3-15-95/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-95 Haldusasi Radix Hoolduse OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.01.2014 otsuse nr 310- 14/152349 ja Tallinna Keskkonnaameti 25.11.2014 käskkirja nr 4-4.1/112 punktide 4 ja 5 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – Radix Hoolduse OÜ (registrikood 10540200), esindaja v.adv Toomas Pikamäe Vastustaja (hankija) – Tallinna Keskkonnaamet, esindaja Kristel Kivijärv Kolmandad isikud (ühispakkujad) – RAGN-SELLS AS (registrikood 10306858) ja Linna Jäätmekäitlus OÜ (registrikood 12727380), esindajad v.adv Elo Tamm ja adv Kadri Suurkivi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.02.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Radix Hoolduse OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 08.04.2015

RESOLUTSIOON 1. Jätta Radix Hoolduse OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.02.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-95 muutmata. 2. Mõista Radix Hoolduse OÜ-lt välja menetluskulud RAGN-SELLS AS-i kasuks 1084 (tuhat kaheksakümmend neli) eurot ja 20 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21.05.2015 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

3-15-95 2(13) 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Keskkonnaamet (hankija) avaldas 09.06.2014 riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Kesklinn)“ (viitenumber 152349) hanketeate (HT) ning tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD). Hankemenetluse eesmärgiks oli tekkekohal jäätmete kogumise ja kogumisvahendite tühjendamise ning jäätmete transportimise teenuse osutamine Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9. Pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitasid HT-s määratud tähtajaks pakkumuse OÜ Ekovir, Radix Hoolduse OÜ, Prügitont OÜ ning ühispakkujad Linna Jäätmekäitlus OÜ ja RAGN-SELLS AS. 2. Tallinna Keskkonnaameti 25.11.2014 käskkirjaga nr 4-4.1/112 „Avatud hankemenetlusega riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Kesklinn)“ (viitenumber 152349) pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuste tagasilükkamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine“ kvalifitseeriti pakkujad OÜ Ekovir, OÜ Prügitont, Radix Hoolduse OÜ ning ühispakkujad Linna Jäätmekäitlus OÜ ja RAGN-SELLS AS (p 1); tunnistati vastavaks OÜ Ekovir, OÜ Prügitont, Radix Hoolduse OÜ ja ühispakkujate pakkumused (p 2); lükati tagasi Prügitont OÜ (p 3) ja Radix Hoolduse OÜ (p 4) pakkumused, kuna need on võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega põhjendamatult madalad; tunnistati edukaks pakkumuseks ühispakkujate Linna Jäätmekäitlus OÜ ja RAGN-SELLS AS pakkumus (p 5). 3. Radix Hooldus OÜ esitas 08.12.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tallinna Keskkonnameti 25.11.2014 käskkirja nr 4-4.1/112 p-de 4 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks. 4. VAKO jättis 06.01.2015 otsusega nr 310-14/152349 Radix Hoolduse OÜ vaidlustuse rahuldamata ning vaidlustuse esitamisega seotud kulud vaidlustaja kanda. VAKO leidis, et kui hankija taandas eeldatava maksumuse ühele tühjenduskorrale, siis see ei ole vastuolus riigihangete seadusega (RHS). Hankija määras hankelepingu eeldatava maksumuse kooskõlas RHS-iga. Hankija pöördus vaidlustaja poole 31.10.2014 teabepäringuga, millele vaidlustaja sisuliselt ei vastanud. Hankija teabepäringule vastamisel ei piisa hanke eeldatava maksumusega mittenõustumisest. Vaidlustaja oleks pidanud esitama analüüsi ja tõendid selle kohta, et tema pakkumuse maksumus vastab HT avaldamise hetke turuhinnale. Kuna vaidlustaja seda ei teinud, siis ei olnud hankijal võimalik RHS § 48 alusel asjaolusid kontrollida ja hinnata, mistõttu lükkas hankija vaidlustaja pakkumuse tagasi. Kui isik jätab hankija küsimustele sisuliselt vastamata, siis ei pea hankija RHS § 48 lg 3 alusel pakkumuse tagasilükkamisel tõendama, et vaidlustaja ei ole suuteline pakutud hinnaga hankelepingut täitma. Otsuse põhjendamiseks piisab, et hankijal on põhjendatud kahtlus vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatuses ning vaidlustaja ei ole sisulisi seisukohti hankija teabepäringule esitanud. Hankija jättis õiguspäraselt arvestamata vaidlustaja 20.11.2014 selgituse, kuna seda ei esitatud tähtaegselt. 5. Radix Hoolduse OÜ esitas 15.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 06.01.2015 otsuse nr 310-14/152349 ja Tallinna Keskkonnaameti 25.11.2014 käskkirja nr 4- 4.1/112 p-de 4 ja 5 tühistamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, mille halduskohus rahuldas, keelates Tallinna Keskkonnaametil hankelepingu sõlmimise

3-15-95 3(13) riigihankes „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Kesklinn)“ (viitenumber 152349) kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kaebaja pakkumuse tagasilükkamine on vastuolus RHS § 48 lg-ga 1 ja HD p-ga 8.5. Nii RHS § 48 lg-st 1 kui ka HD p-st 8.5 tuleneb, et eelduslikult põhjendamatult madala maksumusega pakkumust võrreldakse hankelepingu eeldatava maksumusega. Hankelepingu eeldatav maksumus ei ole 1,18 eurot käibemaksuta, vaid see on ühe jäätmete kogumisvahendi (600 – 1100 liitrit) tühjendamise eeldatav maksumus ehk ühikuhinna eeldatav maksumus. Hankes ei saa sõlmitava hankelepingu eeldatavat maksumust taandada üksnes ühikuhinnale, vaid arvestada tuleb teisi hankelepingu maksumust oluliselt mõjutavaid asjaolusid. Asjaolu, et 1,18 eurot käibemaksuta ei ole hankelepingu eeldatav maksumus, kinnitab muu hulgas VAKO 21.06.2012 otsus nr 119-12/132831. Otsusest nähtub, et 2012. aasta riigihankes oli Tallinna Kesklinna veopiirkonnas nelja-aastase hankelepingu eeldatav maksumus 1 600 000 eurot. Praeguse hanke tingimused on sarnased 2012. aasta riigihanke tingimustega. Kaebaja ei nõustu VAKO otsuse p-s 13 tehtud viitega Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsusele haldusasjas nr 3-14-51616, kus peeti võimalikuks käsitleda hankelepingu eeldatava maksumusena RHS § 48 lg 1 mõttes ka ühikuhinda. Selles asjas sätestati HD-s otsesõnu, et eelduslikult põhjendamatult madala maksumusega pakkumust võrreldakse eeldatava liinikilomeetri maksumusega (ehk ühikuhinnaga). Hankija ei saa võrrelda kaebaja pakkumuse maksumust ühikuhinnaga, kuna RHS § 48 lg 1 ja HD p 8.5 kohaselt tuleb eelduslikult põhjendamatult madala maksumusega pakkumust hinnata, võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega. Kuna HD p-i 8.5 ei ole vaidlustatud, siis on see täitmiseks kohustuslik nii pakkujatele kui ka hankijale. 2) Hankija jättis õigusvastaselt ja ebaproportsionaalselt arvestamata kaebaja 20.11.2014 täiendavad selgitused. Kuna kaebaja selgitus jõudis hankija kätte piisava ajavaruga enne käskkirja andmist (25.11.2014), siis pidi hankija seda kaebaja pakkumuse tagasilükkamisel arvestama. Kaebaja ei nõustu VAKO seisukohaga, et kuna 20.11.2014 selgitus esitati pärast RHS § 48 lg 1 teises lauses sätestatud viie tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist, siis ei pea seda selgitust arvestama. RHS ega HD ei sätesta tähtaega, mille jooksul peab hankija tegema RHS § 48 lg-s 3 sätestatud otsuse. Selgituse hilisem täiendamine ei kahjusta hankija huve. 3) Käskkirja p 4, millega kaebaja pakkumus lükati tagasi, on vastuolus käskkirja p-ga 2, millega tunnistati kaebaja pakkumus vastavaks. Arvestades, et RHS § 48 ja HD p 5.4.2 eesmärgiks on hankija kaitsmine majanduslikult ebamõistlike pakkumuste eest, ei ole võimalik, et pakkumus vastab HD p-le 5.4.2. ning samas sisaldab hankelepingu ebakohase täitmise riski. 4) Kaebaja pakkumuse maksumus võimaldab hankelepingut kohaselt täita. Hankija tunnistas vastavaks ja edukaks ühispakkujate pakkumuse, mille maksumus on 0,84 eurot käibemaksuta. Kaebaja pakkumuse maksumus 0,67 eurot ilma käibemaksuta moodustab 79,7% ühispakkujate pakkumuse maksumusest. VAKO on oma otsuses pidanud põhjendatuks pakkumust, mille maksumus moodustab 64% järgmise pakkumuse maksumusest. Seetõttu on käskkirja p 4 vastuolus RHS § 48 lg-ga 3. Samuti on käskkiri vastavas osas vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-ga 3. 5) Kaebaja pakkumuse tagasilükkamise aluseks toodud ühikuhind 1,18 eurot käibemaksuta ei ole pakkumuste hindamiseks õige alus. Hankija avaldas selle ühikuhinna esmakordselt alles 31.10.2014 küsimuses, s.o pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva 03.10.2014. Seega ei olnud nimetatud ühikuhind hanketingimuste osa ega pakkujatele siduv. Lähtumine 2012. aasta jäätmeveo riigihankes (viitenumber 132831) OÜ Ekovir pakutud hinnast (1,18 eurot käibemaksuta) on põhjendamatu, kuna 2012. aasta riigihange oli esimene omataoline Eestis.

3-15-95 4(13) Iga uue jäätmeveo hanke läbiviimisel on pakkujate pakutud jäätmeveo teenuse keskmised hinnad (erinevate kogumismahutite lõikes) võrreldes eelmisel hankel pakutud jäätmeveo teenuse hindadega oluliselt langenud. Hinnalanguse põhjuseks on pakkujate soov säilitada või võita turuosa või oskus paranenud logistika abil kulusäästlikumalt teenust osutada. Hankija tunnistas ilma ühegi küsimuse või järelepärimiseta vastavaks ühispakkujate pakkumuse 0,84 eurot käibemaksuta, mis moodustab 71% OÜ Ekovir 2012. aastal pakutud hinnast. Jääb arusaamatuks millistest kaalutlustest lähtudes luges hankija ühispakkujate pakkumuse maksumuse põhjendatuks ning kaebaja pakkumuse maksumuse põhjendamatuks. Käskkirjast ei nähtu nn piir, mille alusel hankija otsustas pakkumuste vastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise ega selle nn piiri määramise põhjendused. Seega ei ole hankija otsustus läbipaistev ning käskkiri ei vasta HMS § 56 lg-tele 2 ja 3. 6) VAKO kohaldas RHS-i norme valikuliselt. VAKO otsuse p-s 10.2 rõhutati seadusandja tahet vastata hankija küsimusele RHS § 48 lg 1 teises lauses sätestatud viietööpäevase tähtaja jooksul. Seevastu VAKO otsuse p-s 13 eiras VAKO seadusandja tahet, et RHS § 48 lg-s 1 võrreldakse eelduslikult põhjendamatult madala maksumusega pakkumust üksnes hankelepingu eeldatava maksumusega. 7) Kuna kaebaja pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane, on õigusvastane ka ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamine. HD p 9.2.2 järgi annab pakkumuse maksumus 90% eduka pakkumuse väljaselgitamisel omistatavatest punktidest. Arvestades, et kaebaja pakkumuse maksumus on madalam kui ühispakkujate pakkumuse maksumus, siis pidanuks hankija kaebaja pakkumuse tagasi lükkamata jätmise korral tunnistama edukaks kaebaja pakkumuse. 6. Tallinna Keskkonnaamet vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. 1) Hankija lükkas kaebaja pakkumuse tagasi RHS § 48 lg 3, mitte RHS § 47 lg 2 esimese lause alusel, mistõttu ei saa väita, et käskkirja p-d 2 ja 4 on omavahel vastuolus. Käskkirja p-s 2 tunnistas vastustaja kaebaja pakkumuse vastavaks RHS § 47 lg 1 alusel, sest enne RHS § 48 lg 1 alusel hinna kontrollimenetluse läbiviimist kontrollis vastustaja, kas pakkumus vastab kõikidele HT-s ja HD-s toodud kohustuslikele tingimustele. HD p 5.4.2 on seotud pakkumuse vastavuse kontrollimisega RHS § 47 lg 1 alusel ning nimetatud punkti alusel saaks vastustaja pakkumuse tagasi lükata, kui pakkumusest selguks ühemõtteliselt, et pakkuja ei ole pakkumuse maksumuses arvestanud kuluga, millega pakkuja HD kohaselt pakkumuse maksumuses arvestama pidi. Vastustaja nõudis, et pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid selleks, et välistada lisatasu küsimine teenuste eest, mis olemuslikult kuuluvad osutatava põhiteenuse hulka ja mille eest ei ole hankelepingu kohaselt ette nähtud lisatasu maksmist. 2) Enne käskkirja andmist esitas vastustaja kaebajale 31.10.2014 teabepäringu, milles palus tal oma hinda selgitada. Teabepäringus oli selgelt kirjas, et see on esitatud RHS § 48 lg 1 alusel ning sellele peab vastama viie tööpäeva jooksul. Kaebaja vastas teabepäringule 07.11.2014 ja täiendavalt veel omal algatusel 20.11.2014, s.o pärast viietööpäevase tähtaja möödumist. Seetõttu jättis vastustaja 20.11.2014 esitatud selgitused tähelepanuta. VAKO on leidnud, et RHS § 56 lg-s 3 sätestatud tähtajaks selgituste esitamata jätmine tähendab, et selgitusi RHS § 56 lg-s 3 mõttes ei ole esitatud. Mittetähtaegselt esitatud selgitused tuleb jätta hankemenetluses tähelepanuta. Pakkujal ei ole õigust nõuda, et hankija tegeleks mittetähtaegselt esitatud andmete ja/või dokumentidega samadel alustel, nagu ta tegeleb tähtaegselt esitatud andmete ja dokumentidega (vt VAKO 17.12.2013 otsuse nr 263- 13/146596 p 11.1). Viidatud VAKO seisukoht on asjakohane ka RHS § 48 lg-s 1 sätestatud viietööpäevase tähtaja rikkumise tagajärgede sisustamisel. Asjakohatu on kaebaja seisukoht, et selgituste arvestamata jätmisega on vastustaja rikkunud RHS § 3 p-i 3.

3-15-95 5(13) 3) Asjaolu, et vastustaja ei ole hanke eeldatavat maksumust HT-s ega HD-s nimetanud, ei tähenda, et vastustaja ei saa selles hankemenetluses eeldatavale maksumusele enam tugineda. Iga riigihanke puhul peab hankelepingu eeldatav maksumus olema määratud, kuid selle avaldamine hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele on hankija otsustada. Pakkujatel puudub vajadus eraldi vaidlustada hankelepingu eeldatavat maksumust, nad peavad sellega lihtsalt arvestama. Vastustaja arvates on põhjendatud hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel lähtuda 2012. aasta riigihankes nr 132831 esitatud madalaima maksumusega pakkumisest. Praegune riigihange ja riigihange nr 132831 on võrreldavad konkursid, sest hanke ese (Kesklinna jäätmeveo piirkond) ja hanke tingimused on olulises osas samad. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks käsitleda hankelepingu eeldatava maksumusena RHS § 48 lg 1 mõttes ka ühikuhindu. Asjaolu, et vastustaja tunnistas kolmandate isikute ühispakkumuse ühikuhinnaga 0,84 eurot edukaks, ei tähenda, et 0,84 eurot muutub käesolevas riigihankes ühe tühjenduskorra eeldatavaks maksumuseks, mille alusel pakkumuste maksumuse põhjendatuse kontrolli läbiviimise üle otsustada. HT avaldamisel riigihangete registris ei saanud vastustaja hankelepingu eeldatava hinna osas lähtuda korraldatavas hankes pakutavast hinnast 0,84 eurot. 4) Kuna kaebaja pakkumuse maksumus oli hankelepingu eeldatavast maksumusest 43% madalam, tekkis vastustajal kahtlus, et tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Kuivõrd kaebaja vastustajale oma pakkumuse maksumuse kujunemist ei selgitanud, ei saanud vastustaja võtta seisukohta, kas selle hinnaga on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita või mitte. Kaebaja pakkumus lükati tagasi kooskõlas RHS § 48 lg-ga 3 ja seega on kolmandate isikute ühispakkumuse edukaks tunnistamine õiguspärane. 7. RAGN-SELLS AS ja Linna Jäätmekäitlus OÜ palusid jätta kaebus rahuldamata. 1) Hankija ei pidanud arvestama kaebaja 20.11.2014 esitatud kirjalikke selgitusi, kuna neid ei esitatud tähtaegselt. RHS § 48 lg 3 koostoimes HD p-ga 8.5 annab hankijale selge volituse lükata pakkumus tagasi, kui pakkuja ei esita tähtaegselt nõutud selgitust. 2) Tagasilükatud pakkumuse vastavaks tunnistamine RHS § 47 alusel on õiguspärane. Vaidlustatud otsuses ei esine vasturääkivust seetõttu, et kaebaja pakkumus on tunnistatud vastavaks, kuid samas tagasi lükatud RHS § 48 lg 3 alusel. Kaebaja viidatud HD p 5.4.2 mõte seisneb selles, et teenustasu peab sisaldama kõiki kulutusi hankija jaoks, mitte ilmtingimata pakkuja jaoks. 3) Kaebaja ei lükanud ümber hankija kahtlust pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse osas ning pakkumus on ka sisuliselt põhjendamatult madal. Kaebaja pakkumuse maksumus oli 0,67 eurot ehk vaid ca 59% eeldatavast maksumusest. Kaebaja pakutud hinnaga ei oleks võimalik Tallinna Kesklinna piirkonnas osutada nõuetekohast ja jätkusuutlikku jäätmeveo teenust. Ühispakkujate pakkumuse maksumus ei ole praegusel juhul võrdluse objektiks. 4) Eeldatava maksumuse ühikuhinnana on hankija õigesti määranud lähtuvalt 2012. aastal pakutud odavaimast hinnast. See, et hankija ei nimetanud eeldatavat maksumust HT-s ega HD-s, ei ole käesolevas vaidluses määrav, kuna eeldatav maksumus avaldati pakkujatele kontrollimenetluse alustamisel. Kaebaja etteheide kolmanda isiku suhtes kontrollimenetluse algatamata jätmise osas on lubamatu, kuna see ei ole suunatud tema õiguste kaitseks, vaid konkurendi tõrjumiseks hankemenetlusest. Isegi kui kolmanda isiku pakkumus oleks tagasi lükatud, ei annaks see kaebajale õigust hankelepingu sõlmimiseks, mis on aga ainus vaidlustusmenetlusega kaitstav õigushüve. 8. Tallinna Halduskohus jättis 27.02.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt välja RAGN-SELLS AS-i menetluskulu summas 1084,20 eurot.

3-15-95 6(13) 1) Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et pakkumuse võis tagasi lükata olenemata sellest, et eelnevalt oli hankija RHS § 47 lg 1 alusel pakkumuste vastavust aktsepteerinud, kuna RHS § 48 lg-st 3 tuleneb iseseisev pakkumuse tagasilükkamise alus. Pakkumuste vastavuse kontrollimine lähtuvalt RHS §-st 47 toimub RHS §-ga 46 reguleeritava pakkumuste avamise järgselt. Pakkumuste avamisel toimub vaid formaalne kontroll. Põhjendamatult madala maksumuse osas ei ole üldjuhul võimalik kindlat seisukohta kohe kujundada ning seetõttu on RHS §-s 48 selle kohta eraldi regulatsioon. Vaidlustatud käskkirja p-d 2 ja 4 ei ole sellest tulenevalt vastuolulised. 2) Kohus nõustub VAKO otsuses toodud seisukohaga, et hankelepingu eeldatava maksumuse esitamine läbi ühikuhinna oli aktsepteeritav. Selle juures on oluline, et hankelepingu maksumust oleks võimalik ühikuhindade summeerimise kaudu tuletada ja ka vastupidi, hankelepingu maksumusest omakorda peaks olema võimalik välja arvutada, millistesse piiridesse võiks jääda vastav ühikuhind. Praeguse riigihanke puhul on see võimalik. Viidatud on ka eelmisele riigihankele, milles olid samuti vastavad pakkumused ühikuhindades esitatud. 3) Arvestades, et hankija hinnangul pidi olema mahuti tühjenduskorra eeldatavaks maksumuseks 1,18 eurot käibemaksuta ning Radix Hoolduse OÜ pakkus ühe tühjenduskorra hinnaks ainult 0,67 eurot, oli temalt täiendavate selgituste küsimine põhjendatud. Hankija 31.10.2014 järelepärimise mõte oli piisavalt selge ning see pidi olema ka pakkujale mõistetav. Kokkuvõttes põhjendas Radix Hoolduse OÜ pakkumuse suhteliselt madalat hinda osalise loobumisega eeldatavast kasumist. Konkreetseid arvestusi või majanduslikke põhjendusi hankelepingu täitmise võimalikkuse kohta ühikuhinnaga 0,67 eurot kaebaja 07.11.2014 vastus ei sisaldanud. Kaebaja väide hankija poolt määratletud 1,18 euro suuruse eeldatava ühikuhinna ebaõigsuse kohta on paljasõnaline. Hankija võis RHS § 48 lg 3 alusel pakkumuse tagasi lükata ega pidanud küsima kaebajalt uut selgitust. 4) Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et kui hankija peaks arvestama ka hilinenult esitatud selgitusi, muutuks RHS § 48 lg 1 teises lauses sätestatud viietööpäevase tähtaja järgimise nõue sisutuks. Seega ei pidanud hankija kaebaja hilinenult esitatud selgitusi enam analüüsima.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. Radix Hoolduse OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Hankija ei võrrelnud kaebaja pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava maksumusega. 1,18 eurot käibemaksuta on ühikuhinna eeldatav maksumus, mitte hankelepingu eeldatav maksumus. Lihtsustatult öeldes peaks praeguses hankes sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus olema hankija näidatud ühikuhinna, tühjendatavate kogumisvahendite arvu ning hankelepingu perioodi (neli aastat) korrutis, millele lisanduvad muud hankelepingu alusel hankijalt töövõtjale makstavad tasud. 2) Praegusel juhul tuleneb RHS § 48 lg-st 1 ja HD p-st 8.5, et eelduslikult põhjendamatult madala maksumusega pakkumust tuleb hinnata, võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega. Käesoleva vaidluse asjaolud ei ole VAKO ning halduskohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsuse haldusasjas nr 3-14-51616 asjaoludega sarnased, kuna hanketingimused on osas, mis puudutavad eelduslikult põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse võrdluse objekti, oluliselt erinevad. Viidatud haldusasjas tulenes HD-st, et eelduslikult põhjendamatult madala maksumusega pakkumust võrreldakse eeldatava liinikilomeetri maksumusega, s.o ühikuhinnaga. RHS § 20 lg 2 ei jäta hankijale hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel kaalutlusõigust ning seetõttu tuleb võtta seisukoht, kas

3-15-95 7(13) hankelepingu eeldatava maksumuse määramine hankija 31.10.2014 järelepärimises vastuolus RHS §-des 20 ja 21 sätestatuga on õiguspärane. Samuti tuleb hinnata, et kui hankija on määranud hankelepingu eeldatava maksumuse vastuolus RHS-ga, siis kas selliselt määratud eeldavat maksumust saab kasutada RHS §-s 48 toodud menetluse läbiviimisel. Hankija ei saanud vastuolus HD p-ga 8.5 võrrelda kaebaja pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava maksumuse asemel ühikuhinnaga. Praeguses hankes esitatud pakkumuste maksumust ei ole võimalik taandada ühikuhinnale, mille summeerimise kaudu tuletatakse hankelepingu eeldatav maksumus, arvestamata konteineripargi struktuuri, rendikonteineritest saadavat tulu või kaebaja logistikat. Hankija määratud eeldatava maksumuse alusel ei saa üheselt ja kõigile pakkujaile arusaadavalt arvutada välja hankelepingu eeldatavat kogumaksumust. 3) Arvestades, et hankija avaldas ühikuhinna 1,18 eurot esmakordselt alles 31.10.2014 küsimuses, ei olnud see hanketingimuste osa ega pakkujatele siduv. 1,18 eurot ilma käibemaksuta on turuhinnast kõrgem teenuse hind ning sellest lähtumine praeguses hankes on põhjendamatu. Konkreetses riigihankes pakutud hinnad ei saa olla hankelepingu eeldatava maksumuse määramise aluseks. 4) Hankija ei küsinud kaebajalt oma 31.10.2014 järelepärimises, milliste kulutuste või väljaminekutega on kaebaja pakkumuse tegemisel arvestanud ja kui suured on need kulutused ega palunud seonduvat arvutuskäiku. Kaebaja vastas nimetatud järelepärimisele kohaselt. Kaebajaga sarnase vastuse esitas hankijale ka Prügitont OÜ, mis näitab, et hankija järelepärimine oli ebatäpne ja mitmetimõistetav. 5) Hankija jättis kaebaja 20.11.2014 selgitused õigusvastaselt arvestamata. RHS §-st 48 ei tulene, et hankija peab pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel arvestama üksnes neid selgitusi, mis on hankijale esitatud viie tööpäeva jooksul. Selgitusega arvestamine ei oleks põhjustanud hankemenetluse venimist. 6) Hoolimata sellest, et ka ühispakkujate RAGN-SELLS AS ja Linna Jäätmekäitlus OÜ pakkumuse maksumus oli madalam kui 1,18 eurot ilma käibemaksuta, ei esitanud hankija neile mingeid küsimusi. Seega kohtles hankija pakkujaid ebavõrdselt, rikkudes RHS § 3 p-i 3. 7) Vaidlustatud käskkirja p 4 on vastuolus p-ga 2. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et nimetatud vastuolu ei tulene mitte RHS-ist, vaid HD p-st 5.4.2, mille eesmärk on tagada hankelepingu nõuetekohane täitmine. 10. Tallinna Keskkonnaamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Vastustaja ei vaidle kaebajale vastu, et 1,18 eurot on ühikuhind, mitte hankelepingu eeldatav kogumaksumus, kuid RHS § 48 lg 1 alusel kontrollimenetluse alustamise üle otsustamiseks on mõistlik ja õiguspärane võrrelda omavahel ka ühikuhindu, nagu Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-51616 võimalikuks pidas. Kuna mõlemas asjas on tegemist avatud hankemenetlusega, ei saa hankija kehtestada oma menetlusreegleid, vaid põhjendamatult madala pakkumuse hinna kontrollimenetluse alustamise ainuke õiguslik alus saab olla RHS § 48 lg 1. Kuivõrd kohtupraktikas on ühikuhindade võrdlust peetud õiguspäraseks, peab ühikuhindade võrdlus olema lubatud seaduse (RHS § 48) kohaselt ja seejuures ei oma tähtsust, kas või kuidas hankija HD-s RHS § 48 regulatsiooni konkretiseerib. Kuivõrd pakkumuse maksumuse vormis on küsitud ühikuhinda, siis on võrdlus ühikuhinnaga kõige läbipaistvam. 2) RHS § 20 eesmärk on tagada, et hankija valib õige hankemenetluse liigi (RHS § 20 lg 6), milleks on vaja välja arvutada hankelepingu eeldatav kogumaksumus. RHS § 48 lg 1 eesmärk on aga pakkujate kaitsmine hankija omavoli eest ja samas ka hankija kaitse

3-15-95 8(13) hankelepingu sõlmimise eest tingimustel, mis objektiivselt seavad kahtluse alla hankelepingu nõuetekohase täitmise võimalikkuse. Põhjendamatult madala maksumusega hinna kontrolli menetluse alustamise fakti ei saa muuta õigusvastaseks asjaolu, et hankija kasutas võrdlust ühikuhinnaga. 3) Praeguse hanke ülesehitus on identne 2012. aasta hankega ja Kesklinna veopiirkonna suurus ei ole muutunud. Vastustajale teadaolevalt on ka jäätmevaldajate poolt kasutatavad mahutid samad, mis 2012. aastal. Seega koostasid nii 2012. aastal kui ka praeguses hankes pakkujad pakkumusi samade lähteandmete põhjal ja arvestasid hinna kujundamisel ka võimalike lisatasudega lisateenuste eest. Vastustaja kavatseb piirkonna ülevõtmisel ise hakata pakkuma konteinerite renditeenust, mistõttu on asjakohatud apellandi viited rendikonteineritest saadavale tulule ja Radix Hoolduse OÜ logistikale. Seda, kuidas apellandi logistika võimaldab võrreldes 2012. aastaga kulusid kokku hoida, peab tõendama apellant, mitte vastustaja. 4) Vastustaja ei välista pakkuja õigust seada hankija määratud hankelepingu eeldatav maksumus kahtluse alla, kuid see peaks olema osa RHS § 48 lg 3 alusel tehtud pakkumuse tagasilükkamise vaidluse esemest. Pakkuja võib koos oma hinna kujunemise selgitamisega juhtida hankija tähelepanu ka sellele, miks hankija on pakkuja arvates hankelepingu eeldatava maksumuse ebaõigesti määranud. Hankija määratud hankelepingu eeldatava maksumusega mittenõustumine ei saa pakkujalt võtta kohustust selgitada oma pakkumuse hinna kujunemist. Oma pakkumuse hinna selgitamine võib olla üheks võimaluseks, kuidas tõendada hankijale tema eksimust hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel. 5) Asjaolust, et hankija määratud hankelepingu eeldatavast maksumusest on madalamad üle poole pakkumustest, ei saa teha automaatselt järeldust, et hankija on eeldatava maksumuse määranud ebaõigesti. Pärast pakkumuste esitamist selgunud hinnad ei tohiks avaldada mõju selle riigihanke eeldatavale maksumusele. Vastustaja on praeguses hankes arvestanud, et ühikuhind 1,18 eurot käibemaksuta kehtib suurematele mahutitele (600-1100 l) ning väiksematele (140- 370 l) kehtib võrreldes 2012. aasta hankega madalam hind (0,54 eurot). 6) Kuna apellandi pakkumuses pakutud ühe tühjenduskorra hind oli hankija määratud ühe tühjenduskorra eeldatavast maksumusest ca 43% madalam, tekkis vastustajal kahtlus, et tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Prügitont OÜ ja Radix Hoolduse OÜ pakkumuste avamise järel tekkis vastustajal kahtlus, et need pakkujad soovivad hankemenetlustega manipuleerida, et takistada vastustajal korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist JäätS § 66 lg 11 alusel. Vastustaja ei lükanud aga apellandi pakkumust tagasi põhjusel, et tema pakkumuse maksumus oli madalam kui hankelepingu eeldatav maksumus, vaid sellepärast, et apellant ei vastanud sisuliselt vastustaja 31.10.2014 nõudele. Asjaolu, et apellandi ja Prügitont OÜ vastused hankija päringule olid identsed, võib viidata nende kahe pakkuja omavahelisele seotusele. Riigihankes nr 152301 (Haabersti ja Kristiine) esitas vastustaja samasisulise teabepäringu 20.11.2014 Ekovir OÜ-le ja Baltic Waste Management OÜ-le. Nende pakkujate vastused kinnitavad, et pakkujad said aru (enne praeguses asjas vaidlustatud käskkirjaga tutvumist), milliste andmete esitamist hankija nendelt nõudis, st mõlemad pakkujad esitasid andmed enda pakkumuse hinna kujunemise kohta. 7) Kuivõrd apellandi 20.11.2014 selgitused olid esitatud RHS § 48 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, jättis vastustaja need tähelepanuta. Kui lähtuda apellandi tõlgendusest, et pakkuja võib hankijale selgitusi esitada mistahes ajal enne otsuse tegemist, muutuks RHS § 48 lg-s 1 sätestatud viietööpäevane tähtaeg sisutühjaks. Riigihangete läbiviimine ei ole haldusmenetlus (HMS § 2 lg 2), mistõttu ei saa haldusmenetluses tuntud uurimisprintsiipi üle kanda hankemenetluste läbiviimisele. Hankemenetlus on formaliseeritud iseloomuga võistlev

3-15-95 9(13) menetlus. Kuna RHS ei näe ette pakkuja algatusel pakkumuse selgitamist, peab pakkuja ära ootama hankija vastavasisulise nõude. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et tema 20.11.2014 selgitus tõendab hankijale tema pakkumuse tõsiseltvõetavust. Selgituses toodud protsendid ei tõenda vastustajale hankelepingu nõuetekohase täitmise võimalikkust. Sellise selgituse õigeaegse esitamise korral oleks hankija pidanud pakkujaga RHS § 48 lg 3 alusel konsulteerima. 8) Pakkumuse tagasilükkamine põhjusel, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, on võimalik ka pärast pakkumuse vastavaks tunnistamist kõikidele HT-s ja HD-s esitatud tingimustele. Pakkumus võib RHS § 47 lg 1 mõttes vastata HT-s ja HD-s esitatud tingimustele ka siis, kui pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. 11. RAGN-SELLS AS ja Linna Jäätmekäitlus OÜ paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Arvestades, et pakkujad pidid HD p 5.4.1. kohaselt maksumuse vormil esitama ühikuhinna, mitte hankelepingu kogumaksumuse, on RHS § 48 lg 1 kontekstis kohane võrrelda pakkumuses esitatud ühikuhinda hankija määratud eeldatava ühikuhinnaga. 2) Hankija ei ole hankelepingu eeldatavat maksumust üle hinnanud, vaid on lähtunud 2012. aasta hankel esitatud madalaimast pakkumusest. Kesklinna piirkonnas ei olnud hankijal võimalik lähtuda muudest andmetest kui varasemas hankes esitatud andmed. 3) Apellant ja Prügitont OÜ vastasid hankija järelepärimisele sarnaselt ilmselt seetõttu, et nad ei soovinud ühel või teisel põhjusel hankijale oma pakkumuse sisu kohta detailset infot avaldada. 4) Ühispakkujate pakkumus oli hanke eeldatavast maksumusest vaid umbes 30% madalam, mistõttu ei tekkinud selle osas kahtlust, et pakkumus võiks olla põhjendamatult madal. Kuna hankija oli määranud hanke eeldatava maksumuse, puudus vajadus võrrelda esitatud pakkumusi omavahel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. 13. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hanke alusdokumentides ei ole kindlaks määratud hanke eeldatavat maksumust ning ei kaebaja ega ka teised pakkujad ei esitanud hankemenetluses selle kohta hankijale küsimusi. Vaidluse põhiküsimus on see, kas hankija määratud ja pärast pakkumuste esitamist avaldatud hankelepingu eeldatav maksumus on põhjendatud ning kas hankijal oli RHS § 48 alusel õigus lükata tagasi kaebaja pakkumus kui põhjendamatult madal. Kaebaja arvates ei saa praegusel juhul hankelepingu eeldatavat maksumust taandada ühikuhinnale ning 2012. aastal Tallinna Kesklinna piirkonnas korraldatud hankel (viitenr 132831) pakutud madalaim hind – 1,18 eurot käibemaksuta – ei ole praegusel juhul pakkumuste hindamisel õige alus. 14. HD (I kd, tl 98) p 5.4 kohaselt peab pakkumuse maksumus sisaldama pakkumuse maksumust eurodes käibemaksuta ja käibemaksuga ning HD p 5.4.1 kohaselt on pakkumuse maksumus ühe kogumisvahendi, mida on võimalik tõstemehhanismi abil (600 – 1100 l) jäätmeveokisse tühjendada, tühjendamise maksumus. HD p 5.4.2 järgi peab pakkuja esitatud

3-15-95 10(13) pakkumuse maksumus sisaldama kõiki HD lisas 1 ja selles viidatud dokumentides ning õigusaktides ette nähtud nõuetele vastava teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi ja kogu tellija poolt töövõtjale teenuse osutamise eest makstavat tasu, välja arvatud juhul, kui HD-s on selgelt ette nähtud, et tellija maksab töövõtjale lisatasu. HD p 8.5 sätestab, et hankijal on õigus põhjendamatult madala maksumusega pakkumus tagasi lükata, kui pärast pakkujalt nõutud selgituse saamist ja tõendite hindamist leiab hankija, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal või kui pakkuja ei ole tähtajaks esitanud nõutud selgitust (RHS § 48 lg 1). 15. Vaidlustatud käskkirja (I kd, tl 127) p-s 4 märgitakse, et kaebaja pakkumus ühikuhinnaga 0,67 eurot käibemaksuta on võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega (1,18 eurot käibemaksuta) põhjendamatult madal. Seega on hankija vaidlustatud käskkirjas hankelepingu eeldatava maksumusena käsitlenud nn ühikuhinda. RHS § 20 lg 1 p 1 kohaselt on riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta arvestatud hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. HD p-s 8.5 räägitakse hankelepingu eeldatavast maksumusest, mitte ühikuhinnast. Arvestades, et HD p 5.4.1 kohaselt on pakkumuse maksumus ühe kogumisvahendi tühjendamise maksumus, on võrreldavate väärtuste saamiseks praegusel juhul põhjendatud hankelepingu eeldatava maksumuse määratlemine ühikuhinna kaudu. Asjaolu, et HD p 8.5 ühe kogumisvahendi tühjendamise hinnast ei räägi, ei välista põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamisel ühikuhinnast lähtumist. Seega ei rikkunud hankija kaebajalt pakkumuse hinna kohta selgitust küsides RHS §-i 20. RHS §-de 20 ja 21 alusel hanke kogumaksumuse leidmine on oluline näiteks hanke piirmäära saamisel (millest sõltub hankemenetluse liigi valik), kuid RHS § 48 kohaldamisel ei välista RHS §-d 20 ja 21 sõltuvalt hanke asjaoludest näiteks ühikuhinnast lähtumist. VAKO ja halduskohus on asjakohaselt viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsusele haldusasjas nr 3-14-51616. 16. Nõustuda tuleb vastustaja, VAKO ja halduskohtuga, et kaebaja vastavaks tunnistamine käskkirja p-s 2 ei ole vastuolus käskkirja p-ga 4. Pakkumuste vastavust kontrollitakse RHS § 47 alusel. Pakkumuse saab RHS § 47 lg 2 kohaselt tagasi lükata juhul, kui see ei vasta HT-s või HD-s esitatud tingimustele. HT-s ega HD-s ei olnud praegusel juhul sätestatud hankelepingu eeldatavat maksumust, vaid sellest andis hankija pakkujatele teada alles 31.10.2014 järelepärimises. RHS § 47 lg 2 alusel ei saa hankija lükata pakkumust tagasi sellistele nõuetele mittevastavuse tõttu, mille hankija on esitanud muus hankemenetlusega seotud dokumendis. Pakkumuse maksumuse kontroll RHS § 48 alusel aga toimub pakkumuse vastavuse kontrollist eraldi ning RHS § 48 lg 3 annab iseseisva aluse pakkumuse tagasilükkamiseks. 17. Praegusel juhul määras hankija hanke eeldatava maksumuse 2012. aastal korraldatud riigihankes nr 132831 esitatud madalaima pakkumuse järgi (1,18 eurot käibemaksuta). Arvestades, et praegune riigihange oli hankega nr 132831 hanke eseme (Kesklinna jäätmeveo piirkond) ja hanke tingimuste osas olulises osas sarnane, on varasemal hankel pakutud hind hanke maksumuse määramisel täiesti asjakohane. Riigihange nr 132831 viidi läbi neljaks aastaks ning kui seda hanget ei oleks tühistatud, oleks sama hind 1,18 eurot kehtinud ka 2014. aastal ja hankija võis seda lugeda turuhinnaks ka praeguse hanke läbiviimisel. Mõningad asjaolud (nt kütuse hinnad) võivad olla 2012. aasta olukorraga võrreldes muutunud, kuid sellest siiski ei saa järeldada, et 1,18 eurot käibemaksuta oleks praeguse hanke eeldatava maksumusena ilmselgelt ülepakutud. Tulenevalt jäätmeveo eripärast ja sellest, et osadel pakkujatel on võimalik kasutada ristsubsideerimist, on enne pakkumuste saamist keeruline täpselt määrata hankelepingu eseme keskmist turuhinda ning pakkumuste hinnad võivad hanke eeldatavast maksumusest erinevatel põhjustel märgatavalt erineda. Seega ka asjaolu, et

3-15-95 11(13) suurem osa pakkumustest olid praegusel juhul hanke eeldatavast maksumusest odavamad, ei tähenda, et hankija määratud eeldatav maksumus oleks ebamõistlikult kõrge. 18. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud hankija kaebaja suhtes põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli menetlust algatades kaalutlusreegleid. Hankija ei ole ka pakkujaid ebavõrdselt kohelnud, jättes ühispakkujate suhtes põhjendamatult madala maksumuse kontrolli alustamata. Ringkonnakohus märgib, et RHS § 48 lg 1 ei välista hankijal põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kindlakstegemisel lisaks hankelepingu eeldatavale maksumusele võrrelda pakkumust ka teiste asjakohaste näitajatega, nt teiste pakkumuste maksumustega või teiste varasemalt sõlmitud sarnaste hankelepingute maksumusega. Kaebaja pakkumus oli märkimisväärselt madalam nii hanke eeldatavast maksumusest kui ka hankel esitatud pakkumuste keskmisest hinnast. RHS § 48 lg-s 1 sätestatud kontrolli alustamisel on hankijal avar kaalutlusruum ning hankija peab tuvastama ja kontrollima eelkõige selliseid pakkumusi, mille hind on hankelepingu eeldatavast maksumusest ebaharilikult madalam, tekitades hankijas kahtluse pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas. Praegusel juhul tekitas kaebaja pakutud hind hankijas kahtluse, samas kui ühispakkujate hind ei olnud hanke eeldatava maksumusega võrreldes sedavõrd madal, et hankija oleks kontrollimenetluse alustamist vajalikuks pidanud. Hankijal ei ole seejuures keelatud arvestada ka näiteks sellega, milliseid pakkumusi on konkreetne pakkuja teinud teistes sarnastes hangetes. 19. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse regulatsiooni kehtestamise eesmärgiks on kaitsta pakkujaid hankija omavoli eest, et hankija ei lükkaks ebaharilikult madala hinnaga pakkumust tagasi enne, kui on andnud pakkujale võimaluse tõendada oma pakkumuse tõsiseltvõetavust (vt Euroopa Kohtu 27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C- 286-99: Lombargini ja Mantovani, p 48). RHS § 48 lg-d 1-3 ning nende aluseks olevad direktiivi 2004/18/EÜ art 55 lg-d 1 ja 2 (hetkel kehtiva 2014/24/EL art 69 lg-d 1-3) panevad hankijale kohustuse kontrollida põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste koostisosi ning võimaldada pakkujal tõendada, et tema pakkumus on tõsiseltvõetav, kusjuures hankija peab asjaomasele pakkujale esitama selgelt väljendatud nõude, et tal oleks võimalus oma pakkumuste tõsiseltvõetavust täiel määral ja tõhusalt põhjendada (vt Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p-d 28-31). 20. 31.10.2014 järelepärimises (I kd, tl 124) palus hankija kaebajal esitada viie tööpäeva jooksul „selgitus ja vajadusel muud dokumendid, mis näitaksid, kuidas on Kesklinna jäätmeveopiirkonnas võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita tühjenduskorra hinnaga, mis on 2012. aasta hindadega võrreldes 43% madalam“. Selgituse andmisel palus hankija arvestada RHS § 48 lg-s 2 sätestatuga. 07.11.2014 vastuses (I kd, tl 125) märgib Radix Hoolduse OÜ, et hankelepingu eeldatav maksumus on ekslikult määratud ning praegusel ajal on võrreldes 2012. aastaga jäätmevedajate vaheline konkurents suurenenud ning nad on turuosa säilitamise või suurendamise vajaduse tõttu valmis vähendama teenitavat kasumit. Radix Hoolduse OÜ selgitab, et lähtudes huvist võita uut turuosa, on ta valmis loobuma olulises osas eeldatavast kasumist. 20.11.2014 (juurdepääsupiiranguga köide, tl 6) täiendavas selgituses esitas Radix Hoolduse OÜ ühe kogumisvahendi tühjendamise maksumuse kulustruktuuri, kus on toodud eeldatav käive eurodes ning kulud protsentidena sellest. 21. Ringkonnakohus leiab, et hankija küsimus oli piisavalt täpne, et pakkuja saanuks selle alusel oma pakkumuse maksumuse kujunemist asjakohaselt selgitada. Hankija viidatud RHS § 48 lg-s 2 on toodud loetelu, milliste asjaoludega võib pakkuja oma selgituses pakkumuse madalat maksumust põhjendada. Pakkuja oleks seega pidanud hankijale esitatud vastuses

3-15-95 12(13) üksikasjalikult välja tooma, millistel algandmetel ja arvutustel tema pakkumuse maksumus tugineb. Ka asjaolu, et kaebaja esitas 20.11.2014 oma algatusel lisaks 07.11.2014 vastusele oma kuluarvestuse, näitab, et kaebaja sai aru, mida hankija oma järelepärimises silmas peab. Oma selgituses võib pakkuja juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et hanke eeldatav maksumus on määratud ekslikult, kuid pakkuja ei saa siiski jätta esitamata selgitusi, mis põhjendavad konkreetselt tema pakkumuse madalat maksumust. Sisuliselt on kaebaja pakkumuse madalat maksumust põhjendanud eeldatavast kasumist loobumisega, kuid seda ei saa pidada piisavaks vastuseks, mille põhjal hankija saaks kontrollida, kas pakkuja oma pakutud hinnaga reaalselt suudab hankelepingut täita. 22. RHS § 48 lg 3 kohaselt kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. Nimetatud sättest tulenevalt on hankija RHS § 48 lg 3 alusel pakkumuse tagasilükkamisel kohustatud lähtuma esmajoones pakkuja selgitustest ning kui need ei ole hankija nõudmistele vaatamata piisavad, siis võib hankija pakkumuse tagasi lükata. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama esmajoones pakkuja ise. RHS § 48 lg 3 rakendamine ei eelda, et hankija peaks suutma ära näidata, et pakutud hinnaga ei ole hankelepingu täitmine objektiivselt võimalik, vaid hankija peab üksnes põhjendama, miks ta peab esitatud pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks ja miks pakkuja täiendavad selgitused ei ole piisavad, et õigustada tema pakkumuse madalat maksumust. Kui pakkuja pidi mõistma, milliste andmete ja tõendite esitamist temalt oodatakse, kuid ta jättis need sellele vaatamata hankijale esitamata, siis ei saa ta hilisemates menetlustes enam vastavatele tõenditele tugineda. Selgitused selle kohta, kuidas kaebaja äriplaan võimaldab tal teenust osutada hinnaga 0,67 eurot, oleks kaebaja seega pidanud esitama juba 07.11.2014 vastuses. Hilisemas vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud täiendavaid selgitusi enam arvestada ei saa (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-51616, p 15). 23. Hankija põhjendas kaebaja pakkumuse tagasilükkamist sellega, et pärast Radix Hoolduse OÜ 07.11.2014 selgituse hindamist on tema pakkumus hankija arvates hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Praegusel juhul hindas hankija kaebaja vastust sisuliselt ning põhjendas, miks ei saa selle põhjal lugeda tõendatuks, et pakkumus ühikuhinnaga 0,67 eurot ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Hankija ei lükanud kaebaja pakkumust tagasi mitte lihtsalt seetõttu, et tema pakkumus oli hanke eeldatavast maksumusest oluliselt madalam, vaid et kaebaja ei esitanud hankijale nõutud põhjendusi ja tõendeid ega kõrvaldanud hankija kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendamatuse osas. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et teenuse tegelik turuhind on hankija määratust mõnevõrra madalam, ei tähendaks see, et kaebaja pakkumuse tagasilükkamine oli õigusvastane. Kaebaja 20.11.2014 selgituse kohta märkis hankija, et jätab selle tähelepanuta, kuna selgitust ei esitatud viie tööpäeva jooksul hankija 31.10.2014 nõude saamisest arvates. Ringkonnakohtu arvates on VAKO ja halduskohus õigesti leidnud, et kui selgitust ei ole esitatud RHS § 48 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, võib hankija selle tähelepanuta jätta. Kokkuvõttes järgis hankija RHS §-s 48 sätestatud korda ning hankija otsus lükata kaebaja pakkumus tagasi põhjendamatult madala maksumuse tõttu on motiveeritud ja õiguspärane. Ka VAKO otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

3-15-95 13(13) 24. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. 25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 26. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad Radix Hoolduse OÜ apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. 27. Tallinna Keskkonnaamet ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu jäävad vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. 28. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. RAGN-SELLS AS taotles esimeses astmes 1084,20 euro suuruse menetluskulu (õigusabikulu) väljamõistmist kaebajalt, mille halduskohus oma otsusega ka välja mõistis. Apellatsioonimenetluses taotleb kolmas isik 1466,40 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Seejuures ei taotle kolmas isik arvetel (II kd, tl 185-186) sisalduva büroo üldkulu (3% õigusabiteenuse hinnast) menetluskuluna väljamõistmist, mis Riigikohtu praktika kohaselt ei ole ka põhjendatud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-14, p 20.3). Menetluskulud tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-54-12, 3-3-1-58-07). Kolmanda isiku menetluskulude kandmine on tõendatud advokaadibüroo arvete, nende juurde kuuluvate spetsifikatsioonide ja maksekorraldustega (II kd, tl 187). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa vajalikud ja põhjendatud kohtumenetluse kulud olla kõrgema astme kohtus üldjuhul suuremad, kui need olid madalamas astmes (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-14-13 (p 19) ja nr 3-3-1-67-14 (p 40.1)). Erinevalt halduskohtust on ringkonnakohus lahendanud asja kohtuistungil. Samas ei ole kolmas isik ringkonnakohtule esitanud kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Ringkonnakohus peab põhjendatuks vähendada apellatsioonimenetluses kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele kuuluvaid õigusabikulusid selliselt, et need ei ületaks esimeses astmes kantud menetluskulusid, s.o 1084,20 eurot. Seega kokku tuleb Radix Hoolduse OÜ-lt RAGN-SELLS AS-i kasuks menetluskuluna välja mõista 1084,20 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks