3-14-52684/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52684 Otsuse kuupäev

11. mai 2015 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Karli Peelbaum kaebus Tartu Vangla 1. oktoobri 2014 käskkirja nr 6-1/997 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Karli Peelbaum Vastustaja – Tartu Vangla, esindajad Marju Altsaar ja Merlys Toom Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 10. juunini 2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla 1. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 6-1/997 (tl 36-37) kohaldati kinnipeetav Karli Peelbaum suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.

2. Täiendavate julgeolekuabinõude jätkamine K. Peelbaumi suhtes vaadati üle 10. oktoobril ja

10. novembril (tl 38) ja otsustati jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Tartu Vangla 12. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 6-1/1303 (tl 39) otsustati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada.

3. Tartu Vangla 3. novembri 2014. a vaideotsusega nr 1-11/484-2 (tl 7) jäeti K. Peelbaumi vaie Tartu Vangla 1. oktoobri 2014. a käskkirjale nr 6-1/997 rahuldamata.

4. 4. novembril 2014.a esitas Karli Peelbaum kaebuse Tartu Halduskohtule Tartu Vangla 1. oktoobri 2014. a käskkirja nr 6-1/997 tühistamiseks.

2

Kaebaja seisukohad

5. Tartu Vangla ei ole lahendanud kaebaja esitatud vaiet 1. oktoobri 2014 käskkirja nr 6-1/997 peale õigeaegselt. Selles tulenevalt taotleb kaebaja vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistamist.

6. Tartu Vangla 1. oktoobri 2014 käskkiri on põhjendamata. Kaebaja selgitab, et ei ole vanglaametniku A. Pärnale öelnud midagi sellist nagu vaidlusaluses käskkirjas märgitud. Kaebaja hinnangul on ebausutav, et hirmu tundev ametnik paigutab kaebaja 15 minuti hiljem teise eluosakonda. Kaebaja arvates näitab see, et ametnik kasutas olukorda ära.

7. Kaebaja märgib, et ütles küll lause „ma löön su kasti“, aga see ei olnud suunatud ametniku vastu. Seda kinnitab ka see, et ametnik oli kaebajast sel hetkel u 7 meetri kaugusel vahekardina taga. Kaebaja selgitab, et ütles ka ametnikule, et väljaöeldud lause ei olnud temale suunatud.

8. Kaebaja selgitas 19. märtsil 2015 toimunud kohtuistungil, et 1. oktoobril 2014 anti talle kolm korda korraldus viia tool puhke ruumi. Kaebaja selgitas, et tema ei olnud tooli sealt võtnud, kuid pani tooli puhke ruumi, mispeale ametnik lahkus tööülesandeid täitma. Kaebaja selgitab, et pärast intsidenti u 3 minuti pärast ütles ta kinnipeetav A. Hüvenile, et „ma löön su kasti“, kuna kinnipeetav ütles kaebajale, mis ma karjun ning pärast seda, tuli ametnik A. Pärna ning arvas, et öeldu oli temale suunatud, mille peale paluti kaebajal asjad kokku panna. Kaebaja paigutati E2 osakonda ning sama päeva õhtul toodi vaidlusalune käskkiri.

9. Kaebaja selgitab kohtuistungil, et julgeolekuabinõusid kohaldati kaks kuud, kuna tema suhtes kohaldatud abinõusid pikendati ning kaebaja suhtes lõpetati julgeolekuabinõude kasutamine 12. detsembril 2014. Vastustaja seisukohad

10. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub selle jätta rahuldamata.

11. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et käskkiri on põhjendamata. Käskkirjast nähtub selgelt, millistele asjaoludele tuginedes on Tartu Vangla neljanda üksuse juht pidanud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vajalikuks. On üheselt mõistetav, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis asjaolu, et kaebaja võib olla ohtlik teistele vanglas viibivatele isikutele.

12. Vastustaja osutab, et kaebaja on ise kaebuses tunnistanud, et kasutas väljendit „ma löön su kasti“ („Jah ma ütlesin lause „ma löön su kasti“, aga see lause ei olnud suunatud ametniku pihta“). Kuigi vastustaja hinnangul on tõendatud, et kaebaja kõnekeelne ähvardus oli suunatud ametnikule, ei oma see käesoleval juhul määravat tähendust, kuna vaidluse esemeks on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ning mitte distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Kaebaja poolt kasutatud ähvardusena mõistetav väljend viitab otsesele kaebajast lähtuvale ohule, mistõttu võib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendatuks pidada.

13. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla ületas tema poolt esitatud vaide lahendamise tähtaega ning leiab, et seetõttu tuleks tühistada vaidlusalune käskkiri, mille kehtetuks tunnistamist ta vaides nõudis. Vastustaja selgitab, et vaie lahendati (ja allkirjastati) õigeaegselt, kuid suure töökoormuse tõttu toimetati see kaebajale kätte 1-päevase hilinemisega. Tegemist ei ole aga asjaoluga, mis mõjutaks vaidlustatava käskkirja kehtivust. Samuti ei muuda vaideotsuse hilinenud kättetoimetamine haldusakti, mida selle vaidega vaidlustatakse, õigusvastaseks.

14. Vastustaja selgitas 31. märtsil 2015 toimunud kohtuistungil, et kaebaja on isik, kelle käitumist sai pidada tõsise ähvardusena ametniku suunas. Vastustaja lisas, et kaebaja on

3

varasemalt enda käitumises olnud agressiivne ja ametnikke rünnanud. Vastustaja möönab, et ametnike siseveendumus ei ole võib-olla käskkirjas põhjalikult väljatoodud ja piisavalt motiveeritult kirja saanud, kuid see ei tähenda, et julgeolekuabinõude kohaldamiseks puudus alus. Abinõusid rakendati vanglas töötavate isikute kaitseks ja need vaadati üle kahe kuu möödudes. Kuigi asjaolusid ei olnud selleks ajaks ära langenud, olid need vähenenud tasemeni, mille alusel oli võimalik lõpetada kaebaja suhtes nende rakendamine. Kohtu seisukohad

15. Kohtuistungite järgselt on kohus jätkuvalt seisukohal, et tühistamiskaebuse menetlemine on käesolevas asjas kaebaja õiguste kaitseks tõhusaim vahend, vaatamata sellele, et kohtumenetluse kestel on kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatud. Kaebuse rahuldamise korral seisneks vaidlustatud otsuse tühistamine selle akti algusest peale kehtetuks tunnistamises, mis aitaks kaasa aktist kaebajale tulenevate võimalike negatiivsete mõjude kõrvaldamisele (vrdl RKHKm 3-3-1-12-14, p 9, RKHKo 3-3-1-89-13, p 19, RKHKm 3-3-1-29-14, p 16, RKHKo 3-3-1-41-11, p 12).

16. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

17. VangS § 69 lg 1 kohaselt võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada muuhulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, samuti raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.

18. Halduskohtu hinnangul on asjas kogutud tõenditega piisavalt tõendatud, et vaidlustatud käskkirja andmise ajal oli vanglal piisav alus arvata, et kaebaja ähvardas vanglaametnikku. Seega kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et kaebaja oli ohtlik nii isikutele kui vangla julgeolekule. Vaatamata kaebaja erinevale versioonile sündmusest, mille juurde kaebaja jäi ka kohtuistungitele antud seletustes, on vastustaja versioon tõendatud Tartu Vangla 29. oktoobri 2014. a käskkirjaga (tl 40-41) ja teiste distsiplinaarmenetluse kogutud tõenditega (tl 42-52), millega kaebajat karistati kartserisse paigutamisega vanglaametniku suhtes solvava ja ähvardava väljendi kasutamise eest.

19. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud alus vaidlustatud käskkirja andmiseks, mis seisnes nii vajaduses ennetada ohu tekkimine kui ka tõkestaval eesmärgil. Kaebaja versioon sündmusest on ennast õigustada püüdev ja ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, kuna kaebaja oli konfliktsituatsioonis vanglaametnikuga, kelle korraldust ta ei pidanud põhjendatuks, mitte aga kaaskinnipeetavaga, keda kaebaja ähvardas tema enda versiooni kohaselt.

20. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole käskkirjas eksinud kaalumisreeglite vastu. Vangla on kaalumisel arvestanud vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab ühelt poolt üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1) ning teiselt poolt kaebaja vabaduse täiendava piiramise tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisega (RKHKo 3-3-1-33- 10, p 13). Kaebaja suhtes rakendatud julgeolekuabinõude eesmärk oli mh vältida tema poolt edaspidised õiguserikkumised. Vaidlustaud käskkirjas on iga rakendatud meedet asjakohaselt põhjendatud.

21. Julgeolekuabinõude kestus on halduskohtu hinnangul proportsioonis abinõu kohaldamise alusega. Julgeolekuabinõude kohaldamise käigus on abinõude jätkamist asjakohaselt põhjendatud.

4

22. Kaebaja poolt osundatud minetused menetlusreeglite järgimises ei ole käesoleval juhul mõjutanud vaidlustatud käskkirja ja selle rakendamise õiguspärasust (HKMS § 58) ega ole iseseisvalt aluseks käskkirja tühistamisele.

23. Neil asjaoludel jääb kaebus rahuldamata, kuna käskkiri ei riku kaebaja õigusi.

24. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik