1-13-9528/37 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-13-9528

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2015.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 29.04.2015.a) Kriminaalasja number 1-13-9528 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

tär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Allar Nisu (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

U.H tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu U.H

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tar Vanglas; elukoht vabanemisel: tu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Vabastada

Tartu Maakohtu 25.10.2013.a kohtuotsusega U.H kriminaalasjas nr 1-13-

9528 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata U.H-le tähtajaga katseaeg 6 (kuus) kuud.

Kohustada

U.H täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada kohtu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

määratud alalises elukohas –

2) ilmuda kriminaalh

ooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha

2 (4) vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määrata U.H-le katseajaks järgmised

kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2)

asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

Määrus U.H uhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu s Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu U.H karistuse kandmiselt peale käesoleva

kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus päeva jooksul, 15 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK U.H on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.10.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9528 KarS § 263 p 1, 4 alusel ning karistuseks on mõistetud 1 aasta 2 kuud vangistust; KarS §

274 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud

karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest

mõisteti U.H-le 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust U.H-le Tartu Maakohtu 23.10.2012.a otsusega kriminaalasjas 1-12-9481 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 7 kuud vangistust, võrra mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis U.H-le 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti U.H eelvangistuse aeg 23.07.2013.a

kuni 03.09.2013.a, s.o 1 kuu ja 13 päeva vangistust, karistusaja hulka. U.H karistuse kandmata osa on 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva vangistust. U.H karistust arvestati alates karistuse kandmisele asumisest.

Kohtuotsus on jõustunud 11.11.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.11.2013.a ja lõpeb 11.08.2015.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib

kohus tingimisi teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes . kinnipeetaval 14.04.2015.a.

Kohtule 14.04.2015.a e et Tartu Vangla toetab kinnipeetava U.H sitatud materjalidest nähtub,

misi enne tähtaega vabastamist vangistusest tingi .

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri hinnangul võib

väita, et suure tõenäosusega on seniseks ärakantud vangistus avaldanud

U.H-le

sellist mõju, mis motiveerib teda tulevikus mitte sooritama kuritegusid. Kinnipeetava kohta vangla

poolt koostatud iseloomustust võib prokuröri arvates pidada pigem positiivseks. Lisaks leiab prokurör, suhtes on käesoleval juhul otstarbekas rakendada just meetmeid, et U.H mis kaasnevad katseajaga. Kuna suure tõenäosusega on praeguseks ärakantud reaalne vangistust oma

eesmärgi täitnud, siis tähendab see seda, et edaspidi oleks efektiivsem rakendada U.H

suhtes meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Sellisel juhul säilib kriminaalhooldajal U.H üle täiendav kontroll ning võimalus aidata tal paremini resotsialiseeruda.

3 (4)

Lisaks U.H oleks prokuröri arvates mõistlik suhtes kindlasti rakendada Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja poolt väljapakutud lisakohustusi.

U.H tähtaega vabaneda. avaldas, et soovib tingimisi enne Vabaduses ootavad teda

naine ja laps. Terviseprobleemidest tulenevalt saab ta asuda esialgu tööle osalise töökoormusega.

U.H leiab, et tema hoiakud on muutnud ning ta on vajalikud järeldused teinud.

Enda t vanglas peab - tema käitumis U.H enam vähem heaks, tõsiseid rikkumisi hinnangul ei ole olnud.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt U.H

poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused U.H tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

U.H on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kannab esimest reaalset

vangistust. U.H poolt toime pandud kuritegude dünaamika on jäänud samaks,

kõik kuriteod on isikuvastased, toime pandud vägivalda kasutades ning alkoholijoobes.

Alkoholijoobes olles eirab kinnipeetav ühiskonnas kehtestatud norme, kuid kainena mõistab nende

täitmise vajalikkust. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav motiveeritud varasemast kuritegelikust käitumisest loobuma ning täitma korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid. Motivatsiooni õiguskuulekalt elada kinnitab U.H tegevus karistuse kandmise ajal.

Ta on aktiivselt tegelenud kuriteoriskide maandamisega läbides vangla poolt pakutud

sotsiaalprogramme. U.H on läbinud kursuse „Sinu valik“, mis on mõeldud

alkoholi- ning sotsiaa ja narkosõltlastele lprogrammi „Eluviisitreening“. Kuigi individuaalne

täitmiskava näeb ette osalemise ka tööhõives ei ole U.H

,

sxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnipeetava antud ütlustest istungil selgus, et

vanglas on tal tekkinud tüsistused- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vabanemise korral soovib U.H tööle asuda osalise töökoormusega. Töökoha siiski

võsalõikajana rib kinnipeetavale OÜ Intu Tööd. S võim garantee amuti on tal alus teha muid

metsahooldustöid, mis on kinnipeetava tervislikku seisundit arvestades reaalsem. Esmase

majandusliku toimetuleku tagab ka töövõimetuspension ning lisaks on U.H igakülgselt toetamas pere- ema, isa, vanaema ja abikaasa.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et U.H ennetähtaegne vabastami

ne vangistuse kandmiselt on . Kuigi on varasemalt olnud kriminaalhooldusel ja see võimalik U.H ei ole edukalt kulgenud, on kohus arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks

olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid

toimepanemast. Oluline on siinjuures ka asjaolu, et U.H on antud hetkeks

teadvustanud endal esinevat alkoholiprobleemi, mis on ka peamiseks kuritegeliku käitumise põhjustajaks. va isiklikust toimikust nähtuvalt on U.H pärast tema Kinnipeeta

4 (4)

eelmist võimalikku tingimisi enne tähtaega vabastamise arutamist karistatud distsipliini rikkumiste eest kolmel korral (18.06.2014.a, 23.01.2015.a ning 02.02.2015.a), kuid talle on määratud nende eest

kergemaliigilised karistused (noomitus). See vangla arvates ei ole tegemist näitab, et väga tõsiste

rikkumistega Vangla ning U.H ilmselt suudab kriminaalhoolduse nõudeid täita.

iseloomustuse järgi on U.H käitumist üldiselt hinnatud viisakaks ning

tasakaalukaks nii ametnike kui kaaskinnipeetavatega suhtlemisel. Käesolevaks ajaks on U.H talle määratud karistusest ära kandnud ning tema vabanemisjärgsed

suurema osa juba

elutingimused on head. Kohtu hinnangul võiks U.H ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine.

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb U.H-le määrata katseaeg tähtajaga

6 kuud. Samaks

tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada U.H ka KarS § 75 sätestatud

käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb U.H-le

katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada

alkoholi. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, samuti hoida U.H tegevuses, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel U.H-le kohustus

asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

M

. ääruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 431 ja § 432 lg 3

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik