Legislator Case Law & Legislation
2-14-14058/16 AI generated

2-14-14058/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-14-14058/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Krediidimenetluse Keskus OÜ hagi Andres Raudam vastu 6. jaanuaril 2014. a sõlmitud laenulepingu nr 20140105-314 alusel võla

Legislator headnote

AI generated

2-14-14058/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: jaanuaril 2014. a sõlmitud laenulepingu nr 20140105-314 alusel võla

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2015 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-14058

Tsiviilasi

Krediidimenetluse Keskus OÜ hagi Andres Raudam vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

271,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Krediidimenetluse Keskus OÜ; registrikood

12360666; asukoht Vabriku 31/2-16, Tallinn 10411,

Harjumaa.

Hageja esindaja: juhatuse liige Krista-Roberta Saviauk;

e-post krista-roberta.saviauk@krediidimenetlus.ee

• Kostja: Andres Raudam; isikukood 37402082764,

elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Krediidimenetluse Keskus OÜ hagi Andres Raudam

vastu 6. jaanuaril 2014. a sõlmitud laenulepingu nr 20140105-314 alusel võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Andres Raudamilt (Raudam) (isikukood 37402082764) Krediidimenetluse Keskus

OÜ (registrikood 12360666) kasuks välja:

2.1. 251 (kakssada viiskümmend üks) eurot ja 12 senti, sealhulgas põhivõlg 250 (kakssada

viiskümmend) eurot ning viivis perioodi 7. märts 2014 – 27. märts 2014 eest 1 (üks)

euro ja 12 senti.

2.2. viivis tagastamata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 28. märtsist 2014 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud Andres Raudami (Raudam) kanda.

6. Mõista Andres Raudamilt (Raudam) Krediidimenetluse Keskus OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 60 (kuuskümmend) eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid

ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale kätte toimetatud Norra Kuningriigis Trondheimi politsei poolt 31. märtsil 2015.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

3. Kuigi hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud Norras, on kohus seisukohal, et asi allub

Eesti kohtule. Nimelt on Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kostja 21. aprillil 2014, st

pärast hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, märkinud oma elukohaks

XXX. Samuti nähtub kohtule seoses menetlusdokumentide kättetoimetamisega Norrast

saadetud dokumentidest, et kostja pidi Eestisse tagasi reisima (vt 27. märtsi 2015 kuupäeva

kandev e-kiri). Seega ei saa teha järeldust, et kostja elukoht on Norras.

4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

5. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid 1Credit OÜ ja kostja 6. jaanuaril 2014. a laenulepingu

nr 20140105 – 314 (edaspidi: laenuleping), mille alusel anti kostjale üle laenusumma 250

eurot. Kuna kostja jättis laenu tähtaegselt, so 6. märtsil 2014, tagastamata, loovutas 1Credit

OÜ 25. märtsil 2014 laenulepingust tulenevad rahalised nõuded kostja vastu hagejale.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg summas 250

eurot, viivised alates 7. märtsist 2014 kuni 27. märtsini 2014 summas 1,12 eurot ning

viivised alates 28. märtsist 2014 kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,0224% tagastamata

põhivõlalt päevas.

6. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 250 eurot ning perioodil 7. märts 2014 kuni 27. märts

2014 sissenõutavaks muutunud viivise 1,12 eurot osas on tervikuna õiguslikult

põhjendatud. Selles osas kuulub hagi rahuldamisele.

7. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt täiendava viivise väljamõistmine alates

28. märtsist 2014 hageja taotletud viisil. Hagiavaldusest nähtub, et hageja soovib kostjalt

viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras, st

seaduses sätestatud määras. Hagiavalduses märgitud taotluses palub hageja kostjalt välja

mõista viivise tagastamata põhivõlalt määras 0,0224% päevas alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et

kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmine alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest kuni põhivõla täieliku täitmiseni ei ole määras 0,0224% põhjendatud, kuna VÕS

§ 113 lg 1 teise lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär on perioodiliselt muutuv (vt

Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 38). Seetõttu tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg alusel jätta kostja kanda.

9. Hagi materjalide kohaselt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse esitamisel riigilõivu

45 eurot ja samas asjas hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot, kokku 75 eurot. Samas

on Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2014. a määrusega hagejale tagastatud enamtasutud

riigilõiv summas 15 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista

hagejavalduse esitamiselt reaalselt tasutud riigilõiv 60 eurot.

10. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt. Kuivõrd hagi materjalidest nähtub, et hagejat on käesolevas tsiviilasjas

esindanud hageja seaduslik esindaja, so juhatuse liige, siis ei kuulu hageja esindaja kulud

TsMS § 175 lg 1 ja § 218 alusel hüvitamisele.

11. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks täiendavaid

menetluskulusid kandnud, koosnevad hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas seega

riigilõivust summas 60 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu summas 60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik