3-15-15/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-15 Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2015, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

A. S kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja - A. S Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10. juuni 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Vangla 16.11.2011 käskkirjaga nr 6-3/2080-D (tl 114-115) määrati A. S’ile VangS § 67 p 1 nõude rikkumise eest 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati kinnipeetaval kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-31, 32, 41 ja 46 ning osaliselt (lubatud kauplusest soetada kartseris lubatuid esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks.

Viru Vangla 30.12.2011 käskkirjaga nr 6-3/2323-D (tl 121-122) määrati A. S’ile VangS § 67 p 1 nõude rikkumise eest 35 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati kinnipeetaval kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 31, 32, 41 ja 46 ning osaliselt (lubatud kauplusest soetada kartseris lubatuid esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks.

Viru Vangla 01.02.2012 käskkirjaga nr 6-3/159-D (tl 128-129) määrati A. S’ile VangS § 67 p 1 nõude rikkumise eest 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati kinnipeetaval kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-31, 32, 41 ja 46 ning osaliselt (lubatud kauplusest soetada kartseris lubatuid esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks.

Viru Vangla 09.03.2012 käskkirjaga nr 6-3/378-D (tl 138-139) määrati A. S’ile VangS §

67 p 1 nõude rikkumise eest 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati osaliselt VangS § 30 kartseri karistuse kandmise ajal lugeda isiklikuks tarbimiseks tellitud ajalehti ning ajakirju (kuna vangla võimaldab lugeda üleriigilisi ajalehti ning ajakirjad on meelelahutusliku iseloomuga).

Viru Vangla 02.05.2012 käskkirjaga nr 6-3/733-D (tl 145-146) määrati A. S’ile VangS §

67 p 1 nõude rikkumise eest 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning kinnipeetaval on lubatud kartseri karistuse kandmise ajal lugeda vangla poolt soetatud üleriigilisi ajalehti.

Viru Vangla 26.06.2012 käskkirjaga nr 6-3/1080-D (tl 59-60) määrati A. S’ile VangS § 67 p 1 nõude rikkumise eest 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning kinnipeetaval on lubatud kartseri karistuse kandmise ajal lugeda vangla poolt soetatud üleriigilisi ajalehti.

Viru Vangla 27.08.2012 käskkirjaga nr 6-3/1379-D (tl 67-68) määrati A. S’ile VangS § 67 p

1 nõude rikkumise eest 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning kinnipeetaval on võimaldatud kartseri karistuse kandmise ajal lugeda vangla poolt soetatud üleriigilisi ajalehti.

Viru Vangla 21.11.2012 käskkirjaga nr 6-3/1777-D (tl 75-76) määrati A. S’ile VangS § 67 p

1 nõude rikkumise eest 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning kinnipeetaval on võimaldatud kartseri karistuse kandmise ajal lugeda vangla poolt soetatud üleriigilisi ajalehti.

Viru Vangla 13.05.2013 käskkirjaga nr 6-3/605-D (tl 83-84) määrati A. S’ile VangS § 67 p

1 ja § 37 lg 1 sätete rikkumise eest 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning kinnipeetaval on võimaldatud kartseri karistuse kandmise ajal lugeda vangla poolt soetatud üleriigilisi ajalehti.

Viru Vangla 29.08.2013 käskkirjaga nr 6-3/1166-D (tl 90-91) määrati A. S’ile VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 sätete rikkumise eest 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning kinnipeetaval on võimaldatud kartseri karistuse kandmise ajal lugeda vangla poolt soetatud üleriigilisi ajalehti.

A. S esitas 20.10.2014 Viru Vanglale taotluse nr 6-16/245-1 (tl 36-38) Viru Vangla poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju 3000 euro hüvitamiseks. Viru Vangla 22.12.2014 vastusega nr 6-16/245-2 (tl 34-35) jäeti A. S taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

05.01.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. S kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3 000 eurot. Kaebuse kohaselt Viru Vangla II üksuse käskkirjadega 16.11.2011 nr 6-3/2080-D; 30.12.2011 nr 6-3/2323-D;

01.02.2012 nr 6-3/159-D; 09.03.2012 nr 6-3/378-D; 02.05.2012 nr 6-3/733-D; 26.06.2012 nr 6-3/1080-D; 27.08.2012 nr 6-3/1379-D; 21.11.2012 nr 6-3/-1777-D; 13.05.2013 nr 6-3/605- D; 29.08.2013 nr 6-3/1166-D määrati kaebajale kartserikaristused kokku (425 ööpäeva) VangS § 67 p 1 sätestatud nõuete rikkumise eest, mis seisnes väidetavalt selles, et kaebaja ei täitnud vanglateenistuse ametnike korraldusi asuda tööle koristama E7 osakonda. Korralduste täitmata jätmist põhjendas kaebaja asjaoluga, et tal on terviseprobleemid, mis ei võimaldanud kaebajal tööle asuda ning sellega, et kartseris viibival kinnipeetaval ei ole liikumisõigust ja sellest tulenevalt töökohustust. Vaatamata kaebaja põhjendustele ja ilmselgelt õigusvastasele korraldustele määrati kaebajale distsiplinaarkaristusi ning paigutati kartserisse. Kaebaja leiab, et tema karistamine ja kartseris hoidmine 425 ööpäeva olid õigusvastased ning sellega rikuti kaebaja tervist, tekitati füüsilist ja vaimseid kannatusi, rikuti õigust liikumisele, õigust kokkusaamistele, telefoni kasutamisele, suhtlemisele, kaupluse kasutamisele, teleri vaatamisele, inimväärikusele, millega tekitati kaebajale õigusvastaselt mittevaralist kahju 3000 eurot.

27.01.2015 kohtule saabunud kaebuse täienduses (tl 42-43) märgib kaebuse esitaja, et kohtule esitatud meditsiinitõendistest nähtub, et enne kartserisse paigutamist s.o. 16.11.2011 olid kaebajal valud puusaliigeses, kuid pikaajaliselt kartseris istumisel valud süvenesid ja tekkisid juurde seljaprobleemid, mille tulemusel tunnistati kaebaja töövõimetuks. Kaebaja täpsustab, et esitatud kahjunõudest pool on terviserikkega seotud kahjunõue ja pool kahjunõudest on seotud füüsilise ja vaimse kannatuste tekitamise, õigust liikumisele, kokkusaamistele, telefoni kasutamisele, suhtlemisele, kaupluse kasutamisele, teleri vaatamisele, inimväärikuse alandamisega.

07.04.2015 esitas kaebuse esitaja kohtule seisukoha vastustaja vastusele (tl 156-157). Kaebuse esitaja leiab, et kaebaja on järjepidevalt viibinud omal soovil arsti vastuvõtul ja kurtnud terviseprobleeme, kuid vangla ei ole tegutsenud piisava hoolsusega, et välja selgitada kaebaja töövõimelisust (ei ole teostanud ühtegi uuringut enne tööle määramist), mida kinnitasid ka hilisemad uuringud, et kaebajal on tõsised terviseprobleemid alaseljaga, mistõttu vabastati ta töö tegemisest. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et Viru Vangla 17.02.2015 käskkirjaga nr 6-2/290-T (tl 160) tunnistati kehtetuks tööle määramise käskkiri 26.01.2015 nr 6-2/141-T (tl 159). Kaebaja hinnangul on ebaõige vastustaja väide selle kohta, et iga tervishoiutöötaja on pädev hindama kinnipeetava töövõimelisust. Kaebajal esinesid/esinevad neuroloogilised tervisprobleemid ning sellest tulenevalt oli pädevaks arstiks töövõimelisuse kindlakstegemisel neuroloog aga mitte meditsiiniõde või perearst.

Vastustaja vastuväited

30.03.2015 kohtule esitatud vastuses (tl 56-57) on vastustaja seisukohal, et kaebus on täies ulatuses põhjendamatu. Vastustaja rõhutab, et kaebaja poolt ei ole vaidlustatud tema tööle määramise käskkirju, mistõttu ei saa olla vaidlust, et kaebajale anti tööle asumise korraldused kehtiva haldusakti alusel. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja leiab alusetult, et tal oli tulenevalt enda terviseseisundist õigus keelduda töötamisest. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja oli vaid ühel korral nõus tervishoiutöötajal laskma kontrollida enda terviseseisundit ja sel juhul tuvastas tervishoiutöötaja, et kaebaja on töövõimeline, kuid sellest ja korduvast korraldusest hoolimata kaebuse esitaja tööle ei asunud. Olukorras, kus kaebuse esitaja küll väitis, et ta tervis ei võimalda töötada, kuid keeldus enda läbivaatamisest tervishoiutöötaja poolt, ei ole tõsiselt võetav kaebaja väide enda halvast terviseseisundist. Vastustaja märgib, et arsti poolt on kaebuse esitaja hinnatud töövõimeliseks, arvestades meditsiinilisi piiranguid. Vangla poolt ei ole kohustatud kaebajat tegema tööd, mis ületaks arsti poolt määratud piiranguid. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et tema terviseseisund ei võimaldanud tal töötada. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt kaebaja enda käitumisest, kus ta väitis tööle asumisel, et tema terviseseisund ei võimalda töötamist, kuid keeldus tervishoiutöötaja läbivaatusest, on kogu tõendamiskoormis kaebajal. Vastustajale teadaolevalt ei esinenud ühtegi asjaolu, mis oleks õigustanud kaebaja poolt vaadeldavatel juhtumitel tööst keeldumist. Vastustaja märgib, et kaebaja on ekslikul seisukohal, et kartserikaristust kandev kinnipeetav ei pea töötama. Kaebaja oli kohustatud töötama VangS § 37 lõike 1 alusel. Kartserikaristuse kandmine ei välista mingil moel kinnipeetava kohustust asuda vanglaametniku korraldusel tööle. Kartserikaristuse näol on tegemist täiendava liikumispiiranguga kinnipeetavale, kuid ei vabasta kartserikaristuse kandmine kaebajat töökohustusest. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused

Kaebuse kohaselt viibis kaebaja kartseris kokku 425 ööpäeva, millega kaebaja hinnangul rikuti kaebaja tervist, tekitati füüsilist ja vaimseid kannatusi, rikuti õigust liikumisele, õigust kokkusaamistele, telefoni kasutamisele, suhtlemisele, kaupluse kasutamisele, teleri vaatamisele, inimväärikusele ning tekitati kaebajale õigusvastaselt mittevaralist kahju kokku 3000 eurot. Kaebaja väitel kahjunõudest pool s.o 1500 eurot on terviserikkega seotud kahjunõue ja pool kahjunõudest on seotud füüsilise ja vaimse kannatuste tekitamise, õigust liikumisele, kokkusaamistele, telefoni kasutamisele, suhtlemisele, kaupluse kasutamisele, teleri vaatamisele, inimväärikuse alandamisega.

Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei ole vaidlustanud tema tööle määramise käskkirju, mistõttu kaebajale antud tööle asumise korraldused olid kehtiva haldusakti alusel.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Viru Vangla 16.11.2011 käskkirjaga nr 6-3/2080-D (tl 114-115); Viru Vangla 30.12.2011 käskkirjaga nr 6-3/2323-D (tl 121-122); Viru Vangla 01.02.2012 käskkirjaga nr 6-3/159-D (tl 128-129); Viru Vangla 09.03.2012 käskkirjaga nr 6- 3/378-D (tl 138-139); Viru Vangla 02.05.2012 käskkirjaga nr 6-3/733-D (tl 145-146); Viru Vangla 26.06.2012 käskkirjaga nr 6-3/1080-D (tl 59-60); Viru Vangla 27.08.2012 käskkirjaga nr 6-3/1379-D (tl 67-68); Viru Vangla 21.11.2012 käskkirjaga nr 6-3/1777-D (tl 75-76); Viru Vangla 13.05.2013 käskkirjaga nr 6-3/605-D (tl 83-84); Viru Vangla 29.08.2013 käskkirjaga nr 6-3/1166-D (tl 90-91) määrati A. S’ile VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 sätete rikkumise eest kokku 425 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirja ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu halduskolleegium on 1. märtsi 2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p-s 14 selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele.

Kinnipeetava töökohustus tuleneb VangS § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama.

Kaebaja põhjendas korralduste täitmata jätmist asjaoluga, et tal on terviseprobleemid, mis ei võimaldanud kaebajal tööle asuda ning sellega, et kartseris viibival kinnipeetaval ei ole liikumisõigust ja sellest tulenevalt töökohustust. Vaatamata kaebaja põhjendustele ja ilmselgelt õigusvastasele korraldustele määrati kaebajale distsiplinaarkaristusi ning paigutati kartserisse. Kaebaja möönab, et enne kartserisse paigutamist s.o. 16.11.2011 olid kaebajal valud puusaliigeses, kuid pikaajaliselt kartseris istumisel valud süvenesid ja tekkisid juurde seljaprobleemid, mille tulemusel tunnistati kaebaja töövõimetuks.

Kohtule esitatud meditsiinitõendist (tl 9) nähtub, et 28.02.2011 kaebuse esitaja kaebas valu vasakus puusaliigeses ning talle oli määratud ravi. Tõend RVL nr 59 (tl 10) 05.01.2012 on teostatud kaebajale meditsiiniline üldläbivaatus. Tõend RVL nr 60 (tl 10) kohaselt kaebab kaebuse esitaja valu paremas puusaliigeses ning kaebaja on suunatud ortopeedile. Meditsiiniosakonna 30.04.2012 tõendi RVL nr 67 (tl 11) kohaselt on kaebajale määratud neuroloogi otsusel kartserisse madrats kaheks tunniks päevas. Meditsiiniosakonna RVL nr 68 tõendi (tl 11) kohaselt kaebuse esitaja kaebas 17.05.2012 valu südamepiirkonnas. 21.05.2012 tõendi RVL nr 69 (tl 12) kohaselt nähtub, et kaebaja väidab, et tervis väga halb ja kartseris olla ei taha, ravimeid, mis on näidustatud seljavalu korra, ei taha. Valud seljas, jalga ei kiirgu. Valulikkus ristluudes, kogu selja piirkonnas. 01.06.2012 RVL nr 70 (tl 12) kaebab valu paremas põlves. 04.06.2012 meditsiiniosakonna RVL nr 71 (tl 13) tõendist nähtub, et kaebajal torkivad valud südame piirkonnas. Seisund rahuldav, kaebusteta. RVL nr 72 (tl 13) kohaselt kaebab valu alaseljas ning vasakus jalas ning reielihastes krambid. 18.06.2012 väljastatud tõendi (tl 14) kohaselt kaebajal kroonilised seljavalud. Ei sobi üliraske töö ja püsiv sundasend. Lubatud töötada 4 tundi päevas. Meditsiiniosakonna tõendi RVL nr 78 (tl 15) kohaselt kaebajal tugevad valud seljas, käimine raskendatud, valu kiirgab vasakusse jalga. Keeldub tööle minemast seljavalude tõttu. Kaebajale määratud ravi ning antud luba madratsi kasutamiseks 2 tundi päevas kartseris.14.08.2012 tõendi RVL nr 80 (tl 18) kohaselt keeldub tööle minemast halva tervisseisundi tõttu. Keeldub igasugusest ravist kuni ta vabastatakse kartserist. 31.07.2013 tõendi RVL nr 97 (tl 19) kohaselt keeldus tööst seljavalu tõttu, kuid valuvaigisti kuurist ja süstist keeldus. Meditsiiniosakonna 13.11.2013 RVL nr 107 (tl 23) tõendi kohaselt kinnipeetav on võimeline tegema kergemat tööd (majandustööd, koristamine) kuni 1 tund päevas. Mitte tõsta raskusi üle 5 kg. RVL nr 129 (tl 24) kohaselt 14.08.2014 kaebab valulikkust ristluudes ja kogu selja piirkonnas, määratud ravi ja töövabastus ja spordikeeld kuni CT uuringuni seljast.

Vastustaja märgib, et arsti poolt on kaebuse esitaja hinnatud töövõimeliseks, arvestades meditsiinilisi piiranguid. Vangla poolt ei ole kohustatud kaebajat tegema tööd, mis ületaks arsti poolt määratud piiranguid. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et tema terviseseisund ei võimaldanud tal töötada.

Kohtule esitatud tõendist (tl 65) nähtub, et kaebaja tööle määramine on 21.06.2011, 23.01.2012 ja 15.04.2012 kooskõlastatud meditsiiniosakonnas ning meditsiiniosakonna otsuse kohaselt kaebuse esitaja võib töötada. Kohtule esitatud tõendist (tl 72) nähtub, et kaebaja tööle määramine on 19.07.2012 kooskõlastatud meditsiiniosakonnas ning meditsiiniosakonna otsuse kohaselt kaebuse esitaja võib töötada. Kohtule esitatud tõendi (tl 80) kohaselt, et kaebaja tööle määramine on kooskõlastatud meditsiiniosakonnas ning meditsiiniosakonna 25.10.2012 otsuse kohaselt kaebaja terviseseisund võimaldab teostada tööülesannete täitmist punktides 1.1., 1.2., ja 1.3., kaebajal lubatud töötada kuni 2 tundi päevas. Tõendi (tl 103) kohaselt 21.01.2013 kaebaja terviseseisund võimaldab teostada tööülesannete punktides 1.1., 1.2., ja 1.3. täitmist, kuid ei sobi üliraske füüsiline töö ja püsiv sundasend.

Eelnevast tulenevalt on kaebaja VangS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 alusel õiguspäraselt tööle määratud, vastustaja ei ole kaebajale tööle asumise korralduse andmisel tema õigusi rikkunud ning kaebaja oli kohustatud vanglaametniku vastavale korraldusele alluma.

Kohtu hinnangul on leidnud tuvastamist, et kaebaja tööle määramine on meditsiiniosakonna poolt kooskõlastatud, kaebaja on viibinud korduvalt meditsiiniosakonnas üldläbivaatusel, kaebajale on teostatud uuringud ja määratud ravi. Kaebaja tööle määramisel on arvestatud kaebaja tervisliku seisundiga ning leitud, et kaebaja on võimeline tegema kergemat tööd. Seega vastustaja on kaebaja tööle määramisel igati arvestanud kaebaja tervisliku seisundiga ning vangla ei ole kohustanud kaebajat tegema tööd, mis ületaks arsti poolt määratud piiranguid.

Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt kaebaja enda käitumisest, kus ta väitis tööle asumisel, et tema terviseseisund ei võimalda töötamist, kuid keeldus tervishoiutöötaja läbivaatusest, on kogu tõendamiskoormis kaebajal. Vastustajale teadaolevalt ei esinenud ühtegi asjaolu, mis oleks õigustanud kaebaja poolt vaadeldavatel juhtumitel tööst keeldumist.

Kohtule esitatud ettekandest nr 169 (tl 131) nähtub, et 17.01.2012 keeldus kaebaja asuda tööle E7 osakonna koristajana ning tööhõive spetsialisti ei küsinud. 05.06.2012 ettekanne nr 2568 (tl 64) kohaselt kaebuse esitaja keeldus talle antud korraldusest hakata koristama E7 osakonnas, põhjendusega, et ta on haige aga meditsiinitöötajat ei vaja. 14.08.2012 ettekande nr 3459 (tl 70) nähtub, et kaebuse esitaja keeldus talle antud korraldusest hakata koristama E7 osakonnas, põhjendusega, et ta on haige. Korralduse andmise juures viibis spetsialist-õde, kes vaatas kaebaja üle ning tööd segavaid faktoreid ei avastanud. Ettekande nr 4479 (tl 79p) kohaselt 31.10.2012 kaebaja keeldus talle antud korraldust, hakata tööle koristama E7 osakonda, täitmast ning kaebaja ei vajanud õhtuse loenduse ajal kella 20:05 paiku ega ka korralduse andmisel ajal s.o 20:50 meditsiini töötajat. 15.04.2013 ettekande nr 1502 (tl 87) kohaselt nähtub, et kaebaja keeldus tööst, väites, et tal on selg haige, kui talle pakutud meditsiinitöötaja kohale kutsumisest keeldus. 31.07.2013 ettekande nr 3177 (tl 94) kohaselt kaebaja keeldus täitmast talle antud korraldust hakata tööle koristama E7 osakonda. Meditsiini töötaja vaatas kaebaja üle ning meditsiini töötaja hinnangul kaebaja saab tööle asuda. Kaebajale anti korduv korraldus tööle asuda, millest kaebaja keeldus. Ettekande nr 844 (tl 101) kohaselt kaebaja keeldus 28.02.2013 asuda tööle E7 osakonna koristajana põhjendusega, et tal on seljavalud ja soovis enda üle vaatamist meditsiinitöötaja poolt. Meditsiinitöötaja hinnangu kohaselt kaebaja saab asuda tööle.

Kohus tuvastas kohtule esitatud ettekannetest (tl 131; 64; 70; 79p; 87; 94; 101), et kaebuse esitaja on keeldunud asuda tööle koristajana E7 osakonnas põhjendusega, et kaebaja on haige ning selg valutab, kuid kaebaja on ise keeldunud enda üle vaatamist meditsiinitöötaja poolt. Kohus tuvastas, et vaid ühel korral s.o. 28.02.2013 oli kaebaja nõus tervishoiutöötajal laskma kontrollida enda terviseseisundit ning ka sel korral meditsiinitöötaja hinnangul sai kaebaja asuda tööle. Eeltoodust nähtub, et kaebajal on küll terviseprobleeme esinenud, kuid kohtu hinnangul esitatud tõenditest ei tulene, et kaebajal esinenud terviseprobleemid on tekkinud seoses kartserikambris viibimisega. Kaebaja on ise kaebuses väitnud, et enne kartserisse paigutamist s.o. 16.11.2011 olid kaebajal valud puusaliigeses, antud asjaolu kinnitab ka tõend (tl 9), millest nähtub, et 28.02.2011 kaebuse esitaja viibis SA Ida-viru Keskhaigla ortopeedi vastuvõtul ning kaebas valu vasakus puusaliigeses.

Kaebaja väitel kinnitasid hilisemad uuringud, et kaebajal on tõsised terviseprobleemid alaseljaga, mistõttu vabastati ta töö tegemisest. Kaebaja on kohtule esitanud Viru Vangla 17.02.2015 käskkirja nr 6-2/290-T (tl 160), millega vangla tunnistas kehtetuks Viru Vangla 26.01.2015 tööle määramise käskkirja nr 6-2/141-T (tl 159), kuna kaebaja on töövõimetu.

Kohtu hinnangul ei tõenda asjaolu, et käesoleval hetkel kaebaja on vabastatud tööst määramata ajaks, et kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud tal varasemalt s.o vaidlustatud perioodil töötada kergematel majandustöödel. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et just kartseris viibime oleks põhjustanud kaebaja tervisliku seisundit halvenemist ning tema võimetust käesoleval hetkel tööd teha.

Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.

VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. PS § 18 kohaselt kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. PS § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Kohus selgitab, et inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena, peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. Euroopa Inimõiguste Kohus on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. EIK praktikas inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Inimväärikuse alandamisena on kvalifitseeritud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused; arstiabi andmata jätmine ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul jne.

Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas kaebaja inimväärikuse alandamist ega ka tervisele tekkinud kahju. Lähtudes eeltoodust jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on riigilõiv summas 45 eurot tasutud 08.02.2015. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik