3-14-52070/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52070 Haldusasi VV kaebus Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 25.06.2014 käskkirja nr 852 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – VV Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus VV määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta VV määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52070 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 25.06.2014 käskkirja nr 852 p-ga 1 tunnistati Tallinna Vangla kinnipeetav VV süüdi Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr

20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p 20.7 rikkumises, kuid otstarbekuse kaalutlustel otsustati kinnipeetavat toimepandud rikkumise eest distsiplinaarkorras mitte karistada. Sama käskkirja p-ga 2 tunnistati VV süüdi kodukorra p 1.11.1 rikkumises ja määrati talle distsiplinaarkaristuseks neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamine kuuekuulise katseajaga.

2. VV esitas Tallinna Halduskohtule 09.09.2014 kaebuse Tallinna Vangla valvuri KE ettekandele, mille alusel Tallinna Vangla andis 25.06.2014 käskkirja nr 852.

3. Tallinna Halduskohus jättis 06.10.2014 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli muu hulgas teatada, millal ta sai teada kaebusele lisatud Tallinna Vangla 25.07.2014 vaideotsusest nr 5-15/14/19808-2, millega jäeti rahuldamata VV vaie Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 25.06.2014 käskkirja nr 852

3-14-52070 2(5) kehtetuks tunnistamiseks, ning vajadusel esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Sama määrusega palus kohus täpsustada kaebuse nõuet ja tasuda riigilõiv 15 eurot.

4. VV selgitas 21.10.2014 kirjalikus vastuses, et sai vangla vaideotsusest teada umbes 26.- 27.07.2014, kuid seoses sellega, et kaebajal ei ole juriidilisi teadmisi ning ta ei valda riigikeelt, saatis kaebaja kaebuse kohtule alles 09.09.2014. Kaebaja jätkas asja arutamist vanglaga ka pärast vaideotsuse tegemist ning nõudis vanglalt tema suhtes menetletava asja tutvustamist, kuid ei saavutanud seda. Kontaktisik viis kaebaja eksitusse, kui kaebaja tundis huvi, kuidas esitada kaebust kohtule, mingitest tähtaegadest kaebaja ei teadnud. Kaebajal ei ole juriidilist haridust, samuti ei valda ta riigikeelt, mistõttu ta ei saanud teada tähtaegadest ning ei suutnud seda välja lugeda kaebajale vangla poolt antud paberitest. Kaebaja tasus riigilõivu ja selgitas, et palub tühistada Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 25.06.2014 käskkirja nr 852.

5. Tallinna Halduskohus võttis 24.11.2014 määrusega kaebuse Tallinna Vangla inspektorkontaktisiku 25.06.2014 käskkirja nr 852 tühistamise nõudes menetlusse ja küsis Tallinna Vangla seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas.

6. Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata. Kaebaja sai Tallinna Vangla 25.07.2014 vaideotsuse nr 5-15/14/19808-2 kätte 28.07.2014, mida kinnitab VV omakäeline kinnitus vaideotsusel. VV-l tuli kaebus 25.06.2014 käskkirja nr 852 tühistamiseks esitada nimetatud kuupäevast 30 päeva jooksul, st hiljemalt 27.08.2014. Kaebus on esitatud 09.09.2014, seega kaebetähtaega rikkudes. Tegemist ei ole paaripäevase viivitusega, mille korral tuleks vaadelda kaebuse vanglale üleandmise ja postitamise aega, vaid kaebus on esitatud ligikaudu kaks nädalat lubatust hiljem. Kaebaja põhjendused kaebetähtaja mittejärgmise osas ei ole tõesed ning mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole. VV väide, et ta ei teadnud tähtaegadest midagi ja ta ei valda riigikeelt, on väär. Kaebajale on Tallinna Vangla 25.06.2014 käskkirja nr 852 vaidlustamist selgitatud nii 25.06.2014 käskkirjas nr 852 kui ka 25.07.2014 vaideotsuses nr 5- 15/14/19808-2. Vangla on veendunud, et kaebaja sai vaidlustamisviitest aru, sest ta on saanud aru nii käskkirja kui vaideotsuse sisust, vastasel juhul ei oleks osanud ta neile ka vastuväiteid esitada. VV on Tallinna Vanglale esitanud korduvalt pöördumisi täiesti arusaadavas heas eesti keeles (sh käesolevas kohtuasjas tõenditena esitatud 21.08.2014 ja 07.07.2014 kuupäeva kandvad vaided, 04.08.2014 avaldus videosalvestise vaatamise võimaldamiseks), mis tõendavad kaebaja riigikeele oskust. Tallinna Vangla riigikeele õpetaja RM on teinud riiklikku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse kande, mille kohaselt keeldus VV õppimisest eesti keele A1 taseme kursusel, väites, et saab hakkama A2 taseme omandamisega, sest sai põhikooli eesti keele eksamil 57% 100-st võimalikust. VV sooritas 9. klassi lõpueksamid 2014. a kevadel. Kui kaebaja ei usaldanud ametnikke ja nende selgitusi kaebevõimaluste kohta, oli tal võimalik tutvuda halduskohtumenetluse seadustikuga (HKMS). Kinnipeetavatele on vanglas tagatud Riigi Teataja elektrooniliste õigusaktidega tutvumine ja paberkandjal õigusakte saab tutvumiseks laenutada ka vangla raamatukogust või küsida inspektor-kontaktisikult. Kui kaebaja jättis need võimalused kasutamata, on see tema enda hooletus kaebetähtajast teada saamiseks.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.01.2015 määrusega Tallinna Vangla taotluse haldusasja nr 3-14-52070 menetluse lõpetamiseks seoses kaebetähtaja rikkumisega ning jättis VV taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas Tallinna Vangla 25.06.2014 käskkirja nr 852 kehtetuks tunnistamiseks vaide 07.07.2014, mis on vangla poolt vastu võetud 09.07.2014. Kaebaja on nimetatud käskkirja osas 25.07.2014 tehtud

3-14-52070 3(5) vaideotsuse kätte saanud 28.07.2014, mida on kinnitanud oma allkirjaga, seega tuli kaebus kohtule esitada hiljemalt 27.08.2014. Kaebus on kohtule esitatud 09.09.2014, seega hilinemisega. Kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Praegusel juhul sellised mõjuvad põhjused puuduvad. Kaebaja väited sellest, et ta ei oska riigikeelt, millest tulenevalt ta ei teadnud kaebetähtaegadest, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja väited selles osas on otsitud ja tõendamata. Kaebaja ja Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja valdab eesti keelt sellisel tasemel, mis võimaldasid vaidlustatud käskkirjast ja selle suhtes tehtud vaideotsusest aru saada. Samuti on vaideotsuses näidatud ära vaidlustamise kord, mida kaebaja pidi mõistma. Lisaks nähtub juba kaebaja esitatud vaidest ja kaebusest, et kaebaja on aru saanud distsiplinaarkäskkirjast ja leidnud, et see rikub tema õigusi. Seega pidi kaebaja pärast vaideotsuse saamist suutma vaidlustamistähtaja jooksul selgusele jõuda, kas ta soovib pöörduda kaebusega kohtu poole või mitte. Asjaolu, et kaebaja suhtles antud teemal täiendavalt vanglaga, ei vabasta isikut menetlustähtaegade järgimisest ega anna alust menetlustähtaja ennistamiseks. Asjaolu, et isik ei oma juriidilist haridust, ei tingi samuti kaebetähtaja ennistamist. Kuigi kohtupraktikas on erandlikel juhtudel arvestatud ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida, ei näe kohus käesoleval juhul, et kaebaja puhul tuleks selline erand teha lähtudes tema isikust. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka küsimusega. Kaebaja väited Tallinna Vangla ametnike poolt kaebaja eksitusse viimise kohta ei ole usutavad. Vastustaja on viidanud õigesti, et juhul kui kaebaja ei usaldanud ametnikke ja nende selgitusi kaebevõimaluste kohta, oli tal võimalik vajadusel tutvuda halduskohtumenetluse seadustikuga. Kui kaebaja jättis need võimalused kasutamata, on see tema enda hooletus kaebetähtajast teada saamisel.

8. VV esitas halduskohtu määruse peale 12.02.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 06.04.2015 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. VV palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 26.01.2015 määrus tühistada. Määruskaebuse esitaja palub pöörata tähelepanu sellele, et ka vangla ei järgi tähtaegu. Määruskaebuse esitaja ootas Tallinna Vanglalt vastust, et talle antaks võimalus tutvuda toimiku materjalidega kaebaja karistamise kohta, kuid tänaseni ei ole selleks võimalust antud. Kaebaja pöördus kohtu poole kohe pärast seda, kui vangla keeldus loa andmisest tutvuda materjalidega kaebaja karistamise kohta. Kuna kaebaja ei tunne juriidilisi peensusi, arvas ta, et seni käibki kohtueelne menetlus. Halduskohtumenetluse seadustikuga tutvumine viiski kaebaja eksitusse. Vangla väited selle kohta, et kaebaja sai vaidlustamisviitest aru, kuna ta sai aru käskkirja sisust, ning et kaebaja on korduvalt esitanud vanglale heas eesti keeles pöördumisi, ei tõenda seda, et kaebaja valdab eesti keelt. Kõik paberid on määruskaebuse esitajale tõlkinud teised kinnipeetavad, kes samuti ei oma juriidilist haridust. Pärast keeletesti

3-14-52070 4(5) läbimist võeti kaebaja A1 kategooria eesti keele kursustele, mis pole lõpetatud. Kaebaja eesti keele kategooria on A1, mis on saadud pärast algkooli lõpetamist 2014. aastal. Seega on määruskaebuse esitajal kaebuse mittetähtaegseks esitamiseks kaks mõjuvat põhjust – riigikeele mittevaldamine ja juriidiliste teadmiste puudumine.

10. Tallinna Vangla nõustus kirjalikus vastuses halduskohtu määruse põhjendustega ja palus määruskaebuse rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 47 lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesolevas asjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 25.06.2014 käskkiri nr 852, mille osas tegi Tallinna Vangla 25.07.2014 vaideotsuse nr 5-15/14/19808-2. VV sai vaideotsuse kätte 28.07.2014 ning kaebus esitati halduskohtule 09.09.2014, seega kaebetähtaega rikkudes. Asjas on vaidlus selle üle, kas esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks.

12. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks loetakse üldjuhul vaid objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud ning mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00).

13. VV on põhjendanud halduskohtule kaebuse esitamisega hilinemist asjaoluga, et ta ei valda eesti keelt ning tal ei ole juriidilist haridust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks möödalastud kaebetähtaja ennistamist.

14. Kaebetähtaja ennistamise aluseks ei ole kaebaja väide, et ta ei valda eesti keelt. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebaja lõpetanud 2014. aastal üldharidussüsteemis 9. klassi, samuti sisalduvad toimikus kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud eesti keeles 07.07.2014 ja 21.08.2014 koostatud vaided ja 04.08.2014 avaldus, milles VV on suutnud oma seisukohad arusaadavalt välja tuua. Seega on usutav, et määruskaebuse esitaja valdab eesti keelt määral, mis võimaldas tal vaidlustatud käskkirjast ja vaideotsusest aru saada. Määruskaebuse esitaja väidab määruskaebuses, et kõik dokumendid on talle eesti keelde tõlkinud ja koostanud teised kinnipeetavad. Ka juhul, kui määruskaebuse esitaja eesti keele oskus on puudulik, ei ole kaebetähtaja ületamist kaasa toonud objektiivne asjaolu, mille tekkimist või kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud. Ka eesti keelt puudulikult osates oli kaebajal piisavalt võimalusi välja selgitada halduskohtule kaebuse esitamise tähtaega. Kui määruskaebuse esitaja ei usalda vanglateenistuse ametnike selgitusi kaebevõimaluste kohta, siis on kinnipeetavatel vanglas tagatud õigusaktidega tutvumine.

15. Ringkonnakohus ei kahtle määruskaebuse esitaja väites, et kaebajal puudub juriidiline haridus, samas ei õigusta kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist ka asjaolu, et VV-l puuduvad õigusalased teadmised. Riigikohus on 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 (p 19) leidnud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Samas on Riigikohus

3-14-52070 5(5) selgitanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes riigi õigusabi määramist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on VV-l olemas varasem kogemus haldusasjade kohtumenetluses osalemisel. Lisaks ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega.

16. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.01.2015 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe