2-15-3762/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-3762 Tsiviilasi

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad OÜ XXX(registrikood XXX asukoht XXX) pankrotiavaldus, juhatuse liige XXX

16. 04. 2015

Võlgniku esindaja XXX ja ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXX(registrikood XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida XXX(registrikood XXX) ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist.

3. XXX(registrikood XXX) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Peeter Sepperile.

4. Vabastada ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper tema ülesannetest pärast XXX(registrikood XXX) kustutamist äriregistrist. Määrata XXX(registrikood XXX) dokumentide hoidjaks XXX ik XXX) Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasuks 1207.00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 241.40 eurot, kokku 1448.40 eurot, millest XXX nõustub hüvitama 1205.40 eurot. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks), mis tasuda Peeter Sepperi teenindavale OÜ Kelvingi Õigusbüroole, konto nr XXXXXXXXXXXX.

5. Jõustunud kohtumäärus saata täitmiseks ajutise halduri tasu väljamaksmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja likvideerija kande tegemiseks registriosakonnale.

6. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Harju maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud

OÜ XXX esitas 10.03.2015 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku andmetele on võlgnik sõlminud rendilepingu asukohaga XXX Tallinn eesmärgiga tegeleda toitlustusega ning laieneda pärast 6 kuud. Kuna rendilepingut ei pikendatud tekkisid majanduslikud raskused, mis viisid pankrotiavalduse esitamiseni. Võlgniku kohustused ületavad vara 54 000 euro võrra. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot.

Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on vara 0.00 euro ulatuses, kohustusi on vähemalt 68592.79 euro ulatuses, seega võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole üheselt tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub tasuks määrata 1207.00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 241.40 eurot. Ajutine haldur palub 397 eurot hüvitada riigi vahenditest, kuna võlgnikul vara puudub.

Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14,2 tundi. Halduri tunnitasu on 85 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad teabenõuete tegemises ja arvestuslikes bürookuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot välja riigi vahenditest.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 1207 eurot, millele lisandub käibemaks summas 241.40 eurot ja kulutused 194.50 eurot, millest 397 eurot hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud saamata tasu 1205.40 eurot on nõus hüvitama võlgniku juhatuse liige

XXX. Riigi vahenditest hüvitatav tasu maksta välja Peeter Sepperile vastavalt tema taotlusele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Vastavalt ajutise halduri taotlusele jäävad dokumendid võlgniku endise juhatuse liikme XXX (ik XXX) vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann

kohtunik