avaliku kasutamise lepingu.

Ringkonnakohus leiab, et tee omaniku kulutused juurdepääsutee korrashoiuks, mille alusel

määratakse juurdepääsu kasutamise eest tasu, peavad olema vajalikud ning mõistlikud.

Eelduslikult on Lohusuu vallavalitsuse kulutused teede korrashoiuks vajalikud ja mõistlikud

ning seda kinnitab ka see, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole I. Lustverk esitanud Lohusuu

vallavalitsusele pretensioone tee korrashoiu kohustuse mittekohase täitmise kohta

ajavahemikul, mis kehtis vaidlusaluse tee avaliku kasutamise leping. Ka nimetatud asjaolu

tõendab, et I. Lustverki esitatud tõendid kulutuste suuruse kohta ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus märgib, et XXXX kinnisasja igakordsel omanikul on juurdepääsuõigus

avalikult kasutatavale teele üle XXXX tänav XX kinnisasja ning XXXX tänav XX kinnisasja

igakordsel omanikul on õigus tasule juurdepääsu kasutamise eest XXXX kinnisasja igakordselt

omanikult alates käesoleva määruse jõustumisest.

AÕS § 156 lg 1 ei näe ette juurdepääsuõiguse saajale kohustust hüvitada eratee omanikule

viimase poolt varasemalt kantud kulutuste hüvitamist.

14.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (20.11.2014 kohtuistungi protokoll, II

kd, t.l 173) I. Lustverki taotluse (paik)vaatluse korraldamiseks rahuldamata jätmise kohta.

Tsiviilasja materjalide juures on küllaldaselt tõendeid avalduse õiglaseks ja põhjendatud

lahendamiseks ning määruskaebuse esitaja väide, et ilma vaatluseta ei ole võimalik saada selget

ülevaadet alternatiivsetest juurdepääsuteedest, on antud juhul põhjendamatu.

15. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidluse asjaolusid arvestades on õiglane jätta

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

Kuigi kohtulahend tehakse avaldaja huvides, ei anna see asjaolu alust jätta TsMS § 172 lg 1

esimese aluse alusel I. Lustverki menetluskulusid avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt

oli avaldaja valmis lahendama juurdepääsu küsimust kohtuväliselt, kuid see ei õnnestunud

I. Lustverkist tulenevatel asjaoludel.

TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus I. Lustverki kanda. Asja

materjalidest nähtuvalt teistel menetlusosalistel peale I. Lustverki menetluskulusid

ringkonnakohtus ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja