1-13-11155/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-13-11155

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

12.mail 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul ringkonnaprokurör Aro Siinmaa kaitsja advokaat Mare Laur osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav Maario Michelson, IK 39004194925; sünniaeg: 19.aprillil 1990.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 121 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

Maario Michelsoni süüdistatakse selles, et tema kinnipeetavana Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu Vanglas 29.juulil 2013.a kella 09:42 ajal eelvangistushoone psühhiaatriaosakonna koridoris kasutas kaaskinnipeetav R.R. suhtes füüsilist vägivalda, lüües viimasele ühel korral rusikaga näopiirkonda, millega tekitas R.R. füüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasema silmaaluse turse.

Seega pani Maario Michelson toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja löömise (alates 01.jaanuarist 2015.a on selline tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi).

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 järgi mõista Maario Michelsonile liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades osaliselt Maario Michelsonile käesolevas asjas mõistetavat 5 kuu pikkust vangistust Pärnu Maakohtu 29.juuli 2014.a otsusega mõistetud karistuse - 7 kuu ja

28 päeva pikkuse vangistuse arvel, mõistes Maario Michelsonile liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest jääb Maario Michelson 7 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks 29.juuli 2014.a Pärnu Maakohtu otsusega määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 2 kuud ja 2 päeva vangistust, jätta Maario Michelsoni suhtes KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata, et 2 kuu ja 2 päeva pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Maario Michelson ei pane 1 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul, mis KarS § 78 lg 1 alusel hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Panna Maario Michelsonile KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustus tasuda tsiviilhagi summas 335 eurot hiljemalt 12.maiks 2016.a.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Maario Michelson tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samas peab kohus vajalikuks Maario Michelsoni karistuse osas, võrreldes kokkuleppega, teha korrektuur. Prokurör on kokkuleppes märkinud, et liitkaristus tuleb moodustada Maario Michelsonile Pärnu Maakohtu 29.juuli 2014.a otsusega mõistetud karistusega, samas toimikust ja karistusregistri väljavõttest sellist karistust ei nähtu. Toimiku andmetel on Maario Michelsoni viimati karistatud Pärnu Maakohtu 29.mai 2014.a otsusega. On ilmne, et prokurör on kokkuleppe vormistamisel teinud kirjavea ning tegelikult kuulub Maario Michelsonile liitkaristuse moodustamiseks Pärnu Maakohtu 29.mai 2014.a otsusega mõistetud karistus ning jätta ta osaliselt liitkaristuse kandmisest vabastatuks just nimetatud otsusega määratletud tingimustel. Selline parandus ei raskenda ega kahjusta süüdistatava olukorda.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks on CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures ja tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvituseks on tsiviilhagi esitanud kannatanu R.R. summas 670 eurot. Kohtuistungil kinnitas kannatanu, et on nõus kahjuhüvitise väljamõistmisega süüdistatavalt summas 335 eurot. Samuti on kannatanu nõus, et süüdistatav maksab väljamõistetud kahju osade kaupa 1 aasta jooksul. Süüdistatav tunnustas kokkuleppega kannatanu hagi ja nõustus võtma endale kohustuse hagi hiljemalt aasta jooksul tasuda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus leiab, et süüdistatav on kokkuleppega kannatanu haginõude summas 335 eurot omaks võtnud ning seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldada. Vastavalt kannatanu nõusolekule tuleb süüdistatavale anda võimalus tasuda kahjuhüvitis osade kaupa 1 aasta jooksul.

Menetluskuludena kuulub Maario Michelsonilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu, kohtukutsete väljastamisega seotud kulu ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kokku on Maario Michelsoni menetluskulud käesolevas asjas enam kui 1200 eurot ning lisaks menetluskuludele tuleb süüdistataval hakata käesoleva kohtuotsuse alusel tasuma ka kannatanu tsiviilhagi. Süüdistatav on alles asunud katseajaga tööle ning tema eeldav palk peaks olema 400-500 eurot kuus. Samas ilmnes kohtuistungil, et ei ole teada, kas ja kui kaua ta tervisest tulenevalt töötamist jätkata saab. Talle on määratud XXX ulatuses töövõimetus ning sellest tulenevalt saab ta igakuiselt hüvitist XXX eurot. Samas tuleb igakuiselt kanda ka kulutusi ravimitele. Seetõttu taotles süüdistatav väljamõistetavate menetluskulude vähendamist ja nende tasumiseks pikema ajaperioodi määramist. Kohus leiab, et eeltoodu põhjal on menetluskulude vähendamine ja tasumise aja pikendamine põhjendatud ning seega tuleb osa menetluskuludest jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Maario Michelson KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks viis (5) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistusega osaliselt Maario Michelsonile Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 29.mai 2014.a otsusega kriminaalasjas nr. 1- 14-4072 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o seitsme (7) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkust vangistust ning mõista liitkaristuseks Maario Michelsonile kümme (10) kuud vangistust.

Määrata, et mõistetud liitkaristus seitsme (7) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse osas jääb Maario Michelson KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi vabastatuks Pärnu

Maakohtu Paide kohtumaja 29.mai 2014.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-14-4072 määratud tingimustel.

Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o kaks (2) kuud kaks (2) päeva vangistust, jätta Maario Michelsoni suhtes KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata, kui Maario Michelson ei pane ühe (1) aasta seitsme (7) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §

75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata Maario Michelsonile kohustus tasuda tsiviilhagi summas kolmsada kolmkümmend viis (335) eurot hiljemalt 12.maiks 2016.a.

KarS § 78 p 1 alusel hakata Maario Michelsoni ühe (1) aasta seitsme (7) kuu pikkust katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata Maario Michelson katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse (asukoht: Paide, Tallinna 18) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Maario Michelsoni suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Maario Michelsonilt mittevaralise kahju hüvituseks R.R. kasuks kolmsada kolmkümmend viis (335) eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või EE891010220034796011 SEB Pank, märkides viitenumbriks 10588000827766 ning selgituseks „R.R. Aksel 26.08.1982“.

Määrata, et Maario Michelsonil on õigus tasuda kannatanu kasuks väljamõistetud kahjuhüvitis kolmsada kolmkümmend viis (335) eurot osade kaupa hiljemalt 12.maiks 2016.a.

KrMS § 126 alusel asitõend – CD-plaat Tartu Vangla eelvangistushoone psühhiaatriaosakonna valvekaamera 29.juuni 2013.a videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Maario Michelsonilt menetluskuludena riigituludesse sundraha kakssada (200) eurot, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 45 senti, kohtukutsete väljastamisega seotud kulu kolm (3) eurot 07 senti ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu kokku kakssada (200) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et Maario Michelsonil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa ühe (1) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/