3-15-77/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-77

Haldusasi

Prügitont OÜ kaebus riigihangete vaidluskomisjoni

07.01.2015 otsuse nr 309-14/152349 tühistamiseks

ning Tallinna Keskkonnaameti 25.11.2014 käskkirja nr

4-4.1/112 p-de 3 ja 5

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Prügitont OÜ (registrikood

11550620), volitatud esindaja v.adv Arne Ots

Vastustaja (hankija) – Tallinna Keskkonnaamet,

volitatud esindajad Kristel Kivijärv ja Kristjan

Mark

Kolmandad isikud (ühispakkujad) – RAGN-SELLS

AS (registrikood 10306858) ja Linna Jäätmekäitlus

OÜ (registrikood 12727380), volitatud esindajad

v.adv Elo Tamm ja adv Kadri Suurkivi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.02.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Keskkonnaameti apellatsioonkaebus ning

RAGN-SELLS AS ja Linna Jäätmekäitlus OÜ

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 08.04.2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Keskkonnaameti apellatsioonkaebus ning RAGN-SELLS AS-i

ja Linna Jäätmekäitlus OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25.02.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-77. Teha

asjas uus otsus, millega jätta Prügitont OÜ kaebus rahuldamata.

3. Mõista Prügitont OÜ-lt välja menetluskulud Tallinna Keskkonnaameti kasuks 1280

(tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot ja RAGN-SELLS AS-i kasuks 4400 (neli tuhat

nelisada) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21.05.2015 (HKMS §

278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-15-77

2(13)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib

Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Keskkonnaamet (hankija) avaldas 09.06.2014 riiklikus riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete

kogumiseks ja veoks (Kesklinn)“ (viitenumber 152349) hanketeate (HT) ning tegi

kättesaadavaks hankedokumendid (HD). Hankemenetluse eesmärgiks oli tekkekohal jäätmete

kogumise ja kogumisvahendite tühjendamise ning jäätmete transportimise teenuse osutamine

Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9. Pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitasid HT-s

määratud tähtajaks pakkumuse OÜ Ekovir, Radix Hoolduse OÜ, Prügitont OÜ ning

ühispakkujad Linna Jäätmekäitlus OÜ ja RAGN-SELLS AS.

2. Tallinna

Keskkonnameti

25.11.2014

käskkirjaga

nr

4-4.1/112

„Avatud

hankemenetlusega riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks

(Kesklinn)“ (viitenumber 152349) pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks

tunnistamine,

pakkumuste

tagasilükkamise

ja

pakkumuse

edukaks

tunnistamine“

kvalifitseeriti pakkujad OÜ Ekovir, OÜ Prügitont, Radix Hoolduse OÜ ning ühispakkujad

Linna Jäätmekäitlus OÜ ja RAGN-SELLS AS (p 1); tunnistati vastavaks OÜ Ekovir, OÜ

Prügitont, Radix Hoolduse OÜ ja ühispakkujate pakkumused (p 2); lükati tagasi Prügitont OÜ

(p 3) ja Radix Hoolduse OÜ (p 4) pakkumused, kuna need on võrreldes hankelepingu

eeldatava maksumusega põhjendamatult madalad ning tunnistati edukaks ühispakkujate Linna

Jäätmekäitlus OÜ ja RAGN-SELLS AS-i pakkumus (p 5).

3. Prügitont OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tallinna

Keskkonnameti 25.11.2014 käskkirja nr 4-4.1/112 p-de 3 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks.

4. VAKO jättis vaidlustuse 07.01.2015 otsusega nr 309-14/152349 rahuldamata. VAKO

leidis, et kui hankija taandas eeldatava maksumuse ühele tühjenduskorrale, siis see ei ole

vastuolus riigihangete seadusega (RHS). Hankija pöördus vastustaja poole 31.10.2014

teabepäringuga, millele vaidlustaja sisuliselt ei vastanud. Hankija teabepäringule vastamisel ei

piisa hanke eeldatava maksumusega mittenõustumisest. Vaidlustaja oleks pidanud esitama

analüüsi ja tõendid selle kohta, et tema pakkumuse maksumus vastab HT avaldamise hetke

turuhinnale. Kuna vaidlustaja seda ei teinud, siis ei olnud hankijal võimalik RHS § 48 alusel

asjaolusid kontrollida ja hinnata, mistõttu lükkas hankija vaidlustaja pakkumuse tagasi. Kui

isik jätab hankija küsimustele sisuliselt vastamata, siis ei pea hankija RHS § 48 lg 3 alusel

pakkumuse tagasilükkamisel tõendama, et vaidlustaja ei ole suuteline pakutud hinnaga

hankelepingut täitma. Otsuse põhjendamiseks piisab, et hankijal on põhjendatud kahtlus

vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatuses ning vaidlustaja ei ole sisulisi seisukohti

hankija teabepäringule esitanud.

5. Prügitont OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Keskkonnaameti

25.11.2014 käskkirja nr 4-4.1/112 p-de 3 ja 5 ning VAKO 07.01.2015 otsuse nr 309-

14/152349 tühistamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, mille

halduskohus rahuldas, keelates Tallinna Keskkonnaametil hankelepingu sõlmimine

riigihankes „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Kesklinn)“

3-15-77

3(13)

(viitenumber 152349) kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuse

põhjendused on järgmised.

1)

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kvalifitseerus, tema pakkumus oli vastav ja soodsaim.

Samas lükkas hankija kaebaja pakkumuse tagasi, sest arvestades hankelepingu eeldatavat

maksumust (mida HT-s ei olnud märgitud) oli kaebaja pakkumus põhjendamatult madal.

Hankija määratud eeldatav maksumus (1,18 eurot käibemaksuta) on ebamõistlikult kõrge.

Seda kinnitab asjaolu, et kolm pakkumust neljast olid sellest oluliselt madalamad. HT-s ei

olnud hankija määranud hanke eeldatavat maksumust ning tagantjärele hinna määramisel on

hankija oluliselt eksinud. Riigihangete juhise kohaselt peavad hankelepingu eeldatava

maksumuse arvutused põhinema turu nn jooksevhindadel ning vajadusel tuleb läbi viia ka

turu-uuring. Hankija tunnistas kehtetuks riigihanke nr 132831, kuna luges odavaima hinna

(1,18 eurot) liiga kõrgeks, mistõttu said pakkujad eeldada, et nende pakkumus peab olema

selgelt alla 1,18 euro kogumisvahendi kohta. Praegusel juhul ei saanud seega lugeda

turuhinnaks 1,18 eurot.

2)

RHS ei näe ette pakkumuste tagasilükkamise kohustust, kui hankija on eeldatava

maksumuse määramisel eksinud. Hankija ei ole seotud ekslikult määratud hankelepingu

eeldatava maksumusega. Ka põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse tagasilükkamine ei

ole hankija kohustus. Kui hankija on eeldatava maksumuse määranud põhjendamatult

kõrgena, siis tuleb hankijal analüüsida vastavaks tunnistatud pakkumuste hinnaklassi ning

lähtuda sellest pakkumuste maksumuse analüüsimisel. Pakkumuse tagasilükkamine selle

odavuse tõttu on erandlik ja võimalik üksnes siis, kui hankijal on selged põhjendused ja alus

asuda seisukohale, et pakkuja ei suuda ega plaani vastava hinna eest hangitavat teenust

osutada. Seda olukorda on eelkõige võimalik vältida kvalifitseerimistingimustega.

3)

Kaebaja tõi 07.11.2014 selgituses välja andmed, mis kinnitavad pakkumuse vastavust

turuhinnale, mistõttu puudus vajadus koostada täpsemat analüüsi. Kaebaja märkis, et hankija

on eksinud eeldatava hinna määramisel ning tegelikkuses ei ole kaebaja pakkumuse

maksumus põhjendamatult madal. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-599/10 RHS § 48 lg-te 1-

3 kontekstis rõhutanud, et hankija nõue peab olema väljendatud selgelt, mistõttu ei pea

pakkuja hankija nõuetele esitama igaks juhuks pakkujat huvitada võivat kõikvõimalikku

muud informatsiooni. Hankijale laieneb haldusmenetlusele omane uurimispõhimõttest tulenev

kohustus veenduda, et hankijal on otsuse tegemiseks olemas kogu vajalik informatsioon ning

selle puudumisel tuleb konsulteerida pakkujaga. Hankija oleks pidanud üle kontrollima

eeldatava maksumuse õigsuse ning kui selle tulemusel oleks selgunud, et vajalik on täiendav

põhjendatuse kontroll, siis pidanuks hankija andma kaebajale ka vastava võimaluse.

Arvestades kaebaja vastust 2014. aasta turuhindade kohta ja asjaolu, et kolm pakkumust

neljast olid hankelepingu eeldatavast maksumusest vähemalt ca 30% odavamad, pidi hankijal

tekkima kahtlus, et aluseks võetud hankelepingu eeldatav maksumus ei olnud õige.

4)

Pakkuja on pakkumuse hinna kujundamisel vaba. Pakkuja ei pea seejuures kasumit

teenima. Kaebaja on madala hinnaga pakkumust põhjendanud ka sooviga siseneda

jäätmeveoteenuse turule. Selle väite on VAKO jätnud täiesti tähelepanuta.

5)

Ühispakkujatelt, kelle pakkumus oli eeldatavast maksumusest ca 30% odavam, hankija

RHS § 48 alusel selgitust ei küsinud. Pakkuja ei hinnanud, kas ühispakkujate pakkumus võib

samuti olla põhjendamatult madal. See asjaolu kinnitab hankija soovi tunnistada edukaks just

kolmanda isiku pakkumus. Alles vaidlustusmenetluses esitas hankija väite, mille kohaselt ta

küsib selgitusi alates 30% suurusest hinnavahest, kuid ei ole põhjendanud, miks on piiriks just

30%. Hankija otsused on läbipaistmatud ja kontrollimatud.

6. Tallinna Keskkonnaamet vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

3-15-77

4(13)

1)

RHS ei kohusta avaldama hankelepingu eeldatavat maksumust, mistõttu ei tähenda HD-

s eeldatava maksumuse määramata jätmine, et sellele ei saa hiljem tugineda.

Hankemenetluses ei esitatud hankijale ühtegi küsimust hankelepingu eeldatava maksumuse

kohta. Hankelepingu eeldatav maksumus – 1,18 eurot käibemaksuta ühe tühjenduskorra eest –

on määratud 2012. aastal läbi viidud riigihanke nr 132831 tulemuste alusel. Kuigi 2012. aasta

riigihange tunnistati kehtetuks, siis oleks 2014. aastal osutatud teenust just selle hinnaga.

Olukord turul ei ole muutunud ning madalale langenud kütusehinnad võivad uuesti tõusta.

2)

RHS § 48 näeb hankijale ette õiguse kontrollida pakkumuse põhjendatust. Hankija

eesmärgiks on saada teenus võimalikult odava hinnaga, kuid mitte sellise hinnaga, millega

teenuse osutamine ei ole võimalik. Hankija soovib rakendada Kesklinna jäätmeveo piirkonnas

korraldatud jäätmevedu kuni 06.01.2015 kehtinud jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 11 alusel,

mille kehtetuks tunnistamise põhiseaduspärasust Riigikohus pakkumuste esitamise ajal veel

menetles. Vastustaja suhtub põhjendamatult madalatesse pakkumustesse kriitiliselt, kuna

selleks, et nurjata vastustaja kavatsus korraldada Kesklinna piikonnas jäätmevedu JäätS 66 lg

11 alusel, piisab põhjendamatult madalast pakkumisest, millega teenuse osutamine ei ole

võimalik.

3)

Kaebaja tõlgendas hankija teabepäringut omavoliliselt ning ei selgitanud oma vastuses

pakkuja maksumuse kujunemist. Üks vastamise võimalus on tõendada hankijale, et ta on

hankelepingu eeldatava maksumuse valesti määranud, kuid hankija ei nõustu kaebajaga, et

hankelepingu eeldatav maksumus oleks tulnud määrata praeguses riigihankes esitatud hindade

alusel. Kuna kaebaja ei näidanud, kuidas on tema pakutud hinnaga võimalik hankelepingut

täita, siis jättis kaebaja hankija küsimusele sisuliselt vastamata. Kaebaja ei ole ümber lükanud

hankija kahtlust, et tema pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Pigem on pakkuja

seda kinnitanud, sest hankelepingu alusel tekkivad kulud kaetakse teise lepingu alusel

teenitava tulu arvelt.

4)

Riigihanke menetluse läbiviimine ei ole sama, mis haldusmenetluse läbiviimine.

Hankemenetlus on formaliseeritud menetlus, kus pakkujad konkureerivad omavahel ning

hankija uurimiskohustus on selgelt piiratud. Hankemenetluses ei saa hankija küsida

piiramatult lisainformatsiooni. Oluline ei ole see, milliseid andmeid ja dokumente oleks

kaebaja võinud hankijale esitada, vaid see, et kaebaja neid hankijale ei esitanud.

5)

Kesklinna jäätmeveo piirkond on komplitseeritud piirkond, kuna seal on kõige suurem

liikluskoormus ja strateegilised objektid (koolid, kaubanduskeskused, ministeeriumid jne).

Suurem liikluskoormus ning see, et Kesklinna elanikud hoiavad mahuteid lukustatud väravate

taga, tähendavad vedajale suuremat kütuse- ja ajakulu. Kesklinna piirkond ühendab endas

kolme erinevat segmenti, kus esineb kõiki mahutiliike: kortermajade piirkond, eramajade

piirkond ja Kadriorg. Hankijale ei ole teada asjaolusid, mis peaks oluliselt mõjutama või

muutma tühjendushinda võrreldes 2012. aastaga.

7. RAGN-SELLS AS ja Linna Jäätmekäitlus OÜ palusid jätta kaebus rahuldamata.

1)

Kaebaja pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane ning kooskõlas kehtiva õiguse ja

kohtupraktikaga (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-14-51616). Hankija ei ole omaks

võtnud kaebaja äristrateegiat ning ei ole seda pidanud kohaseks ja vastuvõetavaks

põhjenduseks madala hinna määramisel. Asjaolust, et hankija ei alustanud kolmanda isiku

suhtes RHS § 48 lg 1 alusel menetlust, ei saa teha järeldust, et hankija soovis tunnistada

edukaks just kolmanda isiku pakkumuse.

2)

Pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama pakkuja ise ning RHS § 48 lg 3 ei eelda, et

hankija peaks suutma ära näidata, et pakutud hinnaga ei ole hankelepingu täitmine

objektiivselt võimalik. Hankija peab üksnes põhjendama, miks ta peab pakkumust

põhjendamatult madalaks ja miks pakkuja täiendavad selgitused ei ole madala pakkumuse

3-15-77

5(13)

õigustamiseks piisavad. Kaebaja ei lükanud vastuses hankija teabepäringule ümber kahtlust,

et tema pakkumus on põhjendamatult madal.

3)

Hankija määras eeldatava maksumuse õigesti. Hanke eeldatav maksumus tuleb määrata

turu jooksevhindade baasil, kuigi arvesse võib võtta ka varasemaid lepinguid. Hankija määras

eeldatava hinna 2012. aasta odavaima pakkumuse järgi ning kolmandal isikul puudub

ettekujutus, kuidas on võimalik Tallinna Kesklinna piikonnas osutada nõuetekohast ja

jätkusuutlikku teenust kaebaja pakutud hinnaga. Hanke eeldatava maksumuse määramine on

kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud.

4)

Hankija otsus kontrollida pakkumusi, mille hind on hanke eeldatavast maksumusest

rohkem kui 30% soodsam, on kaalutlusotsus, mille kahtluse alla seadmiseks peab olema

tuvastatud selle ilmselge asjakohatus. Põhjendamata on kaebaja väide, et kolmandate isikute

ühispakkumuse edukaks tunnistamisega rikkus hankija hankemenetluse läbipaistvuse ja

kontrollitavuse ning võrdse kohtlemise põhimõtteid.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.02.2015 otsusega OÜ Prügitont kaebuse, tühistas

VAKO 07.01.2015 otsuse nr 309-14/152349 ja Tallinna Keskkonnaameti 25.11.2014

käskkirja nr 4-4.1/112 p-d 3 ja 5 ning mõistis Tallinna linnalt Prügitont OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 4109,67 eurot, sh riigilõivu 1295 eurot.

1)

Kohus ei nõustu VAKO otsuse järeldusega hankelepingu eeldatava maksumuse

määramisest ja sellega, et RHS § 48 lg-s 1 sätestatud teabepäringule vastates ei piisa, kui isik

väidab, et hankelepingu eeldatav maksumus on määratud valesti. Kuna kaebaja on

vaidlustanud hankija otsuse, millega lükati kaebaja pakkumus tagasi kui põhjendamatult

madal, siis on kaebaja sisuliselt vaidlustanud ka hankelepingu eeldatava maksumuse

määramise, mistõttu peab hankija olema suuteline põhjendama ja vajadusel tõendama, kuidas

hankelepingu eeldatav maksumus määrati.

2)

RHS § 48 kaitseb nii pakkuja kui ka hankija õigusi. Viidatud sätte eesmärgiks on ühelt

poolt tagada hankija õigus hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ja mitte

sõlmida hankelepingut tingimustel, mis objektiivselt seavad majandusliku ebamõistlikkuse

tõttu kahtluse alla hankelepingu nõuetekohase täitmise edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja poolt. Teisalt on RHS § 48 eesmärk pakkuja kaitse hankija omavoli eest,

sest põhjendamatult madala maksumuse kahtluse korral tuleb viia läbi vastav kontroll ning

hankijal on kohustus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamist

põhjendada. Tegemist on hankija kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud, kuid

siiski ei tohi hankija tegevus hankemenetluses olla meelevaldne.

3)

Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli eelduseks on, et pakkumus on võrreldes

hankija määratud hankelepingu eeldatava maksumusega oluliselt madalam. RHS ei sätesta, et

hankelepingu eeldatav maksumus peab olema välja toodud hanke alusdokumentides. Kui

hankija avalikustab hankelepingu eeldatava maksumuse pärast pakkumuste esitamist, on ka

selles etapis võimalik seada kahtluse alla ja vaidlustada eeldatava maksumuse kujunemine.

4)

Hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel on hankijal lai kaalutlusruum (RHS §-

d 20 ja 21) ning RHS ei välista, et hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel võetakse

aluseks varasem kogemus riigihangete läbiviimisel, kuid jäätmete valdkonnas tuleb arvestada

ka muid asjaolusid, sh JäätS § 66 lg-d 5 ja 6. Samas ei tohi pakkumuste avamise järgne

hankelepingu eeldatava maksumuse avalikustamine tuua kaasa olukorda, kus hankija

määratud eeldatav maksumus on väljendatud põhjendamatult kõrgena, et välistada turu

hindadele vastavad pakkumused kui põhjendamatult madalad ning eelistada seeläbi endale

sobilikku pakkujat kõrgema hinnaga. See ei oleks kooskõlas RHS § 3 p-s 1 sätestatud

konkurentsi tõhusa ärakasutamise põhimõttega ning sisuliselt peaks selle välistama ka RHS §

48 alusel läbiviidav menetlus.

3-15-77

6(13)

5)

Hankija oleks 2012. aasta hankel esitatud madalaimast pakkumusest lähtudes pidanud

arvestama, et turusituatsioon võib olla vahepealse aja jooksul muutunud. Kaebaja esitas

pakkumuse hinnaga 0,48 eurot. Sellele järgnes Radix Hoolduse OÜ pakkumus hinnaga 0,67

eurot ning ühispakkujate pakkumus hinnaga 0,84 eurot. Üksnes OÜ Ekovir pakkumus (1,55

eurot) oli kõrgem hankelepingu eeldatavast maksumusest. Need asjaolud koostoimes pidid

tekitama hankijas kahtluse, et hankelepingu eeldatav maksumus on ebamõistlikult kõrge ega

arvesta olemasolevat turusituatsiooni.

6)

OÜ Ekovir 2014. aastal erinevate piirkondade suhtes esitatud pakkumustes toodud

hinnad on praegusel juhul poolte esitatud ainsad indikaatorid Tallinna erinevate

jäätmepiirkondade võrdlemiseks. Pakkuja 07.11.2014 vastuses toodud riigihangete tulemused

ei ole kinnitatud, kuid need annavad pildi turuolukorrast ning turul valitsevatest hindadest

ning sellise teabe olemasolu ei saa hankija eirata. Kuigi hankija peab Kesklinna piirkonda

eriliseks, siis tema selgitustest ei tulene tegelikult, et Kesklinna piirkonna jäätmeveo teenuse

hind peaks olema teiste piirkondadega võrreldes oluliselt kõrgem. Hankija ei ole sisuliselt

hinnanud ja analüüsinud enda määratud hankelepingu eeldatava maksumuse õigsust

Kesklinna piirkonnas.

7)

RHS §-st 48 ei tulene hankijale kohustust lükata pakkumus tagasi, vaid annab hankijale

mh võimaluse hinnata enda määratud hankelepingu eeldatava maksumuse vastavust turu

tegelikule olukorrale. Hankelepingu eeldatav maksumus tuleb määrata enne hanke

väljakuulutamist, mistõttu ei saa hankes esitatud pakkumused olla hankelepingu eeldatava

maksumuse määramise aluseks. Samas saavad esitatud pakkumused ja ka teiste analoogsete

hangete tulemused olla aluseks, et teha RHS § 48 lg-s 3 sätestatud põhjendatud otsus.

Arvestades korraldatud jäätmeveo erisusi ja selle turu toimimise eripärasid, on paratamatu, et

reaalne hind, millega teenust on võimalik osutada, võib selguda alles pärast pakkumuste

esitamist. RHS § 48 kohaselt on hanke eeldatav maksumus hankijal kahtluse tekkimise

aluseks, mitte aga aluseks lükata pakkuja pakkumus tagasi. Hankijal tuleb kontrollida, kas

pakkujal on pakutud hinnaga reaalselt võimalik teenust nõuetekohaselt osutada. Pakkuja võib

suuta teenust nõuetekohaselt osutada ka siis, kui pakkumuse hind jääb oluliselt alla hanke

eeldatavale maksumusele. Iga pakkumust tuleb hinnata individuaalselt.

8)

Hankija peab RHS § 48 lg 3 alusel pakkujale esitama selgelt väljendatud nõude, et

viimasel oleks võimalus oma pakkumuse tõsiseltvõetavust põhjendada. Praegusel juhul

selgitas pakkuja oma vastuses, et hankija määratud eeldatav maksumus ei ole asjakohane ning

2012. aasta pakkumust ei saa võtta 2014. aasta pakkumuste hindamisel aluseks. Ka hankija ise

on kohtumenetluses nentinud, et sellisel viisil vastamine on võimalik.

9)

Hankija ei saanud pakkumust lükata tagasi ainuüksi seetõttu, et pakkuja hanke eeldatava

maksumusega ei nõustunud, ilma et hankija oleks küsinud andmeid selle kohta, kas kaebaja

suudab teenust pakutud hinnaga osutada. Hankija küsimus ei olnud formuleeritud nii, et selle

alusel oleks hankija pidanud igal juhul saama vastuseid pakkuja enda pakkumuse sisu, sh

kulude kohta. Kohus saab küsimusest aru selliselt, et hankija soovis üksnes teada, kuidas on

võimalik teenust osutada hankija eeldatavast maksumusest 59% madalama hinnaga.

Vastusega, et eeldatav maksumus on liiga kõrge, on ka põhjendatud seda, miks on pakutud

hinnaga teenuse osutamine võimalik. Praegusel juhul oleks hankija kaebaja selgituse saamisel

pidanud hindama hanke eeldatava maksumuse õigsust ning leides, et see on ebaõigesti

määratud, oleks hankijal tulnud täiendavalt konsulteerida pakkujaga selles, kas viimane

suudab vaatamata oluliselt madalamale hinnale teenust osutada. Seega peab hankija pakkujalt

uuesti selgitusi küsima.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-15-77

7(13)

9. Tallinna Keskkonnaamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

teha asjas uus otsus, millega jätta Prügitont OÜ kaebus rahuldamata.

1)

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud RHS § 48 lg-t 3. Hankija on ühe tühjenduskorra

eeldatava maksumuse määranud õigesti ning seega oli ka hinna kontrollimenetluse alustamine

kooskõlas RHS § 48 lg-ga 1. Selleks, et pakkujad saaksid pakkumuse maksumust kujundada,

on neil vaja teada, millise suurusega mahuteid jäätmevaldajad kasutavad, kui palju on erineva

suurusega mahuteid piirkonnas kokku, milline on mahutite väljaveo sagedus ja kus mahutid

paiknevad (aadress). Vastavad andmed oli apellant pakkujatele riigihangete registris

avaldanud ja need on apellandile teadaolevalt ka 2015. aastal samad, mis 2012. aastal

korraldatud hankes nr 132831. Seega lähtusid pakkujad pakkumusi tehes nii käesolevas

hankes kui ka hankes nr 132831 samadest lähteandmetest, mistõttu oli asjakohane,

objektiivne ja läbipaistev hankelepingu eeldatava maksumuse määramine riigihanke nr

132831 tulemuste põhjal.

2)

Riigihangete nr 154863 (Lasnamäe), 154867 (Mustamäe), 154895 (Pirita ja Vanalinn)

ja 152301 (Haabersti ja Kristiine) pakkumuste avamise protokollidest ilmneb, et kaks

pakkujat – Prügitont OÜ ja Radix Hoolduse OÜ – on läbivalt kõikides hangetes pakkunud

hindu, mis võivad hankija arvates olla põhjendamatult madalad. Seetõttu tekkiski hankijal

praegusel juhul kahtlus nende pakkujate pakkumuste hinna põhjendatuses. Kolmandad isikud

on aga apellandi arvates kõikides hangetes pakkunud läbivalt realistlikke hindu, mistõttu

nende pakkumuse maksumuse (0,84 eurot) põhjendatuses kahtlust ei tekkinud.

3)

Apellant kavatseb rakendada Kesklinna jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmevedu

kuni 06.01.2015 kehtinud JäätS § 66 lg 11 alusel. Pakkumusi esitades ei teadnud ei pakkujad

ega ka apellant, kas JäätS § 66 lg 11 jääb kehtima. Prügitont OÜ ja Radix Hoolduse OÜ

pakkumuste

avamise

järgselt

tekkis

apellandil

kahtlus,

et

pakkujad

soovivad

hankemenetlustega manipuleerida, et takistada apellandil korraldatud jäätmeveo teenuse

osutamist JäätS § 66 lg 11 alusel. Seda kahtlust kinnitab asjaolu, et hankes nr 154189 võttis

Radix Hoolduse OÜ-ga seotud Eesti Keskkonnateenused AS oma pakkumuse tagasi.

Prügitont OÜ pakkumuste hinnad erinevad teistest pakkujatest (v.a Radix Hoolduse OÜ, kelle

pakkumuse maksumuse põhjendatus tekitab apellandis samuti kahtlust) märkimisväärselt ja

läbivalt kõikides Tallinna linnas 2014. aastal korraldatud hangetes.

4)

Üldjuhul tuleks võimaluse korral eeldatava hinna määramisel piirduda konkreetse

jäätmeveopiirkonnaga. Kõige keerulisem veopiirkond on apellandi arvates Kesklinn ja

Vanalinna jäätmeveopiirkond on raskusastmelt Kesklinnaga samaväärne, kuid nendes kahes

piirkonnas kehtivad jäätmevaldajatele oluliselt erinevad hinnad, kuna vedajate poolt hindade

kehtestamise süsteem põhineb ristsubsideerimisel. See tähendab, et ühe jäätmeveopiirkonna

elanikud võivad teatud ulatuses kinni maksta teise jäätmeveopiirkonna elanike kulud. Kas ja

milliseid jäätmeveopiirkondi vedajad omavahel ristsubsideerivad, on apellandile teadmata.

Selleks, et vedaja saaks veopiirkondade hindu omavahel ristsubsideerida, peab vedaja

teenindama rohkem kui ühte veopiirkonda. Rohkem kui ühte piirkonda teenindavad RAGN-

SELLS AS ja Eesti Keskkonnateenused AS. 2012. aastal riigihankele nr 132831 pakkumust

esitades ei osutanud Ekvoir OÜ Tallinnas veoteenust ja seega ei saanud ta ka pakkumise

hinda

määrates

ristsubsideerimisega

arvestada.

Prügitont

OÜ-l

puuduvad

hetkel

veopiirkonnad, millega teenuse hindu ristsubsideerida. Olukorras, kus on tõendatud, et

Prügitont OÜ kavatseb hankelepingu alusel tekkivad kulud kanda teise lepingu alusel

saadavate tulude arvelt, on apellandile arusaamatu, kuidas jõudis halduskohus järeldusele, et

turusituatsioon on vahepealsel ajal muutunud ehk teenuse hind langenud. Turusituatsioon ei

ole muutunud ja jäätmete veoteenuse hinnad ei ole turul (kütuse vms tõttu) langenud.

3-15-77

8(13)

5)

Isegi kui ringkonnakohus leiab, et hankija määratud hankelepingu eeldatav maksumus

on põhjendamatult kõrge, siis tuginedes Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p-le 26,

leiab apellant, et Prügitont OÜ pakkumuse hinna põhjendatuse üle kontrollimenetluse

alustamine ei tohiks kaasa tuua vaidlustatud käskkirjas tehtud otsuste tühistamist. Prügitont

OÜ pakkumuse maksumus on kolmandate isikute pakkumuse maksumusest ca 43% madalam,

mis on piisav hinnavahe, et õigustada RHS § 48 lg 1 alusel hinna kontrollimenetluse

alustamist. Praegusel juhul ei lükanud apellant Prügitont OÜ pakkumust tagasi kahtluse

tekkimise pärast, vaid sellepärast, et Prügitont OÜ ei tõendanud oma pakkumuse

tõsiseltvõetavust, st ta ei esitanud hankijale teabepäringus nõutud selgitusi.

6)

Euroopa Kohus on liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286-99 (Lombargini ja

Mantovani) p-des 55 selgitanud ja jäänud selle seisukoha juurde ka kohtuasjas T-402/06, et

hinna kontrollimenetlus on sisuliselt neljaastmeline: 1) hankija peab tuvastama oletatavad

pakkumused; 2) võimaldama asjaomastel ettevõtjatel tõendada nende tõsidust, paludes neilt

täpsustusi, mida ta peab otstarbekaks; 3) hindama huvitatud isikute esitatud selgituste

asjakohasust; 4) tegema otsuse nimetatud pakkumuste vastuvõtmise või tagasilükkamise

kohta. Hankija läbis kõik need etapid ja andis Prügitont OÜ-le võimaluse tõendada õigel ajal

oma pakkumuse tõsiseltvõetavust ehk pakutud hinnaga teenuse osutamise võimalikkust ega

lükanud tema pakkumust automaatselt tagasi.

7)

RHS § 48 lg-s 3 ette nähtud konsulteerimise institutsiooni ei tohiks tõlgendada kui

samasisulise teabepäringu teistkordse esitamise kohustust, st konsulteerimise kaudu ei tohiks

pakkuja saada esitada uusi asjaolusid, mille ta jättis õigeaegselt esitamata. Vastasel juhul

muutuks sisutühjaks RHS § 48 lg-s 1 sätestatud viiepäevane vastamise tähtaeg.

Konsulteerimise kaudu peaks pakkuja saama täpsustada üksnes esialgselt esitatud andmeid.

Olukorras, kus pakkuja ühtegi selgitust oma hinna kohta ei esita, ei ole hankijal ka

lähteandmeid, mille osas konsulteerida. RHS § 48 ei näe ette, et hankija peab pakkujaga

konsulteerima hankelepingu eeldatava maksumuse määramise osas. Hankija juhindus

teabepäringu sõnastamisel Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsusest haldusasjas nr 3-14-

51616, mille p-s 13 pidas ringkonnakohus sarnase sõnastusega küsimust piisavalt täpseks, et

pakkuja saanuks selle alusel oma pakkumuse maksumuse kujunemist asjakohaselt selgitada.

8)

Prügitont OÜ teatas vastuseks hankija järelepärimisele, et teenuse turuhind on langenud.

Vaidlustus- ja kohtumenetluses on aga selgunud, et Prügitont OÜ odava hinna põhjus on tema

spetsiifiline ärimudel. Ka kaebaja vastusest on ilmne, et ta pidi aru saama hankija

teabepäringu eesmärgist. Riigihankes nr 152301 (Haabersti ja Kristiine) esitas vastustaja

samasisulise teabepäringu 20.11.2014 Ekovir OÜ-le ja Baltic Waste Management OÜ-le.

Nende pakkujate vastused kinnitavad, et pakkujad said aru (enne praeguses asjas vaidlustatud

käskkirjaga tutvumist), milliste andmete esitamist hankija nendelt nõudis, st mõlemad

pakkujad esitasid andmed enda pakkumuse hinna kujunemise kohta. Olukorras, kus hankija

teabepäringule põhjendamatult madala hinna kohta vastamiseks piisab, kui pakkuja vaidleb

vastu hankija määratud hankelepingu eeldatavale maksumusele ning oma hinna kujunemist ei

selgita üldse, hakkavadki pakkujad esmalt vastu vaidlema hankija poolt määratud

hankelepingu eeldatavale maksumusele, mis muudaks RHS § 48 lg-s 1 ette nähtud täpsustuste

küsimise kaheetapiliseks. Pakkuja võib küll hankelepingu eeldatavale maksumusele vastu

vaielda, kuid see ei võta pakkujalt kohustust tõendada ka oma pakkumuse hinna kujunemist.

10. RAGN-SELLS AS-i ja Linna Jäätmekäitlus OÜ apellatsioonkaebuses palutakse

Tallinna Halduskohtu 25.02.2015 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta OÜ

Prügitont kaebus rahuldamata.

1)

Sisuliselt on Tallinna Halduskohus leidnud, et eeldatavat maksumust ei saa määrata ühe

kindla ja ainuõige summana, millest allpool olevad pakkumused on põhjendamatult madalad.

3-15-77

9(13)

Hankija aga ei ole pakkumust tagasi lükanud üksnes ja ainult seetõttu, et kaebaja pakkumus

oleks olnud allapoole teatud hankija poolt määratud piirmäära, vaid seetõttu, et vaatamata

võimalusele tõendada enda pakkumuse tõsiseltvõetavust, ei ole kaebaja seda teinud (kuni

vaidlustusmenetluse algatamiseni). Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas põhjendanud, miks

ta ei muutnud enda seisukohta hanke eeldatava maksumuse osas.

2)

Isegi kui hankija on hankelepingu eeldatava maksumuse määranud liiga kõrgena ja

pakkuja kontrollimenetluse raames sellele ka viitab, ei vabasta see pakkujat selgituste

andmise kohustusest. Kuna kontrollimenetlus on suunatud selle tuvastamisele, kas pakkuja

suudab pakutud hinnaga asjaomast teenust osutada, peab pakkuja seda vastava teabepäringu

saamisel ka mõistlike vahenditega tõendama. Kaebaja pidi hankija järelepärimisest aru saama,

et tal tuleb ära näidata, kuidas on võimalik tema pakutud hinnaga teenust osutada. Loogiline

ei ole halduskohtu seisukoht, et vastusega, mille kohaselt on eeldatav maksumus liiga kõrge,

on ühtlasi põhjendatud seda, miks on pakutud hinnaga teenuse osutamine võimalik.

3)

Hankija on praegusel juhul tegutsenud oma kaalutlusruumi piires ning on hankelepingu

eeldatava maksumuse määranud asjakohaseid asjaolusid arvesse võttes. Isegi kui nõustuda

halduskohtu seisukohaga, et hankija pidi eeldatava maksumuse määramisel ja RHS § 48 lg 3

alusel otsuse tegemisel arvesse võtma teiste pakkujate esitatud pakkumusi, siis ka sellisel

juhul oli hankija kahtlus õigustatud. Hankes esitati pakkumusi hinnaga 0,48; 0,67; 0,84 ja

1,55 eurot ühe tühjenduse kohta. Kõige odavam pakkumus oli kõige kallimast ca 3,2 korda

odavam. Tallinna Halduskohtu poolt viidatud lahendites oli pakkujate pakkumuste

omavaheline erinevus oluliselt väiksem, mis viitas hankija eeldatava maksumuse ebaõigsusele

ning omavaheline võrdlemine oli seetõttu asjakohasem.

4)

Juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu lahendist haldusasjas 3-14-51616, tuleb hankija

31.10.2014 teabepäringut lugeda piisavalt täpseks RHS § 48 lg 1 kontekstis ning kaebaja poolt

vaidlustusmenetluses täiendavalt esitatud arvutuskäigud tuleb jätta tähelepanuta. Halduskohus

jättis selle apellandi osundatud ringkonnakohtu otsuse täiesti käsitlemata.

11. OÜ Prügitont palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

1)

Halduskohus on õigesti leidnud, et kui hankija avalikustab eeldatava maksumuse alles

hinna põhjendatuse kontrolli menetluses, on pakkujal võimalik sellele siis vastu vaielda.

Alusetu on hankija kartus, et kui eeltoodud halduskohtu seisukohta aktsepteerida, võivad

pakkujad hakata seda kuritarvitama ning hakata esmalt hankija määratud hankelepingu

eeldatavale maksumusele vastu vaidlema. Kaebaja seisukohta, et hankelepingu eeldatav

maksumus on määratud põhjendamatult kõrgeks, kinnitab asjaolu, et kolm pakkumust neljast

olid hankija määratud eeldatavast maksumusest oluliselt madalamad. Kui hankija oleks

eeldatava maksumuse avaldanud juba hanke alusdokumentides, oleks kaebaja saanud kohe

sellele tähelepanu juhtida.

2)

Kaebajalt ei saanud eeldada, et ta hakkab oma (mõistliku hinnaga) pakkumust võrdlema

ebamõistlikult kõrgena määratud hankelepingu eeldatava maksumusega. Seetõttu põhjendaski

kaebaja kohe pärast hankelepingu eeldatavast maksumusest teada saamist hankijale, et tema

hinnangul on tegemist ebamõistlikult kõrge eeldatava maksumusega, mis ei vasta nüüdsele

turuhinnale. Kaebaja eeldas, et hankija vaatab hanke eeldatava maksumuse kaebaja

põhjenduste ja riigihankel esitatud pakkumuste valguses üle ning kui hankija sellest hoolimata

ei pea eeldatava maksumuse muutmist õigustatuks, võib kaebaja oma kulusid ja tulusid

täpsemalt põhjendada. Kui aga hankija leiab, et hanke tegelik eeldatav maksumus on oluliselt

madalam, siis pole põhjust ka kaebaja pakutud hinnas kahelda ega selle põhjendatust eraldi

kontrollida. Lisaks tõi kaebaja oma selgituses välja, et madala hinna pakkumise põhjuseks on

olmejäätmete jäätmeveoteenuse turule sisenemine.

3-15-77

10(13)

3)

Hankija sidus 31.10.2014 kirjas oma küsimuse OÜ Ekovir 2012. aasta pakkumisega

ning sellest lähtudes kaebaja hankija küsimusele ka vastas, tõendades, et hankija alustas

põhjendamatult madala hinna kontrolli menetlust ekslike andmete põhjal. Seega esitas kaebaja

hankijale sisulise vastuse. Kui hankija oleks siiski palunud kaebajal oma pakkumuse tulusid ja

kulusid täpsemalt analüüsida, oleks kaebaja seda ka teinud. Kaebaja selgitas vaidlustuses

põhjalikult, et tema äriplaan hõlmab pakendijäätmete eraldi kogumist, mis tagab kaebajale

olemasoleva lepingu kohaselt tegelikuks tuluks 0,48 euro asemel 0,9-1,27 eurot

kogumisvahendi tühjendamise kohta.

4)

Ekslik on hankija arvamus, et kaebaja üritab andmetega manipuleerida ja tegelikkuses

on kaebaja pakkumuse hind oluliselt madalam turuhinnast. Väär on ka hankija seisukoht, et

kaebajal ei ole võimalik teenuse hindu ristsubsideerida. Kaebaja on nii praeguses riigihankes

kui ka hankija apellatsioonkaebuse lisades viidatud teistes riigihangetes esitanud soodsaimad

pakkumised ning need hanked peaks seega võitma kaebaja, mis tähendab nii mastaabisäästu

kui ka vajaduse korral põhilise kasumi teenimist mõnest konkreetsest piirkonnast. Kasumi

suurendamiseks on kaebaja välja töötanud lahenduse, mille kohaselt teenitakse lisaraha

pakendite kogumiselt.

5)

Hankija ei järginud kontrollimenetluse neljaastmelist skeemi, jättes kaebajalt küsimata

täpsustused tema vastuse kohta.

6)

Kolmanda isiku viited Tallinna Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas 3-14-51616 ei

ole asjakohased, kuna viidatud kohtuasja asjaolud on praegustest oluliselt erinevad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Nagu halduskohus on märkinud, on vaidluse põhiküsimuseks see, kas hankija määratud ja

pärast pakkumuste esitamist avaldatud hankelepingu eeldatav maksumus on põhjendatud ning

kas hankijal oli RHS § 48 alusel õigus lükata tagasi kaebaja pakkumus kui põhjendamatult

madal.

13. Vaidlustatud käskkirja (I kd, tl 24) p-s 3 märgitakse, et kaebaja pakkumus ühikuhinnaga

0,48 eurot käibemaksuta on võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega (1,18 eurot

käibemaksuta) põhjendamatult madal. Praegusel juhul määras hankija hanke eeldatava

maksumuse 2012. aastal korraldatud riigihankes nr 132831 esitatud madalaima pakkumuse

järgi (1,18 eurot käibemaksuta). Arvestades, et praegune riigihange oli hankega nr 132831

hanke eseme (Kesklinna jäätmeveo piirkond) ja hanke tingimuste osas olulises osas sarnane,

on varasemal hankel pakutud hind hanke maksumuse määramisel täiesti asjakohane.

Riigihange nr 132831 viidi läbi neljaks aastaks ning kui seda hanget ei oleks tühistatud, oleks

sama hind 1,18 eurot kehtinud ka 2014. aastal ja hankija võis seda lugeda turuhinnaks ka

praeguse hanke läbiviimisel. Mõningad asjaolud (nt kütuse hinnad) võivad olla võrreldes

2012. aasta olukorraga muutunud, kuid sellest siiski ei saa järeldada, et 1,18 eurot

käibemaksuta oleks praeguse hanke eeldatava maksumusena ilmselgelt ülepakutud.

Tulenevalt jäätmeveo eripärast ja sellest, et osadel pakkujatel on võimalik kasutada

ristsubsideerimist, on enne pakkumuste saamist keeruline täpselt määrata hankelepingu eseme

keskmist turuhinda ning pakkumuste hinnad võivad hanke eeldatavast maksumusest

erinevatel põhjustel märgatavalt erineda. Seega ka asjaolu, et suurem osa pakkumustest olid

praegusel juhul hanke eeldatavast maksumusest odavamad, ei tähenda, et hankija määratud

eeldatav maksumus oleks ebamõistlikult kõrge.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud hankija kaebaja suhtes põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuse kontrolli menetlust algatades kaalutlusreegleid. Hankija ei ole ka

pakkujaid ebavõrdselt kohelnud, jättes ühispakkujate suhtes põhjendamatult madala

maksumuse kontrolli alustamata. Ringkonnakohus märgib, et RHS § 48 lg 1 ei välista

3-15-77

11(13)

hankijal põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kindlakstegemisel lisaks

hankelepingu eeldatavale maksumusele võrrelda pakkumust ka teiste asjakohaste näitajatega,

nt teiste pakkumuste maksumustega või teise varasemalt sõlmitud sarnaste hankelepingute

maksumusega. Kaebaja pakkumus oli märkimisväärselt madalam nii hanke eeldatavast

maksumusest kui ka hankel esitatud pakkumuste keskmisest hinnast. RHS § 48 lg-s 1

sätestatud kontrolli alustamisel on hankijal avar kaalutlusruum ning hankija peab tuvastama ja

kontrollima eelkõige selliseid pakkumusi, mille hind on hankelepingu eeldatavast

maksumusest ebaharilikult madalam, tekitades hankijas kahtluse pakkumuse tõsiseltvõetavuse

osas. Praegusel juhul tekitas kaebaja pakutud hind hankijas kahtluse, samas kui ühispakkujate

hind ei olnud hanke eeldatava maksumusega võrreldes sedavõrd madal, et hankija oleks

kontrollimenetluse alustamist vajalikuks pidanud. Hankijal ei ole seejuures keelatud arvestada

ka näiteks sellega, milliseid pakkumusi on konkreetne pakkuja teistes sarnastes hangetes

teinud.

15. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse regulatsiooni kehtestamise eesmärgiks

on kaitsta pakkujaid hankija omavoli eest, et hankija ei lükkaks ebaharilikult madala hinnaga

pakkumust tagasi enne, kui on andnud pakkujale võimaluse tõendada oma pakkumuse

tõsiseltvõetavust (vt Euroopa Kohtu 27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-

286-99: Lombargini ja Mantovani, p 48). RHS § 48 lg-d 1-3 ning nende aluseks olevad

direktiivi 2004/18/EÜ art 55 lg-d 1 ja 2 (hetkel kehtiva 2014/24/EL art 69 lg-d 1-3) panevad

hankijale kohustuse kontrollida põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste koostisosi

ning võimaldada pakkujal tõendada, et tema pakkumus on tõsiseltvõetav, kusjuures hankija

peab asjaomasele pakkujale esitama selgelt väljendatud nõude, et tal oleks võimalus oma

pakkumuste tõsiseltvõetavust täiel määral ja tõhusalt põhjendada (vt Euroopa Kohtu

29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p-d 28-31).

16. 31.10.2014 järelepärimises (I kd, tl 22) palus hankija kaebajal esitada viie tööpäeva

jooksul „selgitus ja vajadusel muud dokumendid, mis näitaksid, kuidas on Kesklinna

jäätmeveopiirkonnas võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita tühjenduskorra hinnaga,

mis on 2012. aasta hindadega võrreldes 59% madalam“. Selgituse andmisel palus hankija

arvestada RHS § 48 lg-s 2 sätestatuga.

07.11.2014 vastuses (I kd, tl 23) märgib Prügitont OÜ, et 2014. aasta pakkumuste hindamisel

ei saa juhinduda 2012. aasta pakkumusest. Prügitont OÜ selgitab, et tema pakkumuse

eesmärgiks on olmejäätmete veoteenuse turule sisenemine. Vastuses lisatakse, et kuna hankija

ei ole küsinud pakkuja käest teenuse osutamise kulude kohta, siis neid Prügitont OÜ praegu ei

analüüsi.

17. VAKO,

vastustaja

ja

kolmandad

isikud

on

asjakohaselt

viidanud

Tallinna

Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsusele haldusasjas nr 3-14-51616. Ringkonnakohus leiab, et

hankija küsimus oli ka praegusel juhul piisavalt täpne, et pakkuja saanuks selle alusel oma

pakkumuse maksumuse kujunemist asjakohaselt selgitada. Hankija viidatud RHS § 48 lg-s 2

on toodud loetelu, milliste asjaoludega võib pakkuja oma selgituses pakkumuse madalat

maksumust põhjendada. Pakkuja oleks seega pidanud hankijale esitatud vastuses

üksikasjalikult välja tooma, millistel algandmetel ja arvutustel tema pakkumuse maksumus

tugineb.

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vastusega, milles märgitakse, et hanke eeldatav

maksumus on liiga kõrge, on ka põhjendatud seda, miks on pakutud hinnaga teenuse

osutamine võimalik. Oma selgituses võib pakkuja juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et

hanke eeldatav maksumus on määratud ekslikult, kuid pakkuja ei saa siiski jätta esitamata

selgitusi, mis põhjendavad konkreetselt tema pakkumuse madalat maksumust. Kaebaja oma

vastuses pakkumuse madalat hinda sisuliselt ei põhjendanud, mistõttu ei olnud hankijal

3-15-77

12(13)

võimalik selle põhjal kontrollida, kas pakkuja oma pakutud hinnaga reaalselt suudab

hankelepingut täita.

18. RHS § 48 lg 3 kohaselt kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid,

konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib

hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.

Nimetatud sättest tulenevalt on hankija RHS § 48 lg 3 alusel pakkumuse tagasilükkamisel

kohustatud lähtuma esmajoones pakkuja selgitustest ning kui need ei ole hankija nõudmistele

vaatamata piisavad, siis võib hankija pakkumuse tagasi lükata. Oma pakkumuse

tõsiseltvõetavust peab tõendama esmajoones pakkuja ise. RHS § 48 lg 3 rakendamine ei

eelda, et hankija peaks suutma ära näidata, et pakutud hinnaga ei ole hankelepingu täitmine

objektiivselt võimalik, vaid hankija peab üksnes põhjendama, miks ta peab esitatud

pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks ja miks pakkuja täiendavad selgitused ei ole

piisavad, et õigustada tema pakkumuse madalat maksumust. Kui pakkuja pidi mõistma,

milliste andmete ja tõendite esitamist temalt oodatakse, kuid ta jättis need sellele vaatamata

hankijale esitamata, siis ei saa ta hilisemates menetlustes enam vastavatele tõenditele

tugineda.

Selgitused selle kohta, kuidas kaebaja äriplaan hõlmab pakendijäätmete eraldi kogumist, mis

tagab talle olemasoleva lepingu kohaselt tegelikuks tuluks 0,48 euro asemel 0,9-1,27 eurot

kogumisvahendi tühjendamise kohta, oleks kaebaja seega pidanud esitama juba 07.11.2014

vastuses. Hilisemas vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud täiendavaid selgitusi enam

arvestada ei saa (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-51616, p

15). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et hankija oleks pidanud kaebajaga täiendavalt

konsulteerima. RHS § 48 mõttest tulenevalt peaks hankija seda tegema eelkõige juhul, kui

pakkuja esitab tema pakkumuse maksumust põhjendavad andmed (nt kuluarvestuse) ning

hankijal tekib selle teabe pinnalt täpsustavaid küsimusi.

19. Hankija põhjendas kaebaja pakkumuse tagasilükkamist sellega, et pärast Prügitont OÜ

07.11.2014 selgituse hindamist on tema pakkumus hankija arvates hankelepingu eeldatava

maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Praegusel juhul hindas hankija kaebaja

vastust sisuliselt ning põhjendas, miks ei saa selle põhjal lugeda tõendatuks, et pakkumus

ühikuhinnaga 0,48 eurot ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Hankija ei lükanud

kaebaja pakkumust tagasi mitte lihtsalt seetõttu, et tema pakkumus oli hanke eeldatavast

maksumusest oluliselt madalam, vaid et kaebaja ei esitanud hankijale nõutud põhjendusi ja

tõendeid ega kõrvaldanud hankija kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendamatuse osas. Ka

juhul, kui asuda seisukohale, et teenuse tegelik turuhind on hankija määratust mõnevõrra

madalam, ei tähendaks see, et kaebaja pakkumuse tagasilükkamine oli õigusvastane.

Kokkuvõttes järgis hankija RHS §-s 48 sätestatud korda ning hankija otsus lükata kaebaja

pakkumus tagasi põhjendamatult madala maksumuse tõttu on motiveeritud ja õiguspärane. Ka

VAKO otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

20. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb apellatsioonkaebused rahuldada ning

halduskohtu otsus tühistada.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb

lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 109 lg 6

kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

22. Prügitont OÜ taotles halduskohtus menetluskulude hüvitamist summas 5517 eurot, sh

riigilõiv 1295 eurot. Halduskohus rahuldas kaebaja taotluse osaliselt ning mõistis vastustajalt

3-15-77

13(13)

tema kasuks välja menetluskulud summas 4109,67 eurot. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad

kaebaja halduskohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda.

23. Tallinna Keskkonnaameti menetluskuluks on apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv summas

1280 eurot (maksekorraldus II kd, tl 39). Riigilõivu tasumine on ringkonnakohtu poolt

kontrollitud. See summa tuleb Prügitont OÜ-lt vastustaja kasuks välja mõista.

24. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. RAGN-SELLS AS taotles esimeses astmes 1560 euro

suuruse menetluskulu (õigusabikulu) väljamõistmist kaebajalt. Apellatsioonimenetluses

taotleb kolmas isik 1919,40 euro suuruse õigusabikulu ja 1280 euro suuruse riigilõivu

väljamõistmist, st kokku 3199,40 eurot. Seejuures ei taotle kolmas isik arvetel (I kd, tl 198-

199; II kd, tl 143-145) sisalduva büroo üldkulu (3% õigusabiteenuse hinnast) menetluskuluna

väljamõistmist, mis Riigikohtu praktika kohaselt ei ole ka põhjendatud (Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-28-14, p 20.3). Menetluskulud tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga

(Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-54-12, 3-3-1-58-07). Kolmanda isiku menetluskulude kandmine

on tõendatud advokaadibüroo arvete, nende juurde kuuluvate spetsifikatsioonide ja

maksekorraldustega (I kd, tl 200; II kd, tl 146-147). Riigilõivu tasumine on ringkonnakohtu

poolt kontrollitud (maksekorraldus II kd, tl 31). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa

vajalikud ja põhjendatud kohtumenetluse kulud olla kõrgema astme kohtus üldjuhul

suuremad, kui need olid madalamas astmes (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-14-13 (p 19)

ja nr 3-3-1-67-14 (p 40.1)). Erinevalt halduskohtust lahendas ringkonnakohus asja

kohtuistungil. Samas ei ole kolmas isik ringkonnakohtule esitanud kohtuistungil osalemisega

seotud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Ringkonnakohus peab põhjendatuks

vähendada apellatsioonimenetluses kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele kuuluvaid

õigusabikulusid selliselt, et need ei ületaks esimeses astmes kantud menetluskulusid, s.o 1560

eurot. Seega tuleb Prügitont OÜ-lt RAGN-SELLS AS-i kasuks menetluskuluna välja mõista

kokku 4400 eurot (esimese ja teise astme õigusabikulu 3120 eurot ja apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv 1280 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks