4-15-1685/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(5)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-1685 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24 2015. a otsus D.G . märtsi väärteoasjas NPALS § 15

- ja KarS § 218 lg 1 § 25 lg 2 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik D.G (ik: XXX), apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maako . märtsi väärteoasjas nr 4 htu 24 2015. a otsus -15-1685 muutmata ja D.G (D.G) apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK

1. 14. veebruari 2015. a veebruar koostatud väärteoprotokollist nr AB 1437514 nähtub, et 14.

2015. a Tallinnas XXXXX XXX XX kaupluses U pani D.G endale selga pruuni

2(5) nahkvesti ja põue ruudulised meeste püksid ning seejärel möödus , jättes tahtlikult kassarivist

kauba eest tasumata kokku summas 22,80 eurot. Sellega pani ta toime ja KarS § 218 lg 1

KarS § 25 lg 2 järgi varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kakskümmend miinimumpäevamäära. Tegu jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel. Kaup on rikkumata ja tagastati kauplusele. 14. veebruari 2015. a koostatud väärteoprotokollist nr AB 1437515 nähtub, et D.G ebaseaduslikult omas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ain NPALS § et. Menetlusalune isik pani seega toime -s 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku omamise.

2. Pidades vajalikuks karistada D.G arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks.

Maakohtu seisukoht

3. Harju Maakohtu 24 2015. a ot -15-1685 tunnistati D.G . märtsi susega väärteoasjas nr 4 süüdi NPALS § 15

järgi, mille eest teda karistati 5 päeva pikkuse arestiga ning

KarS 218 lg 1 - § § 25 lg 2 järgi, mille eest teda karistati samuti 5 päeva pikkuse arestiga.

Kohtuotsusega kohustati D.G pikkust aresti alates mõistetud 10 päeva ära kandma menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest, asendamisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse kandmiselt vabanemisest.

D.G-lt mõisteti välja menetluskulu (ekspertiisi tegemisega seotud kulu) summas 168 eurot, mis kuulub tasumisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

4. Kohus motiveeris KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 kuriteo toimepanemist ja selle eest mõistetavat karistust ning menetluskulu

de väljamõistmist alljärgnevalt.

4.1. Tutvunud väärteoprotokolliga, kuulanud ära menetlusaluse isiku osaliselt süüd tunnistavad ütlused, samuti tutvunud õigusrikkuja üleandmise akti ja OÜ avaldusega, asus maakohus A seisukohale, et D.G süü KarS § 218 lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Menetlusalune isik võttis kauplusest U nahkvesti ja ruudulised meeste püksid, jättes asjade eest tahtlikult tasumata. Tasumata kauba väärtus kokku oli 22,80 eurot, seega ei ületa summa kahtekümmet miinimumpäevamäära ja tegemist on väheväärtuslike asjadega KarS § 218 lg 4 mõttes. Tegu jäi lõpule viimata menetlusalusest isikust mitteolenevatel põhjustel, kuna turvateenistuja pidas ta kassast möödudes kinni. Seega jäi tegu katse staadiumisse. Eeltoodust lähtuvalt leidis kohus, et D.G pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo katse, so varavastase süüteo katse väheväärtusliku asja vastu.

4.2. Karistuse liig

i ja määra valikul lähtus kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks, samuti puudub tal töökoht ja kindel sissetulek. Arvestades karistusandmeid asus kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Sellest tulenevalt leidis kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. , juhindudes -dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asus Seetõttu kohus VTMS §

seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe erinevaliigilise väärteo toimepanemises, siis tuleb erinevate väärtegude eest mõista erinevad karistused. Arvestades asjaolu, et menetlusalust isikut süüdistatakse kahe erinevaliigilise väärteo toimepanemises ja kumbagi liiki väärtegusid on toime pandud üks episood, siis on

3(5)

võimalik mõista erinevate väärtegude eest karistused, mis jäävad nende väärtegude sanktsioonide keskmisest määrast oluliselt allapoole.

4.3. Kuivõrd ühe väärteokoosseisu tuvastamiseks oli vajalik aineekspertiisi määramine, siis mõist na välja ka ekspertiisitasu is maakohus menetlusaluselt isikult menetluskulu . Arvestades

asjaolu, et menetlusalune isik on kriminaalmenetluses vahistatud ja ta ei pruugi kinnipidamisasutuses olla tööga hõivatud, siis tuleb menetlusalusele isikule anda võimalus vabatahtlikult tasuda menetluskulu 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest ning menetluskulu tasumata jätmisel saab nõude pöörata kohesele täitmisele.

Apellatsioon 5. , kes vaidlustab Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik D.G kohtuotsust - se KarS § 218 lg 1 § 25 lg 2 järgi süüdimõistmises ja karistamises 5 päeva pikku arestiga. Samuti ei nõustu D.G menetluskulude tasumisega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

5.1. Apellatsioonis märgitakse, et D.G ei nõustu KarS § 218 lg 1 eest mõistetud 5 päevase arestiga, kuna vargust kui sellist ei toimunud, sest esiteks tal ei olnud püksid mitte põues, vaid kaenla all, kuid sellel hetkel puudus tal teadmine sõnast ’’põues’’, sest tema kodune keel on vene keel ja istungil puudus tõlk. Teiseks ei märganud ta poes ostukorvide olemasolu ning kassa asub poe keskosas ja poes ringiliikudes möödud paratamatult kassast. Seetõttu palub ta tühistada 5 päeva aresti KarS § 218 lg 1 eest.

5.2. menetluskulude tasumisega 30 päeva jooksul kohtuotsuse Samuti ei nõustu D.G jõustumisest, leides, et selliselt mitmekordistatakse summasid kohtutäituri tasude arvelt. Kuna ta viibib vahi all, enetluskulusid tasuda. Ta tekib küsimus, kuidas ta suudab 30 päeva pärast m ei vaidle vastu küll menetluskul de suurusele, küll aga 30 päevasele tasumistähtajale. Samuti u väidab D.G, et kõik trahvid (v.a 2014 palub muuta menetluskulude ) on tal tasutud. D.G tasumise tähtaega, võimaldades nende tasumist 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest ehk pärast vabanemist. Ta on ise praegu ülalpeetav ning tal ei ole kedagi, kes tema eest neid tasuks.

6. teatas ringkonnakohtule, et ei soovi kohtuistungil osaleda, saatis Kuivõrd D.G ringkonnakohus va - stavalt VTMS § 145 lg le 1 apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja märgib oma seisukohas, et ei nõustu kaebaja väitega, et talle ei võimaldatud istungil tõlgi osalemist. Isik on Eesti kodakondsusega ning rääkis kogu istungi vältel eesti keeles, samuti ei avaldanud ta kordagi soovi, et tahab tõlgi osavõttu või et ta ei saa asjadest aru. Istungil isik tunnistas, et võttis püksid nalja pärast ning ei vaielnud süüdistusele täielikult vastu. Lisaks võttis isik peale pükste ka vesti, mille vargust ei ole ta ka kaebuses eitanud. Maakohus on kohtuvälise menetleja arvates hinnanud tõendeid kogumis ning mõistnud isikule karistuse kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude järgi.

Võttes arvesse isiku põhjendusi kinnipidamise ja majandusliku olukorra osas, siis on kohtuväline menetleja nõus, et isik tasub menetluskulud pikema tähtaja jooksul ositi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust D.G KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi süüdi tunnist

amises ja karistamises 5 päeva pikkuse arestiga, kuivõrd ta ei pannud sellisel kujul toime

4(5) vargust, ning samuti menetluskulude tasumist 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, paludes võimaldada menetlusku

30 päeva jooksul alates vabanemisest lude tasumist . Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole ning apellant ei ole esitanud argumente, mis võiks tingida temale KarS 218 lg 1 -

ise § § 25 lg 2 järgi mõistetud väärteo eest karistuse – 5 päeva aresti – tühistam või menetluskulude tasumise kohustuse edasilükkamise tulenevalt tema vabadusse pääsemisest.

8. Maakohus on t, menetlusaluse väärteoprotokollis kajastatus isiku osaliselt süüd tunnistavatest ütlustest, õigusrikkuja üleandmise akti OÜ avaldusest tulenevalt leidnud, et D.G süü st ja A KarS § 218 lg 1 § 25 lg 2 järgi on tõendatud. Ringkonnakohtu arvates ei lükka D.G poolt - apellatsioonis esitatud väited ümber tema süüd. Nimelt D.G väidab apellatsioonis, et tal ei olnud püksid tegelikult ikkagi mitte põues, vaid kaenla all, aga maakohtu istungil ei teadnud ta sõna ’’põues’’ tähendust, lisaks põhjendab ta ostukorvide puudumisega seda, miks tal püksid väidetavalt kaenla all olid. Samuti on kassad väidetavalt poe keskel ja seetõttu kaupluses liikudes paratamatult nendest ka möödutakse. D.G sellised väited ei ole aga eluliselt usutavad ning ei ole kooskõlas tõenditega ning ei kummuta KarS § 218 lg 1 § 25 lg 2 väärteo toimepanemist -

tema poolt. Nimelt et D.G nähtub väärteoprotokollist, pani püksid põue, samuti nähtub õigusrikkuja üleandmise aktist, et püksid leiti isiku põuest. Seega mitte ainult D.G poolt maakohtus kinnitatu, et püksid olid tal põues, vaid ka eeltoodud teistest tõendites nähtub, et t püksid olid D.G põues. Seega lükkavad eeltoodud tõendid ümber D.G väited, justkui ostukorvide puudumise tõttu oleksid tal olnud püksid kaenla all. Lisaks põhjendab D.G apellatsioonis kassadest möödumist mitte varguse toimepanemise, vaid sellega, et kassad asuvad väidetavalt kaupluse keskel. Samas nähtub maakohtu lahendi on maakohtus st, et D.G kinnitanud vastupidiselt, et kassa on ukse juures. Lisaks nähtub tõenditest, et D.G mitte ainult ei läbinud kassarivi kauba eest maksmata, vaid ta üritas poest väljuda kauba eest tasumata, kui ta turvatöötajate poolt kinni peeti. Samuti omab tähtsust asjaolu, et D.G ei varastanud mitte ainult pükse, mis tal põues olid, vaid ka nahkvesti, mis tal seljas oli, kuid esitatud kaebuses isik ei eitagi nahkvesti varastamise katset.

9. Tulenevalt kaebuse väitest, et isikul puudus kohtuistungil tõlk, vajab menetlusalusel märkimist, et D.G näol on tegemist Eesti Vabariigi kodanikuga, kes kohtuvälise menetleja seisukohas väljatoodu kohaselt rääkis istungil eesti keeles, samuti ei nähtu materjalidest, et isik oleks avaldanud soovi tõlgi osalemiseks kohtuis , kuid talle seda ei või tungil maldatud. Samuti on D.G apellatsioon koostatud heal tasemel eesti keeles ja ei anna kuidagi alust eeldada, et isikul on probleeme eesti keelest aru saamise või selle väljendamisega. Seega ei ole alust teha järeldust, et tõlgi puudumine maakohtu istungil rikkus kuidagi D.G kaitseõigust ja võiks tingida varavastase süüteoepisoodi osas maakohtu otsuse tühistamise. Samuti, nagu juba eelpool märgitud, isegi kui eeldada, et D.G ei saanud kohtuistungil aru sõnast „põues“ ja seetõttu ekslikult tunnistas osaliselt sellisel kujul süüteo toimepanemist, on ometi eelpooltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et püksid võeti

D.G-lt ära konk põuest. Seega ei lükka reetselt D.G paljasõnalised väited ümber maakohtu poolt tõendite pinnalt tuvastatut, et ta pani toime KarS § 218 lg 1 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, mistõttu on põhjendatud teda sellise - väärteo eest karistada 5 päeva pikkuse arestiga. 10. väitest, et kõik trahvid (v.a 2014) on tal tasutud, vajab märkimist, et Tulenevalt D.G

karistusregistrist nähtuvalt on D.G aastast 2014 koguni 8 kehtivat väärteokaristust ning lisaks aastast 2015 üks kehtiv väärteokaristus. Tal on kuus tasumata rahatrahvi.

11. palub muuta menetluskulude tasu D.G mise tähtaega, võimaldades nende tasumist 30 päeva jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest, mitte 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulusid puudutavates küsimustes kriminaalmenetluse § 423 kohaselt järgitakse regulatsiooni. KrMS

5(5) kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissen õuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja selle täitmine on reguleeritud KrM - - S § s 417. KrMS § 417 lg st 2 tuleneb, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul selleks ettenähtud kontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Viidatust nähtub, et 30 päevane ehk 1 kuu pikkune menetluskulude tasumise tähtaeg jõustumisest tuleneb seadusest ja seetõttu ei ole võimalik D.G kohtuotsuse menetluskulude l juhul ei ole tasumise tähtaega siduda tema vanglast vabanemisega. Käesoleva D.G vaielnud vastu menetluskulude suurusele ja selle tasumisele täies ulatuses ning ei ole taotlenud ka KarS § 66 alusel menetluskulude tasumist ositi. Samas tulenevalt KrMS § 424 võib mõjuvate põhj süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik uste olemasolul taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Märkimis kinnipidamisasutuses t vajab seegi, et kui apellatsiooni kirjutamise ajal viibis D.G ja se ta skulusid enne vabadusse llega põhjendas ka asjaolu, miks ei ole tal võimalik menetlu pääsemist (täpsemalt, sellest alates 30 päeva jooksul) tasuda, siis käesolevaks ajaks on D.G vabanenud kinnipidamisasutusest ja viibinud juba pea kuu vabaduses. Seega on kaotanud selles osas aktuaalsuse apellatsioonis märgitu, sest isik ei ole juba pikemat aega enam kinnipidamisasutuses ja vabaduses viibides on tal seega tema enda kaebusest nähtuvalt võimalik menetluskulusid tasuda, mistõttu on põhjendatud D.G poolt menetluskulude tasumine , mis tulene

päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest b KrMS § 417 lg 2.

12. - - Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg st 1 ja § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja 2015. a otsuse Harju Maakohtu 24. märtsi muutmata.

Andres Parmas

Urmas Reinola Ivi Kesküla

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/