2-14-60215/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-60215

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2015.a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Viktor Dubinini

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1294.18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood

11906650; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu)

hageja esindaja: volikirja alusel Alar Kondratjev

(e-post inkasso@sissenoudekeskus.ee)

kostja: Viktor Dubinin (isikukood 37512312740;

tegelik elukoht kohtule teadmata)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Viktor Dubininilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks järelmaksulepingust nr

1219187/96ta tulenevalt tagastamata krediidisumma 734.32 eurot, järelmaksuintress

13.94 eurot, võla sissenõudmise kulud 63.90 eurot ja viivis perioodi 6. juuni 2013.a kuni

12. mai 2015.a eest 182.96, kokku 995.12 eurot (üheksasada üheksakümmend viis eurot

12 senti).

3. Välja mõista Viktor Dubininilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks viivis 12,90%

tagastamata krediidisummalt aastas alates 13. maist 2015.a kuni krediidisumma täieliku

tasumiseni.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hageja esindajale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud Viktor Dubinini kanda.

7. Välja mõista Viktor Dubininilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks menetluskulud 234

eurot (kakssada kolmkümmend neli eurot).

Kaja esitamine

8. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

10. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

13. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

14. Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud 22.12.2012.a järelmaksulepingu nr

1219187/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle

järelmaksu summa 817.50 eurot. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja lepingu

06.06.2013.a üles põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud

lepingujärgset võlgnevust. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja

järelmaksulepingu alusel põhivõla 734.32 eurot, järelmaksuintressi 13.94 eurot,

krediidiintressi 4.01 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63.90 eurot, perioodil

06.06.2013.a kuni 03.11.2014.a sissenõutavaks muutunud viivise 279.75 eurot ja alates

hagi esitamisest 04.11.2014.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.

15. Kuivõrd kostja puhul on tegemist tarbijaga, on kohtul kohustus kontrollida nõude

õiguslikku alust. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui

asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg

7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS §

438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu

direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab

liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole

tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei ole oleks seda võimalik saavutada, kui

tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu

tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata

sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

16. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses

antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintressi 13.94

eurot ja krediidiintressi 4.01 eurot. Kohus on seisukohal, et eraldi krediidiintressi nõue

ei ole õiguslikult põhjendatud Pooled on järelmaksulepingus kokku leppinud, et

järelmaksu intress on 12,90% järelmaksusummast aasta kohta. Lisaks on pooled kokku

leppinud, et õigeaegselt tagastamata järelmaksu intressimäär on 27% aastas. Kohtu

hinnangul tuleb antud juhul käsitleda intressimäärana lepingus kokkulepitud järelmaksu

intressi ehk 12,90% tasumata krediidisummalt aastas. Tagastamata järelmaksult

intressimäära kokkulepet tuleb käsitleda leppetrahvina maksekohustusega viivitamise

korral. VÕS § 415 lg 1 järgi on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda

maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine.

Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu ülesütlemise

seisuga sissenõutavaks muutunud intress 12,90% tasumata krediidisummalt aastas,

mille suuruseks on hageja arvestanud 13.94 eurot. Krediidiintressi nõue summas 4.01

eurot tuleb jätta rahuldamata.

17. Hageja nõuab kostjalt viivist määras 27% võlgnetavalt summalt aastas. Kohus leiab, et

viivisenõue sellises ulatuses ei ole põhjendatud.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud,

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 sätestab,

et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse §

113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Poolte vahel sõlmitud lepingu intressimääraks on 12,90% krediidisummalt aastas. Seega

on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes lepinguga ettenähtud intressimääras. TsMS

§ 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Perioodi 06.06.2013.a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 12.05.2015.a kujuneb

viivise suuruseks 182.96 eurot (734.32 * 0,1290/365 * 705), mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Kohus mõistab hageja taotlusel kostjalt välja ka alates 13.05.2015.a

sissenõutavaks muutuva viivise lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o 12,90%

tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma tasumiseni.

18. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 995.12 eurot, millest

moodustab 734.32 eurot tagastamata krediidisumma, 13.94 eurot järelmaksuintress,

63.90 eurot võla sissenõudmise kulud ja 182.96 eurot 12.05.2015.a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise pärast kohtuotsuse tegemist 12,90% tagastamata krediidisummalt aastas kuni

krediidisumma tasumiseni.

19. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 90% ulatuses. Hagiavalduse kohaselt palub

hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 200 eurot ning kantud

õigusabikulu 114 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega

mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse

koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 60

eurot. Hageja põhjendatud menetluskulu kokku käesolevas asjas on seega 260 eurot

(200 + 60). Kohus jätab hageja menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja enda

kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 234 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik