1-14-6015/38 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-6015

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-6015 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest N.A tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

N.A , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, iharidus, elukoht puudub põh

Karistuse kandmise algus 23.03.2014 09.10.2015 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta N.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.03.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava id N.A vangistusest tamiseks. tingimisi enne tähtaega vabas

Harju Maakohtu 30.09.2014 otsusega nr 1-14-6015 tunnistati N.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 koha vähendati N.A-le selt

mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus 11.02.2014.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

N.A tunnistati süüdi KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. N.A tunnistati süüdi KarS § 120 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 (kolm)

kuud. KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks, suurendades üksikkaristustest raskeimat karistust, vangistus 9 (üheksa) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati N.A-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. lg 2 alusel suu

KarS § 65 rendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 11.02.2014

Harju Maakohtu

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

1 (üks) aasta 7 vangistuse (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks 23.03.2014. määrati

Harju Maakohtu 25.02.2015 määrusega nr 1 uudeti KarS § 5 lg 2 ja KrMS § 432 lg -14-6015 m

alusel Harju Maakohtu 30.09.2014 otsusega nr 1-14-6015 N.A-le mõistetud liitkaristust seoses Harju Maakohtu 11.02.2014 otsusega nr 1-14-128 mõistetud karistuse (liitkaristuse osa) vähendamisega (2 kuu võrra, mis KrMS § 238 lg 1 alusel vähendatud 1/3 võrra – 1 kuu 10 päeva võrra). N.A-le Harju Maakohtu 30.09.2014 otsusega nr 1

- 14-

6015 mõistetud liitkaristus saab kantud 09.10.2015.a (eelnevalt 19.11.2015).

N.A on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, vanglas viibib ta esimest korda. Esimene kuritegu on vargused, kehaline väärkohtlemine ja ebaseaduslik sissetung. Teine kuritegu on vargused, kehalised väärkohtlemised ja ähvardamine. Teise kuriteo pani isik toime katseajal. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks, kuna kasutas teise kuriteo toimepanemisel nuga. Kuritegude muster on jäänud samaks. Isik paneb jätkuvalt toime vargusi ja kasutab vägivalda teiste isikute suhtes. Kõiki kuritegusid iseloomustab majandusliku kasu saam Kinnipeetav o ine ja kättemaks. n viibinud psühholoogi vastuvõtul ning alates 18.03.2015 on hõivatud vangla majandustöödel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui ning kanda jääb tal veel enam

1 aasta 1 kuu kui 4 kuud vangistust.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul. ed

Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx peremajas, kus tal olid head elamistingimused. Lastekodus oli kinnipeetaval võimalik elada kuni täisealiseks saamiseni või õppimise korral kuni

kooli lõpetamiseni. Hetkel on isik munitsipaalpinna järjekorras. Kinnipeetav ei ole kindel, et saab kohe vabanemisel elamispinna, avaldades soovi vabaneda poolvenna M Z elukohta aadressile xxxx, kus poolvend elab oma vanematega. Telefonivestluses poolvennaga selgus, et tema ema O Z ei andnud oma nõusolekut selle kohta, et N.A asub elama nende elukohta. Seega puudub kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht ning esialgu p eab ta

minema varjupaika. Kindla elukoha puudus soodustab uue kuriteo toimepanemise riski.

Kinnipeetav puudus on õppinud erinevates koolides. N.A motivatsioon õppimiseks.

Põhihariduse omandas kinnipeetav Gümnaasiumis. Peale põhihariduse oma xxxx ndamist

jätkas õpinguid ehitaja erialal. Kutsekoolis väga ei viitsinud õppida ning jättis ta xxxx õpingud pooleli. Riigikeeles omab isik A1 taset. Hetkel suhtub isik haridusse positiivselt ning saab aru selle vajalikkusest. Vabanemisel soovib kinnipeetav astuda xxxx puidupingitöö erialale. En

ne kinnipidamist oli N.A täielikul riiklikul ülalpidamisel. Taskuraha sai ta dus. harva ja vähe, igakuiselt ca 7 eurot ning antud summa sõltus tema käitumisest lasteko

Kinnipeetava Isik o varasemad tööoskused on puudulikud. mab mitteametlikku töökogemust ehitusel. Hetkel suhtub isik itiivselt.

töötamisse pos Vabaduses garanteeritud töökoht puudub.

Kinnip aidata jalgpallitreener V N. Vabaduses on riskiks kiire eetava väitel saab tööotsimisel majandusliku kasu saamine kuritegelikul teel.

N.A suhte vanema õigused d vanematega on keerulised: emalt T M on 2007.a ära võetud ning isa Sergei Kolotšev

ei ole kunagi kinnipeetava kasvatamisega tegelenud. Kontakt vanematega puudub. Lähisugulastest on isikul olemas vaid samaealine poolvend M

Z, kellega on tal ühine bioloogiline isa. Vangistuse ajal jätkab kinnipeetav suhtlemist oma poolvennaga, jalgpallitreeneri V N ja lastekodu kasvataja O N. Vabaduses kuulusid kinnipeetava suhtlusringi pro

bleemse käitumisega inimesed. Isik on käitunud riskeerivalt ja hoolimatult, ei h ning sattus kergelt konfliktidesse. N.A oolinud oma tegude tagajärgedest

on mõjutatav teiste poolt, kuna otsib nende tähelepanu ja heakskiitu. Vabaduses kahjulikke harjumusi kinnipeetaval ei olnud. Kinnipeetav mis ei on proovinud kanepit ühel korral,

meeldinud. Isik on madala enesehinnanguga ning tal esinevad probleemid enese väljendamisega. Käitumiselt võib N.A olla impulsiivne, kergesti ärrituv. On esinenud olukordi, kus kinnipeetav on olnud vägivaldne teiste isikute suhtes. Tema mõtlematu käitumine vabaduses võib taas viia uute kuritegude toimepanemiseni. Tihtipeale konfliktide lahendamiseks palusid sõbrad tal sekkuda ning lahendada nende probleemid. Kinnipeetav on varem olnud kus

kriminaalhooldusel ühel korral, koostöö oli pinnapealne. Teise kuriteo pani isik toime katseajal. Oht seisneb kinnipeetava puhul kehavigastuste tekitamises (kaasas võib olla nuga) ja varavastaste kuritegude toimepanemises. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine ja kättemaks. Oht avaldub kõige tõenäolisemalt juhul, kui N.A ei suuda korrigeerida oma Uue korduva kuriteo elustiili, hoiakuid ning mõtlemist ja käitumist.

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 56%, u kinnipeetava puhul ue

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla

N.A tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata

N.A-le katseaeg 6 kuud ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime ajaks on panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli otstarbekas määrata N.A-le KarS § 75 lg 2 p 4 ja 8 sätestatud lisakohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamus , et kinnipeetaval hetkel puuduvad rahalised es märgib vahendid vabanemisfondis. N.A on juba aastaid olnud politsei huviorbiidis seoses erinevate õigusrikkumistega. Tema käitumist on vähemalt 10-l korral arutatud xxxx Alaealiste komisjonis, kuid tulemuseta. Väärteokorras on teda karistatud 3-l korral. Juhul, kui kohus otsustab N.A tingimisi ennetähtaegselt vabastada, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määra iskide maandamiseks KarS § 75 lg ta talle katseaja pikkuseks 1 aasta ning r

2 p

4 ja 8 sätestatud lisakohustused.

N.A ise soovib vangistusest t

on vangistuses ingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta olles saanud aru, mis on vangla ning soovi enam selliste asjadega tegeleda. Kinnipeetava ei sõnul puudub tal vabanemisel elukoht. on nud vennaga mitu korda ja vend lubas oma Ta rääki

emaga veel rääkida, et ema ehk lubab enda juurde. Käesolevaks ajaks ema nõusolekut teda andnud ei ole. Tal pole isikuid, kes teda materiaalselt toetaksid. Ta vabanedes töökohta ega ka on vennaga rääkinud, et saaks laadijana tööle seal, kus vendki töötab. Kinnipeetav kahetseb kuritegude toimepanemist.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33

teatanud, et

tingimisi enne ei soovi võtta osa N.A tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 20.03.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla N.A ennetähtaegset vangistusest vabastamist kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud . Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kahel korral. Viimase kuriteo pani ta toime Harju Maakohtu 11.02.2014 kohtuotsusega määratud katseaja teisel kuul. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör innipeetava puhul on tegemist kõrge käitumi , et nimetatud k skontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Distsiplinaarkaristused N.A puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist.

Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Varasem tingimuslik kriminaalkaristus ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole N.A-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on N.A ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta j puhul olemas ooksul vastavalt 56% ja 52%, mis ei ole madal risk. Seega on N.A arvestatav uue k Tulenevalt toimepandud kuritegude uriteo toimepanemise tõenäosus. tehioludest (mh KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo vägivaldsusest) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende isikupuutumatuse nin – g vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt Prokurör vabastamata. peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta N.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud mater t jalidega, leiab, et süüdimõistetu N.A ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ainuüksi põhjusel, et tal puudub alaline elukoht. Seega ei oleks

N.A võimalik vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral täita KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud alalises elukohas elamise nõudega on seotud veel 3 kontrollnõuet. Alalise elukoha puudumise korral ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse. Kinnipeetav on küll munitsipaalelamispinna tal alaline elukoht puudub. Enne järjekorras, kuid käesoleval hetkel

vangistust oli kinnipeetav xxxx elades

Kinnipeetavat on täielikul riiklikul ülalpidamisel.

kriminaalkorras 2-l korral karistatud, vanglas viibib ta esimest korda. Osa kuritegudest on isik toime pannud katseajal kriminaalhoolduse all olles. eelmise kohtuotsusega määratud Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest lisandunud on vägivald. Vanglas olles töötab isik alles alates 18.03.2015, mistõttu ei ole välja kujunenud tavapärane harjumus tal

töölkäimiseks. Vabanemisfondis isikul raha ei ole. Vabanedes kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. uti puudub isikul toetav lähivõrgustik, kes teda vajadusel nii Sam materiaalselt kui ka moraalselt toetaksid, lähisugulastest on vaid poolvend, kes elab koos oma perekonnaga. Isiku tutvusringkonna moodustavad probleemse käitumisega tuttavad. N.A on kergesti mõ kuna otsib nende tähelepanu ja heakskiitu.

jutatav teiste isikute poolt,

Viru Vangla andmetel on uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava puhul järgmise 2 aasta jooksul 56%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%, mis on arvestatav risk. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla N.A tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik