Legislator Case Law & Legislation
1-14-6630/19 AI generated

1-14-6630/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-14-6630/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

ud alalises elukohas aadressil: xxxx elama kohtu poolt määrat ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

Legislator headnote

AI generated

1-14-6630/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: - ja tutvusringkond. Tulenevalt eeltoodust toetab vangla S.V ennetähtaegset vabanemist ning teeb ettepaneku määrata isikule KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7 sätestatud lisakohustused.

Keywords

AI generated
criminal security measure proof of persecution risk obstacles to return pending criminal investigation threat of narcotics trafficking urgent suspicion of an offence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2015, Rakvere kohtumaja

Videokohtuistungi aeg 22.04.2015 – Kohtuasja number 1-14-6630 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kaitsja Arri Tooming Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

S.V, isikukood xxx, EV kodanik,

viibimiskoht: Viru Vangla; kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 11.09.2014 ja lõpp 11.11.2015 RESOLUTSIOON:

Vabastada S.V temale Maakohtu 15.10.2014 kohtuotsusega Pärnu

mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. , koos

Määrata

kriminaalhooldusele Tallinna Vangla S.V

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada S.V katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1) ud alalises elukohas aadressil: xxxx elama kohtu poolt määrat ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalh

ooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada S.V suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 1, 4, 7 alusel järgmisi kohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi;

2) a narkootil

mitte omada või tarvitad isi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või omandama üldharidust 2 nädala jooksul peale vabanemist; (kahe)

4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed), sh sidevahendite (internet, telefon, kiri) kaudu ja mitte viibima väljaspool kodu kella 22.00 kuni 06.00 ilma täisealise perekonnaliikme või lähisugulaseta või

kriminaa oldusametnikult eelnevalt luba taotlemata. ho

S.V

vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Välja mõista menetluskuluna riigituludesse eurot kaitsetasu S.V-lt

vandeadvokaat Arri Tooming

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99914700024247.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri

Tooming kasuks 48 v.adv. Arri Tooming eurot (sh käibemaks 20%) poolt süüdimõistetu

S.V

kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata ja prokurörile. Viru Vanglale, S.V-le

Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

S.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Pärnu

Maakohtu 15.10.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6630 tunnistati S.V süüdi KarS § järgi 20.05.2013 toimepandud varguse eest ning

199 lg 2 p-de 7,8,9 karistuseks

mõisteti KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks

4 kuud vangistust. raskema ehk Pärnu Maakohtu 25.10.2013 otsusega mõistetud 1 aastase vangistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. S.V KarS 199 lg 2 p 7, 8, 9 - tunnistati süüdi ka §

§ 22 lg 2 järgi 29.11 mõisteti

- 30.11.2013 toimepandud varguste eest ning karistuseks

2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades karistust 25.10.2013 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta

2 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 11.09.2014.

Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Praegune kuritegu on vargus grupi poolt. Varasemad kuriteod on olnud vargused ja asja omavoliline kasutamine. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Soodusteguriteks on riskiv elustiil, tervislik seisund, impulsiivsus, vanemliku kasvatusliku mõju alt väljumine. Turvalisuserisk: suitsiidirisk, enesekahjustamise risk, toimetulek kinnipidamisasutuses. Osaleb alates 01.10.2014 vangla majandustöödel.

Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole.

Elab koos ema ja kasuisaga kasuisale kuuluvas korteris xxxx. Elamine normaalses seisukorras ja võlavaba. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa ja täisealised poolõde ning poolvend.

Isiku Kodus esineb sageli alkoholi ema on kriminaalkorras karistatud vägivalla kuriteo eest. tarvitamist, mistõttu omavahelised suhted kodus on pingelised, esineb vaimset vägivalda sõimu ja karjumise näol. Sagedased on füüsilised . Mõlemad vanemad töötavad, pere on konfliktid

majanduslikult heal järjel ja toimetulev. I väljunud vanemate kasvatusliku mõju alt ja sik on

vanematel

puuduvad vanemlikud oskused. Kriminaalhooldaja suhted ja koostöö perekonnaga on olnud konfliktne, ema on korduvalt

ebatsensuursete väljendite, süüdistuste ja ähvardustega pöördunud kriminaalhooldusametnike poole. Vanglapäringu koostamiseks olid vanemad nõus kriminaalhooldajad korterisse lubama. Kinnipeetav lõpetas 2014 juunis põhikooli. Suvevaheaegadel ja koolist vabal ajal on teinud juhutöid: puude ladumine, võsalõikus, muru niitmine.

Vabanemisel jääb vanemate poolt ülalpeetavaks kuni isikliku töökoha leidmiseni. Isiku vaba aeg on sisustamata, kuna isik leiab, et tal ei ole elukoha asukohast tulenevalt mingit võimalust tegeleda teda huvitavate asjadega. Rahalisi kohustusi väärtegude eest tasumata trahvide näol on summas 1592 eurot, tasumata on ka kohtukulud.

Kinnipeetava vaba aeg on mõtekalt sisustamata. Talle on abi pakutud huvialadega tegelemisel, kuid nooruk ise on korduv lubadeta ükskõiksust üles näidanud. Riskivat elustiili iseloomustab auto juhtimine ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumine. Sõprus

- ja tutvuskonnas on mitmed kriminaalkorras karistatud sõbrad, kellega suhelda ei tohtinud katseajal, kuid järjepidevalt eiras keeldu. Võib kergesti kaotada enesevalitsuse ja käituda kontrollimatult. On nuusutanud bensiini ja tarvitanud kanepit, viimati 2 kuud ennem vanglasse sattumist, kuigi kohtu poolt oli määratud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld. On joobes ol auto ja sellega les võtnud võõra

sõitma läinud. Lapsevanema mõjutustel ei taha nooruk minna psühhiaatri/psühholoogi juurde, kuigi teda on erinevate spetsialistide poolt alates 2005. aastast sinna soovitatud. Kinnipeetaval on elustiilist, distsipliini ja rutiini puudumisest tingituna öö ja päev vahetuses. Olukord on olnud parem, kui süüdistatav on viibinud õpilaskoduga koolides, kus on tagatud noorele inimesele

sobilik päevarežiim, kuid tagasi koju tulles on olukord muutunud endiseks. Süüdistatav on end lõig viimati vanglas viibides on oma kätt kriimustanud. On mõelnud korduvalt anud,

enesetapule. K

atseaja jooksul on ilmutanud ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse, jätkas sarnast käitumist ka peale korduvate erakorraliste ettekannete kohtule esitamist. On motiveeritud töötama vangistuses, kuigi tegemist on alaealisega, kelle le ei ole töötamine

kohustuslik. Töötamine näitab soovi hoid Oht seisneb võõra

a eemale vangla subkultuurist.

vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ohtu suurend ab kriminaalse

mõtteviisiga sõprus

- ja tutvusringkond. Tulenevalt eeltoodust toetab vangla S.V ennetähtaegset vabanemist ning teeb ettepaneku määrata isikule KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7 sätestatud lisakohustused.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei ole vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega.

Käitumiskontrolli aja jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise jooksul saaks isikul

riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesole üle võimalik teostada

val ajal, on tema

kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 11.11.2015. Lähtudes eeltoodust ning arvestades KarS § 761

tingimisi

lg 1 p 1 sätteid, prokuratuur toetab S.V ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides õustu ning n b Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja t

ähtaja kohta.

Maakohtu istung

22.04.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et viimane karistus oli auto varguse eest, toimepandud On kindel, et katseajal. Edasi peaks minema õppima kutsekasse.

saab ilma kuritegudeta hakkama. Ema on teda toetama hakanud teised , samuti on isikul nüüd sõbrad. Kinnipeetav on nõus minema psühhiaatri vastuvõtule, kuigi leiab ise, et probleeme tal eriti ei ole, probleemid on vaid suvel ema juurde praktikale minna, närvidega. Isikul võimalus

vanglasse minemisest . alates on töötanud majandustöödel olnud

Kaitsja seisukoht

Kaitsja märgib, et kui vangla toetab isiku vabastamist ja prokurör ei ole samuti vastu, siis palub ka tema kohtul esitatud taotlus rahuldada ja isik vabastada tingimisi enne tähtaega. Selleks on olemas ka õiguslik alus KarS § 761 lg 2 mõttes. Kinnipeetav on kandnud karistusest ära 7 kuud

12 päeva, mis on rohkem kui pool mõistetud karistusest. Isik on täitnud täitmiskava, distsiplinaarkaristusi ei ole. See on tema esmakordne reaalne vangistus, isiku mõtteviis on muutunud.

Maakohtu määruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et S.V tuleb KarS § 76 lg 2 alusel vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Karistusseadustiku (KarS) § 761

lg 2 sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Kohus leiab, et kuna KarS § 761

lg- S.V s 2 toodud tingimused on täidetud, tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. oli toimepandud kuritegude ajal S.V

alaealine. Toimepandud tegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega ning ta on praeguseks talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud vangistust, kanda on jäänud veel enam kui 6 kuud. Seega on ta ärakandnud üle poole talle mõistetud karistusest, mis on rohkem kui 4 kuud.

Lisaks innipeetav nähtub iseloomustusest, et k kannab vanglakaristust esimest korda, mistõttu on vangistuse mõju potentsiaalselt tugev. Samuti töötab ta alates 01.10.2014 vangla majandustöödel, tal on vabanedes kindel alaline elukoht ema juures, vangistuse ajal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isikul puudub küll vabanedes garanteeritud töökoht, kuid tegemist on veel alaealise isikuga, kellele ei ole töötamine kohustuslik. Isik omab tasumata rahalisi nõudeid, kuid tal on nii moraalselt kui ka materiaalselt toetav ema, kes lubas teda kuni töökoha leidmiseni toetada. Kinnipeetav on küll varem olnud katseajal allutatud kontrollnõuetele ning neid ka rikkunud, kuid kohus leiab saab talle , et kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastades anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Uue kuriteo toimepanemise riski saab vähendada talle erinevate lisakohustuste panemisega. Isiku vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka nii vangla kui ka prokuratuur.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.V kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga 6 kuud.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 761, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp