3-15-1110/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-1110 Määruse kuupäev

12. mai 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Sergei Sviridovi (Sviridov) taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON

1. Eraldada haldusasjast nr 3-15-1110 Sergei Sviridovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks tema esindamiseks haldusasjas nr 3-15-1146 ning anda eraldatud haldusasjale uus number.

2. Eraldatud haldusasi edastada lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

3. Jätta rahuldamata Sergei Sviridovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks tema esindamiseks haldusasjas nr 3-15-618.

4. Saata käesoleva määruse ärakiri Sergei Sviridovile. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-i 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. Sviridov esitas 9. märtsil 2015 Viru Maakohtule taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. S. Sviridov märkis, et soovib riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. S. Sviridov selgitas, et ta esitas Politseija Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse nr 1030296562. PPA keeldus otsusega nr 15.3-3/123-1 tähtajalise elamisloa pikendamisest välismaalaste seaduse (VMS) § 123 p-de 2 ja 3 ning § 124 lg 1 p 7 alusel. S. Sviridov leidis, et PPA otsus nr 15.3-3/123-1 ei ole piisavalt põhjendatud. Otsuse tegemisel on PPA valesti hinnanud

S. Sviridovi viidatud asjaolusid ja argumente. S. Sviridov soovib selle otsuse vaidlustada ja esitas oma jõududega PPA-le vaide. Kuna S. Sviridov sai ka korralduse Eestist lahkumiseks, tuleb see vaidlustada kohtu korras. S. Sviridov märkis, et asjast temale tulenev võimalik kasu on tähtajalise elamisloa pikendamine. S. Sviridov selgitas, et tema majanduslik olukord on nõrk, mille tõttu ta ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest ja tema majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

2. Viru Maakohus keeldus 7. aprilli 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3674 S. Sviridovi riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ja otsustas taotluse edastada kohtupädevuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Riigi õigusabi taotlus saabus Tartu Halduskohtusse

29. aprillil 2015. Kohus registreeris taotluse haldusasjana nr 3-15-1110.

3. Tartu Halduskohus osutas 4. mai 2015. a kohtunõudes sellele, et S. Sviridov esitas

13. märtsil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 4. märtsi 2015. a ettekirjutuse nr 1031427071, millega kohustati S. Sviridovi Eestist lahkuma, tühistamiseks. Kohus registreeris kaebuse haldusasjana nr 3-15-618. Kohus sai S. Sviridovi riigi õigusabi taotlusest aru, et ta soovib riigi kulul õigusabi tema esindamiseks haldusasjas nr 3-15-618. Kohtu jaoks ei olnud

3-15-1110

aga selge, kas S. Sviridov soovib riigi kulul õigusabi ka PPA 27. veebruari 2015. a otsuse nr 15.3-3/123-1 vaidlustamiseks halduskohtus, s.o kaebuse koostamiseks ja tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus palus S. Sviridovil seda täpsustada. Kohus selgitas lisaks, et juhul kui S. Sviridov soovib riigi kulul õigusabi ka PPA 27. veebruari 2015. a otsuse nr 15.3- 3/123-1 vaidlustamiseks halduskohtus, tuleb tal sellest hoolimata esitada ettenähtud tähtajal iseseisvalt kaebus Tallinna Halduskohtule.

4. S. Sviridov esitas 11. mail 2015 Tartu Halduskohtule vastuse, milles märkis, et palub riigi õigusabi esindamiseks ja dokumentide koostamiseks mõlemas asjas, st nii Tartu Ringkonnakohtus kui ka Tallinnas.

KOHTU SEISUKOHT

5. PPA teabehaldusja menetlusosakonna migratsioonibüroo välismaalaste talitus keeldus

27. veebruari 2015. a otsusega nr 15.3-3/123-1 S. Sviridovi tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 p-i 3 ja § 124 lg 1 p 7 alusel. PPA Ida prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalve talitus kohustas 4. märtsi 2015. a ettekirjutusega nr 1031427071

S. Sviridovi Eestist lahkuma 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 3. aprillil 2015, sest

S. Sviridovil puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus.

6. S. Sviridov esitas 13. märtsil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 4. märtsi 2015. a ettekirjutuse nr 1031427071 tühistamiseks. Kohus registreeris kaebuse haldusasjana nr 3-15-

618. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas S. Sviridov 4. mail 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27. veebruari 2015. a otsuse nr 15.3-3/123-1 peale. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-15-1146.

7. S. Sviridovi riigi õigusabi taotlusest ja selle täpsustusest nähtuvalt soovib ta riigi kulul õigusabi tema esindamiseks nii haldusasjas nr 3-15-618, mida menetleb Tartu Halduskohus, kui ka haldusasjas nr 3-15-1146, mida menetleb Tallinna Halduskohus. Riigi õigusabi seadus ei reguleeri riigi õigusabi taotluste kohtualluvust, nagu näiteks teeb seda halduskohtumenetluse seadustik kaebuste puhul. Kohus leiab, et praegusel juhul on mõistlik ja otstarbekas, kui

S. Sviridovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks tema esindamiseks haldusasjas nr 3-15-1146 lahendab kohus, kes nimetatud haldusasja menetleb, s.o Tallinna Halduskohus. Seetõttu peab kohus vajalikuks edastada S. Sviridovi vastava riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Selleks eraldab kohus haldusasjast nr 3-15-1110 S. Sviridovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks tema esindamiseks haldusasjas nr 3-15-1146 ning annab eraldatud haldusasjale uue numbri.

8. Praeguse haldusasja raames lahendab kohus S. Sviridovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks tema esindamiseks haldusasjas nr 3-15-618.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest ning halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning

3-15-1110

ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Kohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist või vähesust. HKMS § 38 lg 1 p 7 järgi tuleb kaebuses märkida kaebuse faktiline põhjendus, seega ei ole sätestatud nõuet märkida õiguslik põhjendus. Kaebuses toodud faktiliste väidete pinnalt õiguslike järelduste tegemine on halduskohtu ülesanne. Kuna õigust kohaldab kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. S. Sviridov on iseseisvalt esitanud kohtule kaebuse haldusasjas nr 3-15-618 ning kohus võttis selle 8. aprilli 2015. a määrusega menetlusse. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes suudab S. Sviridov jätkata haldusasja nr 3-15-618 menetluses osalemist ilma esindajata. Kuna kohus on veendunud, et S. Sviridov suudab oma õigusi ise kaitsta, tuleb tema riigi õigusabi taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata.

Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei pea kohus vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 S. Sviridovi majanduslikku seisundit hindama, sest praegusel juhul tema majanduslik seisund asja otsustamist enam ei mõjuta (vt Tartu Ringkonnakohtu

16. mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50415, p 8).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik