3-15-1116/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1116 Kohtuasi A.S.i kaebus Viru Vangla kodukorra punkt 9.9 tühiseks ja õigusvastaseks tunnistamiseks, õiguste rikkumise lõpetamiseks ja 10 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.S.i kaebus.

2. Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 30.03.2015 koostas kinnipeetav A.S. (edaspidi kaebaja) vene keeles vaide, milles nõudis, et vangla direktor tunnistaks kehtetuks kodukorra punkti 9.9, sest selles kehtestatu järgimine ei võimalda tal süüa siis, kui tema seda tahab. Ühtlasi teatas ta, et kui vangla tekitab nimetatud punktiga talle füüsilist ja moraalset kahju, läheb ta kaebustega kuni Euroopa Kohtuni. 13.04.2015 kirjutas ta võõrkeelse vaide tõlkimisele saatmise taotlustele allkirja selle kohta, et pole nõus tõlkimise eest vanglasiseselt arvelt tasuma. 13.04.2015 otsusega nr 6-16/61-2 tagastas Viru Vangla põhiseaduse § 6 ja § 52, keeleseaduse § 12, haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 ja vangla sisekorraeeskirja § 49’ lg 3 tuginedes vaide.

2. 29.04.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebaja poolt 27.04.2015 koostatud kaebus. Selles kurtis ta, et Viru Vangla sunnib teda kodukorra punktis 9.9 kehtestatud poole tunni pikkuse söögiajaga kuuma toitu vägisi organismi toppima ning jättis lisaks 13.04.2015 otsusega nr 6-12/61-2 läbi vaatamata ka tema vaie. Kaebaja väitis, et sellega rikkus vangla tema õigusi, alandas, piiras, diskrimineeris teda ja solvas tema inimväärikust, mistõttu nõuab ta vastavate reeglite õigusvastaseks ja tühiseks tunnistamist, õiglast 10 000 euro suurust kompensatsiooni ja oma õiguste rikkumise lõpetamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 kohaselt tuleb kaebus tagastada, kui selle esitaja pole kinni pidanud vastava nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast või kui tal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

4. Kaebaja on sõnastanud tuvastamisnõude paludes, et kohus tunnistaks tühiseks ja õigusvastaseks kartseris viibivatele kinnipeetavatele toidunõude kambrisse lubamise korda reguleeriva vangla kodukorra punkti 9.9. HKMS § 45 lg-s 2 kehtestatu võimaldab tuvastamisnõude esitamist üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamise korral konstateerib kohus üksnes seda, et vaidlustatud haldusakt või toiming oli õigusvastane, kuid see ei muuda haldusakti kehtetuks või toimingut olematuks ega võimalda seetõttu reeglina ka tekkinud tagajärgi kõrvaldada. Käesoleva juhtumi puhul oleks Viru Vangla kodukorra punkti 9.9 tühistamine ainus abinõu, millega kaebaja saaks oma õigusi tõhusalt kaitsta, nende väidetava rikkumise kõrvaldada ning väidetava kahju tekkimist vältida.

5. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 ja 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla haldusakti ja toimingu peale või vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või Justiitsministeeriumile või riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui nõude kohtueelseks lahendamiseks kehtestatud korrast on kinni peetud. Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 1 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Sama seaduse § 9 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatuga on tehtud erand vaid nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6119 vene rahvusest elanikku 01.01.2015 seisuga 49,77% ehk alla poole selle omavalitsusüksuse 12 217 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust.

6. Kinnipeetava kohtueelsete nõuete esitamise kord on reguleeritud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ §-s 49’. Selle lõiked üks, kaks ja kolm näevad ette, et vangla peab saatma võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused tõlkijale, võtma enne seda kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta kulude maha arvestamiseks tema vanglasiseselt isikuarvelt ning jätma võõrkeelse nõude menetlusse võtmata juhul, kui kinnipeetaval on vanglasisesel arvel olemas vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub nõusoleku andmisest. Viru Vanglast kohtu nõudmise peale saadud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebaja vanglasisesel arvel oli vaide koostamise päeval 246,13 eurot. Viru Vangla kodukorra punkt 9.9 kehtetuks tunnistamise nõudega võõrkeelse vaide tõlkimisele saamise taotlustel on kirjas sama summa, kuid kaebaja on taotlustele antud allkirjaga keeldunud nõusolekust ise tõlkimise eest tasuda. Taotluse koostamise hetkel oli tema arvel olev rahasumma küll kaupluse kasutamiseks broneeritud, kuid peale 3,51 euro suuruse kaupluse arve tasumist 16.04.2015 jäi sinna veel 242,62 eurot. Seega ei olnud vanglal õigust tema poolt vangla kodukorra punkt 9.9 kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaiet menetlusse võtta, ta pidigi selle tagastama ning tühistamisnõude eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Seetõttu pole vangla kodukorra vastava punkti õigusvastaseks tunnistamise nõue lubatav ning puudub ka vajadus teha kaebajale ettepanekut muuta oma tuvastamisnõue tühistamisnõudeks.

7. Lisaks tuvastamisnõudele on kaebaja esitanud veel ka kohustamisja hüvitamisnõuded. Kaebuse väidetest ja kohtu järelepärimise peale vanglast saadud vastusele lisatud dokumentidest nähtuvalt ning eelnevalt juba käsitletu kohaselt pole ta aga ka nende esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.

8. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebuse tuvastamisnõue kaebeõiguse puudumise ning kohustamisja hüvitamisnõuded kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubatavad. Samal põhjusel ei oleks lubatav ka tühistamisnõude esitamine. Tartu Halduskohus ei saa kaebust menetlusse võtta ning peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 tulenevatel alustel täies ulatuses tagastama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane