3-15-263/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-263

Otsuse kuupäev

12. mai 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Veikko Ahvenainen kaebus Tartu Vangla 27. novembri 2014

käskkirja nr 6-1/1449 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Veikko Ahvenainen

Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta Veiko Ahvenaineni kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates.

Apellatsioonkaebuse

esitamise

viimane päev on 11. juuni 2015. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla 27. novembri 2014 käskkirjaga nr 6-2/1449 tunnistati Veikko Ahvenainen süüdi

vangistusseaduse § 37 lg 1 rikkumises ning teda karistati distsiplinaarkorras kartserisse

paigutamisega viieks ööpäevaks.

V. Ahvenaineni esitas 4. detsembril 2014 vaide Tartu Vangla 27. novembri 2014 käskkirja nr 6-

2/1449 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis 5. jaanuari 2015 vaideotsusega nr 1-11/559-2

V. Ahvenaineni vaide rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 2. veebruaril 2015 Veikko Ahvenaineni kaebus Tartu Vangla 27.

novembri 2014 käskkirja nr 6-2/1449 tühistamiseks.

Tartu Halduskohus võttis 19. veebruari 2015 määrusega V. Ahvenaineni tühistamiskaebuse

menetlusse ning määras 23. märtsi 2015 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja on seisukohal, et Kaur Vassili ettekandes nr 5283 on esitatud väited on valed. Kaebaja

ei nõustu valvuri väidetega, et valvur andis talle 30. oktoobril 2014 kella 15.25 ajal korralduse asuda

E5 sektoris koristajana tööle. Kaebaja osutab, et menetluse käigus ei ole kontrollitud, kas 30.

oktoobril 2014 avati ka tema elukamber nr 2005 ning anti korraldus tööle asuda. Kaebaja hinnangul

on seda videosalvestisest näha.

Kaebaja märgib, et talle ei ole tutvustatud tööle määramise käskkirja. A. Oksari väited talle tööle

suunamise käskkirja tutvustamise kohta on valed. Kaebaja osutab, et 22. septembril 2014 umbes

kella 12.25 ajal käis tema kambri juures A. Oksar mingisuguste paberitega, kuid kuna oli söögiaeg,

siis kaebaja ei tutvunud nende paberitega.

Vastustaja vastuväited

4. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata. Tartu Vangla

27. novembri 2014 käskkiri nr 6-2/1449 on õiguspärane.

Vastustaja on seisukohal, et kaebajale korralduse andmine, asuda tööle, on tõendatud. Vanemvalvur

V. Vassili 30. oktoobri 2014 ettekandest nr 5283 nähtub, et tema andis kaebajale korralduse asuda

tööle, millest kaebaja keeldus. Korralduse andmist kinnitab K. Vassili ka 10. novembri 2014 e-kirjas,

selgitades menetlejale, et juba päeval andis V. Ahvenainen märku, et ei kavatse tööle minna.

5. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et distsiplinaarmenetluse käigus ei kontrollitud, kas ka tema

elukambri uks avati. Distsiplinaarmenetluse 25. novembri 2014 protokolli kohaselt kontrollis

menetleja E-hoone 5. osakonna valvekaamera salvestisi ning tuvastas, et vanemvalvur K. Vassil

avas järjest kambrite uksi. Videosalvestiselt nähtus, et kell 15.31 avas vanemvalvur ka kaebaja

elukambri 2005 ukse.

6. Tartu Vangla osutab, et kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud ka 14. oktoobri 2014 käskkirjaga

nr 6-2/1272 seoses tööst keeldumisega. Töötaja instrueerimise kaardilt nähtub, et kaebaja ei ole

soovinud nii 24. märtsil 2014 kui 9. septembril 2014 juhendmaterjalidega tutvuda, kuna on

seisukohal, et ei saa tervise tõttu töötada. Kaebaja tööle määramisel ei ole aga vangla arst tuvastanud

kaebajal selliseid terviserikkeid, mis välistaksid tema rakendamise majandustöödel. Kaebaja

suhtumisest vangla majandustöö raames tehtavasse töösse saab järeldada tema soovimatust töötada,

millest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja põhjendused distsiplinaarkaristuse

vaidlustamiseks on pigem otsitud.

7. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et talle ei tutvustatud tööle määramise käskkirja.

Kaebaja määrati majandustöödele Tartu vangla 18. septembri 2014 käskkirjaga nr 6-3/137, mille

pöördelt nähtub valvur A. Oksari märge käskkirja tutvustamise kohta kaebajale 22. septembril 2014.

A. Oksari märkest nähtub veel, et kaebaja keeldus käskkirjaga tutvumise kohta allkirja andmisest,

kuna ei olnud nõustöötunnitasuga. Vastustaja osutab, et kaebaja ei eita, et 22. septembril 2014 käis

valvur A. Oksar dokumentidega tema kambri juures, seega tehti nimetatud kuupäeval käskkiri

kaebajale teatavaks.

Vastustaja osutab, et haldusmenetluse seadus ega vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela

tutvustada ja kätte toimetada haldusakte lõunaajal. A. Oksar on kinnitanud 24. novembri 2014 e-

kirjas, et kaebaja ei tegelenud käskkirja tutvustamise ajal söömisega.

Kohtu seisukoht

8. Tartu Vangla 18. septembri 2014 käskkirjaga nr 6-3/137 määrati V. Ahvenainen vangla

majandustööle abitöölise ametikohale tähtajaga 23. septembrist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015. V.

Ahvenainen ei ole nimetatud käskkirja vaidlustanud ja see oli kehtiv ka 30. oktoobril 2014 toimunud

intsidentide ajal.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) 37 lg-st 1 kui VangS ei sätesta teisiti, on kinnipeetav

kohustatud töötama. 18. septembri 2014 käskkirjaga täitis vastustaja VangS § 38 lg-s 1 sätestatud

kohustuse kindlustada kinnipeetav võimaluse korral tööga, või kui see ei ole võimalik, rakendada

teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega oli kaebaja kohustatud töötama vastavalt

vastustaja ametnike sellekohastele korraldustele ning võis tööle määramise käskkirja kehtivuse ajal

tööst keelduda üksnes VangS § 37 lg-s 2 nimetatud alustel.

9. Kaebuse kohaselt ei olnud V. Ahvenainen kohustatud vanglaametnike korraldusel tööle asuma,

sest talle ei olnud tutvustatud tööle määramise käskkirja ega juhendmaterjale.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

18. septembri 2014 käskkirja nr 6-3/137 pöördel on vastustaja ametniku märkus selle kohta, et

käskkirja tutvustati V. Ahvenainenile 22. septembril 2014, kuid ta keeldus selle kohta allkirja

andmast. Ka kaebaja ise ei ole eitanud, et A. Oksar käis 22. septembril 2014 kaebaja kambri juures.

Seetõttu ei ole asjas tähendust valvekaamera salvestisel, mis võiks kinnitada, millal A. Oksar kaebaja

kambri juures käis. Tutvustamist ei muuda olematuks asjaolu, et see toimus lõunasöögiks ettenähtud

ajal. Määrav on see, et kaebajal oli tegelik võimalus haldusaktiga tutvuda ja selle sisu teada.

10. Töötaja instrueerimise kaardist (tl 41) nähtub, et kaebaja on keeldunud juhendmaterjalidega

tutvumast.

Nendel asjaoludel tuleb lugeda tööle määramise käskkiri ja juhend materjalid kaebajale kätte

toimetatuks. Vastustajal oli kohustus kaebajat koormav haldusakt talle kätte toimetamisega

teatavaks teha, kuid haldusaktiga tutvumata jätmise riisikot kannab kaebaja. Vastavalt HMS § 61

lg-le 1 oli käskkiri seega kaebaja suhtes kehtiv.

Kohus peab usutavaks, et kaebaja oli käskkirja sisust ning juhendmaterjalidega tutvumise

võimalusest tegelikkuses teadlik. Distsiplinaarmenetluses on kaebaja keeldunud allkirja andmast nii

menetluse alustamise teatisega (tl 10), kui ka distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise kohta

(tl 7), kuid mõlemal juhul on esitanud kirjaliku seisukoha asja kohta (tl 11, tl 23). Seega on kaebajale

omane käitumismuster, kus ta küll keeldub dokumendiga tutvumist allkirjaga kinnitamast, kuid

võtab dokumendi sisu teadmiseks.

11. Kaebaja kinnitusel on vaidlustatud käskkiri õigusvastane, sest tugineb ebaõigele faktilisele

asjaolule. Tartu Vangla valvur K. Vassil ei ole käskkirjas nimetatud ajal andnud kaebajale korraldust

tööle asuda.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

12. 30. oktoobril 2014 on K. Vassil koostanud ettekande (tl 9) selle kohta, et samal päeval kella

15.25 ajal ei allunud V. Ahvenainen korraldusele tööle asuda. Distsiplinaarmenetluse ajal on K.

Vassil täpsustanud (tl 12), et samal päeval varem oli kaebaja teatanud, et ei kavatse tööle asuda.

Vaidlusalusel ajal läks K. Vassil V. Ahvenaineni kambri juurde ja andis talle korralduse tööle tulla,

kuid kaebaja keeldus.

13. V. Ahvenainen on taotlenud K. Vassili ettekande kontrollimiseks uurida valvekaamerate

salvestisi, et tuvastada, kas K. Vassil käis kambri 2005 juures või mitte. Tartu vangla on vastuses

kaebusele teatanud, et salvestised ei ole säilinud.

25. novembril 2014 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt on vastustaja ametnik I.

Hurt tutvunud valvekaamera salvestisega vaidlusaluse aja kohta. Salvestiselt nähtuvalt avas K.

Vassil järjest E-hoone 5. osakonna kambrite uksi, et koristustööle määratud kinnipeetavaid kambrist

välja võtta. Teiste hulgas avas K. Vassil ka kambri nr 2005, kuhu oli paigutatud V. Ahvenainen,

ukse.

Distsiplinaarmenetluses on ammendatud võimalused asjaolude selgitamiseks täiendavate tõendite

kogumiseks. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses lisaks valvekaamerate salvestistele viidanud

muudele võimalustele tema väiteid kinnitavate tõendite saamiseks.

14. Kohtu hinnangul on K. Vassili ettekande ja distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega piisavalt

usaldusväärselt tuvastatud, et K. Vassil andis kaebajale 30. oktoobril 2014 kella 15.25 ajal

korralduse tööle asuda.

Kahtlust ei ole selles, et V. Ahvenainen oli teadlik tema määramisest abitöölise ametikohale, kuna

teda oli töökohustuse täitmisest keeldumise eest distsiplinaarkorras karistatud juba 14. oktoobri

2014 käskkirjaga nr 6-2/1272 ja kaebaja oli esitanud selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide

17. oktoobril 2014. Hiljem esitas V. Ahvenainen kohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks (haldusasi

nr 3-14-52980).

30. oktoobril 2014 teatas kaebaja juba ennetavalt, et keeldub tööle asumast. Sellele vaatamata on

eluliselt usutav, et samal ajal teiste kinnipeetavate tööle suunamisega andis valvur ka kaebajale

korralduse tööle asuda. Kuna valvur ei reageerinud ettekande koostamisega või muul viisil kaebaja

varasemale teatele tööle asumisest keeldumise kohta, saab järeldada, et K. Vassil ei pidanud V.

Ahvenaineni lõplikult tööst keeldunuks. Vastavalt tuleb pidada eluliselt usutavaks, et K. Vassil täitis

ametikohustusi nõuetekohaselt ja tegi vajalikud toimingud V. Ahvenaineni suunamiseks tööle.

Kaebaja vastupidised väited on ennast õigustavad ega haaku asjas kogutud teiste tõenditega.

15. 27. novembri 2014 käskkirjaga nr 6-2/1449 on kaebajale karistuseks määratud kartserisse

paigutamine viieks ööpäevaks. Kartserikaristus on VangS § 63 lg-s 1 nimetatud distsiplinaarsetest

mõjutusvahenditest raskeim. Kinnipeetava keeldumine töötamisest väljendab isiku negatiivset

suhtumist kinnipidamise korraldusse ja ohustab seega vanglateenistusele pandud ülesannete täitmist

tervikuna ja on sellisena ohuks ka vangla üldisele julgeolekule. Arvestades, et vahetult rikkumisele

järgneval ajal ega ka kohtumenetluses ei ole kaebaja mõistnud oma käitumise keelatust ning seda,

et kaebajat karistati sarnase rikkumise eest mitmendat korda, ei saa kaebajale määratud karistust

pidada ebaproportsionaalseks.

16. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 27. novembri 2014 käskkiri nr 6-2/1449

on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Kaebus jääb rahuldamata.

17. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajad

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid

välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik