3-15-444/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-444 Haldusasi T.U.’i kaebus AS Ühisteenused 05.01.2015 viivistasu otsuse nr 0026027218 tühistamiseks. Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine. RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata T.U.’i taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetada haldusasja menetlus.

2. Tagastada peale määruse jõustumist kaebuse eest 20.02.2015 tasutud riigilõiv 15 eurot OÜ Kivar & Partnerid arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxx (Swedbank AS).

3. Sekretäril toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 22.02.2015 T.U.i kaebus, milles kaebaja taotles Tallinna Transpordiameti 06.02.2015 käskkirja nr 3655 (vaide tagastamise otsus) tühistamist.

2. Halduskohus jättis 13.03.2015 määrusega kaebuse käiguta ning määras tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

3. Kohtule saabus 15.03.2015 kaebaja vastus, milles kaebaja teatas, et ta jääb kõigi oma esialgses kaebuses esitatud taotluste juurde ning lisaks esitas 05.01.2015 viivistasu otsuse nr 0026027218 tühistamise nõude.

4. Kohus palus 30.03.2015 kohtunõudega Tallinna linnal (Tallinna Transpordiametil) selgitada T. Uurmanni 07.01.2015 vaide tagastamise põhjuseid. Tallinna linn vastas kohtunõudele 07.04.2015.

5. Kohus tagastas 17.04.2015 määrusega kaebuse Tallinna Transpordiameti 06.02.2015 käskkirja nr 3655 tühistamise nõude osas läbivaatamatult ning jättis kaebuse AS Ühisteenused 05.01.2015 viivistasu otsuse nr 0026027218 tühistamise nõude osas käiguta. Kohus leidis, et Tallinna Transpordiamet tagastas vaide 09.02.2015 käskkirjaga nr 3665 õiguspäraselt ning seega kaebajale ei laiene HKMS § 47 lg-s 2 sätestatu, st tuleb lugeda, et kohtueelne menetlus on läbimata. Kohus määras kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

6. Kaebaja esitas kohtule 18.04.2015 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

7. Kohus võttis 22.04.2015 määrusega kaebuse menetlusse tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks.

TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS JA VASTUSTAJA VASTUS

8. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist järgmistel põhjustel.

Kaebajale ei olnud teada, et vastustaja eksis või et vastustaja menetluse taastas. Kaebaja on esitanud kohtule kirjad, kus ta on tundud huvi etteheite vastu, et volitused ei ole tõendatud. Ühtegi selgitust vastustaja poolt kaebaja kirjadele ei tulnud. Menetleja kontakteerus kaebaja esindajaga esialgu telefoni teel ja soovis teada parkimiskaardi numbrit. Mõne päeva möödudes sai kaebaja vastustajalt teate puuduste kõrvaldamise kohta volikirja esitamata jätmise tõttu. Kui esindaja helistas menetlejale tagasi ning palus saadetud teadet täpsustada, siis menetleja ärritus, sõimas helistajat, lubas teha elu keeruliseks ning saata veel puuduste teateid ja viiteid õigusaktidele. Seda ta ka tegi. Sellele intsidendile juhtis kaebaja menetleja juhi tähelepanu, kuid viimane teatas, et kaebaja väited ei ole tõendatud ning mingit tagajärge sellele juhtumile ei järgnenud. Fakt on aga see, et menetleja esitas menetluse käigus mitmeid vastakaid ja arusaamatuid teateid, olgu see siis emotsioonidest kantud või mitte. Lisaks on menetleja tunnistanud oma eksimust menetluse käigus – põhjendamatute ja vastakate dokumentide esitamine, kaebaja päringute ignoreerimine. Kõik see viis selleni, et kaebaja formaalselt kaebuse esitamise tähtaega ületas. Kui menetleja oleks järginud hea halduse tava ja oleks näidanud üles halduses vajalikku hoolsust, ei oleks sellist olukorda tekkinud.

9. Vastustaja märgib oma 05.05.2015 vastuses, et T. U.i 22.02.2015 kaebus viivistasu otsuse tühistamiseks on esitatud ilmselgelt tähtaja rikkumisega ning leiab, et kaebaja tähtaja ennistamise taotlus tuleks rahuldamata jätta.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

11. Tallinna Halduskohus asus oma 17.04.2015 määruses seisukohale, et Tallinna Transpordiameti poolt tagastati 09.02.2015 kaebaja vaie õiguspäraselt, mistõttu kaebajale ei laiene HKMS § 47 lg-s 2 sätestatu, st tuleb lugeda, et kohtueelne menetlus on läbimata. Kaebaja pidi seega kaebuse 05.01.2015 viivistasu otsuse vaidlustamiseks kohtule esitama HKMS §

46 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. 22.02.2015 esitatud kaebus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks on esitatud HKMS § 46 lg-s 1 ettenähtud kaebetähtaega rikkudes.

12. Kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Kohtupraktikas on tähtaja ennistamisel loetud mõjuvaks põhjuseks reeglina vaid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning milliste tekkimist ja kulgemist isik vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.

13. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad. Taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

13.1 Vaidlust ei ole selles, et nii nagu kohtumenetluses oli ka vaidemenetluses T. U.il volitatud (õigusteadmistega) esindaja Arvo Kivar.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et Tallinna Transpordiamet määras 08.01.2015 teatisega nr 5- 4/15/114948 vaide esitajale tähtaja (18.01.2015) vaides esineva puuduse kõrvaldamiseks, s.o sõiduki parkimisel kasutatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi (parkimiskaart) mõlemast poolest pildi esitamiseks vaide menetlejale.

Kaebaja ei väida, et temani eelviidatud 08.01.2015 teatis nr 5-4/15/114948 ei ole jõudnud ja ta ei olnud teadlik vastavast nõudest esitada menetlejale parkimiskaardi mõlemast poolest pildid. Tähtaja ennistamise taotluses viidatud telefonivestlused vaide esitaja ja menetleja vahel on taotluse lahendamisel asjassepuutumatud. Arusaamatused vaide esitajalt volikirja nõudmise osas ning väidetav teadmatus vastustajapoolsest menetluse taastamisest ei oma samuti antud juhul tähendust, kuna vaie tagastati 09.02.2015 põhjusel, et vaide esitaja jättis täitmata Tallinna Transpordiameti 08.01.2015 teatisest nr 5-4/15/114948 tuleneva nõude.

13.2 Põhjendamatu on kaebaja väide, et kui menetleja oleks järginud hea halduse tava ja näidanud üles halduses vajalikku hoolsust, ei oleks kaebaja kaebuse esitamisel tähtaega ületanud. See, et menetleja nõudis vaide esitajalt 13.01.2015 teatisega ka volikirja ning vaide 06.02.2015 otsusega ekslikult volikirja puudumise tõttu tagastas, ei saanud mõjutada kaebaja arusaama varasemast 08.01.2015 teatisest puuduste kõrvaldamise kohta. Menetlejal ei ole iseenesest keelatud teha vaide esitajale vajadusel mitu eraldi teatist vaide puuduste kõrvaldamise kohta. Hilisem (erineva sisuga) teatis ei sisaldanud seisukohta, et varem väljatoodud puudus võiks jääda kõrvaldamata. Seega oli vaide esitajal ka 13.01.2015 teatise saamisel jätkuvalt kohustus täita 08.01.2015 teatisest tulenev nõue. Kohus leiab, et kaebaja õigusteadmistega esindajale oleks see pidanud olema arusaadav. Asjaolu, et menetlejale väidetavalt teatati telefoni teel parkimiskaardi number, ei võtnud samuti kaebajalt kohustust 08.01.2015 teatisest tulenev nõue täita ehk vaides esinev puudus kõrvaldada. Kõnealuses teatises ei nõutud kaebajalt parkimiskaardi numbrit, vaid pilte parkimiskaardi mõlemast küljest. Kui kaebaja esindaja oleks menetlejale hiljemalt 18.01.2015 esitanud nõutud pildid sõiduki parkimiskaardist, puudunuks alus vaide tagastamiseks ja kaebuse oleks saanud pärast vaideotsuse saamist kohtule esitada tähtaegselt.

Seega kohtu arvates ei ole mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Haldusorgani tegevus ei saanud olla eksitav õigusteadmistega esindajale. Samuti ei saanud olla arusaamatu, mida tuleb puuduse kõrvaldamiseks teha, esitatud nõue oli põhjendatud ja adressaadi poolt täidetav. Tegemist oli pigem esindaja tähelepanematusest tingitud eksimusega, mis ei ole objektiivne asjaolu, mis õigustaks tähtaja ennistamist.

14. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et T. U. kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

15. HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus tagastab kaebuselt tasutud riigilõivu (15 eurot) maksekorraldusest (tl 14) nähtuvale OÜ Kivar & Partnerid arveldusarvele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik