1-14-1908/46 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-1908

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-1908 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

Z.T , isikukood XXX, Eesti Vaba dus, elukoht xxxx riigi kodanik, põhihari

Karistuse kandmise algus 08.11.2011 Kaitsja v.-adv. Rainer Objartel RESOLUTSIOON

Jätta Z.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 156 (ükssada viiskümmend kuus eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 26 eurot) eurot v. adv. Rainer Objarteli poolt määratud - korras süüdimõistetu Z.T kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.T-lt menetluskuluna kaitsjatasu

156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot riigituludesse v.-adv. Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest.

Z.T tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jook sul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.03.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava Z.T id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 19.03.2014 otsusega nr 1-14-1908 tunnistati Z.T süüdi KarS § 275 järgi ja talle mõisteti karistuseks (üks) Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati kuu vangistust. mõistetud kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.12.2013 karistuse, s.o 5 aasta

võrra, mõistes liitkaristuseks (üks)

5 (viis) aastat ja kuu vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.11.2011.

Viru Maakohtu 06.04.2015 määrusega nr 1-14-1908 vabastati Z.T temale Viru Maakohtu 23.05.2013 kohtuotsusega nr 1-13-3385 KarS § 275 järgi mõistetud karistusest (s.o

6 kuud vangistust) ja Viru Maakohtu 19.03.2014 kohtuotsusega nr 1- -

14 1908 KarS § 275

järgi mõistetud karistusest (s.o 1 kuu vangistust), ning moodustati uus liitkaristus Viru Maakohtu 04.12.2013 otsusega KarS § 121 järgi mõistetud karistusest (4 kuud vangistust) ja

Harju Maakohtu 16.11.2012 otsusega mõistetud liitkaristusest (4 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust), lugedes uueks kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks loeti 08.11.2011.

Z.T on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglas kannab ta karistust esimest korda. Z.T on karistatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest.

Isikuvastane kuritegu on toime pandud paljude kannatanute suhtes. Kuritegude soodusteguriks on psüühiline ebastabiilsus, mis on tingitud varasemast narkootikumide tarvitamisest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest ta jätkas kuritegude toimepanemist ka vangistuses. Turvalisuseriskideks on suitsiidirisk ja enesekahjustamise risk. Individuaalse

stabiilse täitmiskava raames on toimunud regulaarsed psühholoogi vastuvõtud käitumise saavutamiseks ja enesehävituslikest mõtetest hoidumiseks. Psühholoogi arvamuse kohaselt on isiku kontrolli all, kuid ta ei ole suhtlemisaldis, on kinnine, kaalutlev käitumine ning elab emotsioone sissepoole. Kinnipeetav on osalenud noorte sotsiaalprogrammis EQUIP, mis õpetab vastutusrikast mõtlemist ja käitumist ning probleemide lahendusoskust, samuti osales sotsiaalprogrammis "Sotsiaalsete oskuste treening", kus huvi ja motivatsioon programmis osalemiseks oli vähene. n töötanud majandustöödel koristajana Z.T o

ja -taseme kursuse ning alates köögitöölisena. Lisaks on ta lõpetanud edukalt riigikeele A1

11.08.2014 osaleb A2-taseme riigikeele kursustel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 6 kuud alla 1 aasta vangistust.

Kinnipeetaval on 16 kehtiva distsiplinaarkaristust. t

Kinnipeetav elas enne vangistust koos vanaemaga kolmetoalises korteris aadressil xxxx.

Korter on rahuldavas seisukorras ning seal on olemas kõik vajalik õppimiseks, arenguks ja puhkuseks. Vabanemisel asub isik elama samale aadressile tema , kus käesoleval ajal elavad

vanaema, isa ning õde. lõpetas põhikooli ja asus õppima Kopli Ametikooli Kinnipeetav

keevitaja erialale. koolis Ametikoolis käitumisega probleeme ei olnud, kuid kinnipeetav käis ainult ühe kuu ja siis ei ole töötanud, koolitee katkes. Kinnipeetav olles enne vangistust

ülalpeetav. Z.T majanduslik olukord oli halb, kuna pere sissetulek koosneb vanaema töötasust ning isa pensionist. Varasem kuritegu on sooritatud majandusliku kasu saamiseks. vangistuse ajal on muutunud positiivses suunas. Tasumata Suhtumine töösse nõudeid on isikul Viru Vangla andmetel 2473,95 eurot.

Kinnipeetaval on olemas vabaduses pere vanaema L J, isa D J –

ning õde. Isa on kriminaalkorras karistatud. Ema I I perekonnaga koos ei ela ning vanaema ja isa sõnul tarvitab ema liigselt alkoholi ning neil puuduvad ka andmed tema asukoha kohta. Perekond kinnipeetavat külastanud ei ole, sest vahemaa külastamiseks on liialt pikk ning neil puudub

võimalus. Kinnipeetav helistab sageli perekonnale. Kinnipeetav kuulus alaealiste õigusrikkujate gruppi sõnul tarvitavad , sooritades koos nendega hulgaliselt vargusi. Vanaema

Z.T kaaslased liigselt narkootilisi aineid, b vabaduses mistõttu antud asjaolu või

avaldada negatiivset mõju kinnipeetava käitumisele. Kinnipeetav tarvitas alkoholi karistusregistri järgi 2009.a. Z.T on oma sõnul illegaalseid narkootilisi aineid

tarvitanud alates 13. eluaastast. Seoses varasema uimastite tarvitamisega võib olla emotsionaalne seisund ebastabiilne. Tagasilanguse oht pärast vanglast vabanemist on olemas. Kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku ambulatoorsele sõltuvusravile pöördumiseks OÜ

-

s Tervisekeskus Elulootus. Isiku kodune kasvukeskkond on olnud ebastabiilne ja se

destruktiivne. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud katseajal ja grupis, olles arvel kriminaalhooldusosakonnas oma teo . Isik võib olla vägivaldne, ei mõtle alati ka tagajärgedele

n Esimese kuriteo pani isik toime koos oma isaga. Oht ing võib käituda impulsiivselt.

kinnipeetava puhul ning seisneb kaaskinnipeetavate ründamises, ametnike solvamises varguste toimepanemises varalise kasu saamise eesmärgil. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 76% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Tulenevalt eeltoodust Viru Vangla ei toeta Z.T tingimisi enne Juhul kui kohus peab otstarbekaks Z.T tähtaega vabastamist. tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ning käitumiskontroll kuni äraka lõpuni Käitumiskontrolli ajaks on

ndmata karistusaja . vangla

hinnangul otstarbekas määrata Z.T-le KarS § 75 lg 2 p 2,2

,4,5 sätestatud lisakohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma , et arvamuses märgib Z.T on sündinud pere

esimese lapsena. Pere ootab väga Z.T koju. Kinnipeetava vanaema L J on pensionär, kes töötab ning väljas peamiselt ei käi. isa D J on xxxx, kes Perekonnal on olemas

regulaarne ta soovib asuda sissetulek. Vabanemisel puudub Z.T töökoht, kuid tööle tätoveeringu salongi abiliseks ning asuda omandama automaalri kutset. Perekond on valmis kinnipeetavat majanduslikult toetama. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Z.T vabastada tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni ärakandmata karistusaja lõpuni ning käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. riskide maandamiseks isikule Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata KarS § 75

lg 2 p 2,21

,4 lisakohustused. Lisakohustused on vajalikud ennetamaks sätestatud õigusrikkumiste toimepanemist sõltuvuste mõjul. Õppimine või töötamine kitsendaks oluliselt tema vaba aega, seega kasutaks Z.T oma vaba aega sihtotstarbeliselt.

Z.T kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et karistust vähendati 7 kuud ja nüüd on karistusaja lõpp 08.05.2016.

Distsiplinaarkaristusi on palju, sest tal on v äga raske ja viimasel ajal on ta tihti närviline.

Psühholoogi vastuvõtud n käinud ka psühhiaatri juures, kui viimasel ajal enam ei toimu. Ta o olid unetuse probleemid ja siis sai ravimeid. Praegu ainult vitamiine. Z.T ta ravimeid ei võta,

on kindel, et vabaduses olles suudab hoiduda alkoholi ja narkootikumide ta tarvitamisest. Viimane kord tarvitas narkootilisi aineid 3-4 kuud enne vanglasse sattumist. ta Ta o 16-aastane, kui vanglasse sattus. Vanglas olles on ta osalenud sotsiaalprogrammides, li

mis on talle palju andnud. Ta on vabanedes alluda ambulatoorsele andnud nõusoleku

sõltuvusravile. Kui esialgu leida kasvõi kõige lihtsama töö, võib vabaneb, tahab

ta ta

-olla kuhugi ehitusele, samuti on

ta nõus ka Töötukassas end arvele võtma.

Abiprokur Enn Pustak ör on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33

teatanud, et Z.T tingimisi enne ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 02.03.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla Z.T st ennetähtaegset vangistuse

vabastamist. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Z.T

Kinnipeetava puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 76% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. lnimetatud Ee

iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 16 kehtivat distsiplinaarkaristust. Teda on vangistuses 2 korda kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 19.03.2014 kohtuotsusega. alt seal Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastav kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste ning seda enam kuritegude toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesol täidetud. eval juhul ei ole see tingimus Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru

saanud oma kuritegude tõsidusest ja kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka sellega

vangistu seaduskuulekaks eluks, oleks egse ses üles näidanud tõsist tahet tema ennetähta

vabastamise korral ohustatud. Tulenevalt toimepandud kuritegude ühiskonna heaolu

tehioludest (mh vägivaldsusest) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Olles varasemalt Harju Maakohtu 25.10.2011 otsusega karistat

ud KarS § 418¹ lg 1, § 418 lg 2 p 1,3; § 420 lg 1 ettenähtud üldohtlike kuritegude toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, ei ole Z.T õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi (KarS § 199 lg 2 p 5,7,9; §

200 lg 2 p 4,7; § 214 lg 2 p 4 sätestatud) d. See näitab, et süüdimõistetu kuritegusi on rikkunud

ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuse kuulutamist jätkata anti talle selline võimalus. Siinkohal peab seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga

märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute kuritegude toimepanemine miste kohta ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikku vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda tei , et nimetatud kinnipeetava sel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Piirangud, mis on

seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad eelnimetatud süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes

Z.T-le

Viru Maakohtu 19.03.2014 kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega vangistust

– viis aastat ja üks kuu

– ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende tervise ja isikupuutumatuse ning vara kaitseks –

on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. peab Prokurör vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sell Nimetatud vangistatu est tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Z.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja , et Z.T märkis kohtuistungil karistus on üle vaadatud Viru Maakohtu

06.04.2015 määrusega, millega Z.T on vabastatud Viru Maakohtu 23.05.2013 otsusega mõistetud vangistusest 6 kuud, mis oli mõistetud KarS § 275 eest ja vabastati ka

Viru Maakohtu 19.03.2014 otsusega mõistetud vangistusest 1 kuu, kus samamoodi oli tegemist võimuesindaja solvamisega. Sama määrusega mõisteti Z.T-le uus liitkaristus 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust, ehk 7 kuu võrra vangistus vähenes. Seega tänase päeva seisuga on Z.T vangistusest kandmata natuke üle aasta ja vangistuses on ta viibinud peaaegu 3,5 aastat. Z.T oli 16-aastane, kui vanglasse sattus, oli noor ja mõjutatav ning tal olid probleemid narkootiliste ainete tarvitamisega.

Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.T kannab vangistust esmakordselt ja vangistuse kandmise ajal mitu toimepandud kuritegu on dekriminaliseeritud. Kaitsealune on põhjendanud, mis on olnud põhjuseks vanglas korra rikkumistel. Nende selgituste kohaselt oli ta väga närviline ja seetõttu . Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.T tulid korrarikkumised on käinud psühholoogi vastuvõtul ja tema käitumine on stabiliseerunud ja kontrolli all. See tähendab, et Z.T on siiski oma väärtushinnanguid muutnud ning Z.T muutumise soovi näitab ka see, et ta on osalenud mitmetes rehabiliteerivates tegevustes. Ta on õppinud eesti keelt, osalenud sotsiaalprogrammides, töötanud vanglas ja töötab ka pra gu majandustöödel. See näitab, et e Z.T teadvustab endale riskitegureid, mis tema elu mõjutasid. Vangla iseloomustuses on välja toodud riskitegurid, on välja toodud narkootikumide tarvitamine, tema noorus ja mõjutatavus. Kaitsja leidis, et neid riske on võimalik maandada kriminaalhooldusele allutamisega. Kriminaalhooldaja on oma arvamuses teinud ettepaneku Z.T-le katseajaks määratavate kohustuste osas. Z.T on oma nõusoleku andnud alluda ambulatoorsele sõltuvusravile. Eeltoodu näitab seda, et Z.T ei ole ükskõikne selle temaatika on mõjutanud vastu, mis tema elu

ning kohaldades neid kohustusi Z.T suhtes, on võimalik uute kuritegude risk viia miinimumini. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus sisuliselt alaealine isik on viibinud vangis pikka aega ning ilmselgelt vabanemisel vajab ta abi riskivaldkondades. Z.T on sisuliselt ainus võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Need riskivaldkonnas väljatoodud küsimused iseloomustavas materjalis tõusetuvad ka tema tähtaegsel vabanemisel. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise puhul on võimalik

Z.T vabastada riskivaldkondadest ja on tema üle olemas ka kontroll. Tähtaegse

vabanemise puhul mingit kontrolli tema üle ei ole. Z.T-le tuleb anda võimalus tõestada vanglas omandatud oskusi ja kogemusi ning anda võimalus talle oma elu korraldada kriminaalhooldaja järelevalve all. Kaitsja palus Z.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tema elutingimused vabaduses on head. Ise ta on avaldanud valmisolekut alluda kriminaalhooldusele. Kuigi Z.T-le on tingimisi karistus kunagi mõistetud, siis ta ise kinnitas, et sisuliselt sai ta käitumiskontrollil olla 2 nädalat, enne kui ta vahistati. Seega on isikul rikkumise tagajärjed teada. Kui kohus otsustab Z.T vabastada, siis palus kaitsja ajatada menetluskulude tasumine aasta peale.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.T ei kuulu vangistusest tingim ja seda vaatamata sellele, et Z.T isi enne tähtaega vabastamisele kannab oma esimest vanglakaristust alates 08.11.2011, mil ta oli veel 16-aastane. Z.T on korduvalt kriminaalkorras karistatud muuhulgas esimese astm kuritegude e toimepanemise eest. Eraldi väärib märkimist, et Z.T pani vanglas karistust kandes kaaskinnipeetava suhtes toime kuriteo Eel see, et varasemad KarS § 121 järgi. toodust järeldub

karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreven anud kuritegude toimepanemist tiivset mõju, vaid ta on jätk ning seda ka katseajal ja vanglas karistust kandes. Toimepandud kuritegude soodusteguriks on olnud psüühiline ebastabiilsus, mis on tingitud narkootikumide tarvitamisest alates 13.

eluaastast. Ehkki

KarS § 275 järgi Z.T poolt vangistuses toimepandud süüteod

(võimuesindaja solvamine) ei ole alates 01.01.2015 kuritegudena karistatavad,

iseloomustavad need teod siiski tema käitumist vangistuses. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Z.T 16 kehtiv distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. at

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkoll 3-1-1-91-06 on eegiumi 02.11.2006 määrusele nr

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kuna kinnipeetav ei ole suutnud vangistuses olles ka range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt, annab see alust kahelda selles, et isik suudaks seda teha vabaduses olles. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht, ta omab võlgnevusi summas 2473,95 eurot. Kinnipeetav on toime pannud varavas

taseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodu põhjal puudub kohtul kindlus selles, et vabaduses olles töökoha mitteleidmisel ja sellega seoses majanduslike raskuste tekkimisel isik uusi varavastaseid kuritegusid ei soorita. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Z.T puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 76% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja kõrge risk ja millest tulenevalt jooksul on 59%, mis on

Viru Van vangistusest vabastamist. Z.T gla ei toeta Z.T tingimisi enne tähtaega puhul on positiivne see, et ta on vangistuses olles töötanud, osalenud sotsiaalprogrammides, õppinud riigikeelt ning käinud psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul, on andnud nõusoleku vabanedes alluda ambulatoorsele sõltuvusravile. Kohtu hinnangul ei kaalu Z.T positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 säte - statud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Z.T suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsjana v.-adv. Rainer Objartel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 156 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 12. mai 2015

Jätta määrus muutmata.

2.

Jätta määruskaebus rahuldamata.

3.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Objartel&Partnerid

kaudu eurot vandeadvokaat Rainer Objartelile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Z.T-le

4. Z.T-lt riigituludesse. Mõista välja menetluskulud

Z.T Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB tasuda väljamõistetud summa a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „ , menetluskulud“. Z.T 1-14-1908

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigikohtu 01.07.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg

5 nimetatud aluste puudumise tõttu -s

J Z.T kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli ätta määruskaebus menetlusse võtmata.

Kohtumäärus jõustus 01. juulil 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne referent