3-15-11/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

08.05.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-11

Haldusasi

HRFD Baltic OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

18.08.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/023873-16 tühista-

miseks

Menetlusosalised

Kaebaja – HRFD Baltic OÜ, volitatud esindaja van-

deadvokaat Yulia Klyukach

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Jane Rõuk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.03.2015 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

HRFD Baltic OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta HRFD Baltic OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.03.2015

määrus haldusasjas nr 3-15-11 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 18.08.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/023873-16, mil-

lega kohustas HRFD Baltic OÜ-d tasuma käibemaksu ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt kokku 10 625,86 eurot.

2. HRFD Baltic OÜ esitas 29.10.2014 MTA-le vaide MTA 18.08.2014 maksuotsuse keh-

tetuks tunnistamiseks. MTA tagastas 28.11.2014 otsusega nr 6-1/2450-4 vaide tähtaja ületa-

mise tõttu.

3. HRFD Baltic OÜ esitas 02.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.08.2014

maksuotsuse tühistamiseks.

4. MTA esitas 30.01.2015 halduskohtule taotluse lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel

menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu. HRFD Baltic OÜ selgitas 05.02.2015 menetlusdoku-

mendis, et ta ei ole maksuotsust 21.08.2014 kätte saanud. E-maksuameti keskkonna kasuta-

3-15-11

2(7)

mine oli raskendatud ja informatsiooni asemel ilmusid arvuti ekraanile vaid hieroglüüfid. Ni-

metatud asjaolude osas taotles kaebaja tunnistajana HRFD Baltic OÜ endise juhatuse liikme

MK (juhatuse liige kuni 25.08.2014) ülekuulamist ning e-maksuameti keskkonna suhtes IT-

ekspertiisi läbiviimist.

5. Tallinna Halduskohus jättis 16.03.2015 määrusega kaebaja taotlused IT-ekspertiisi

läbiviimiseks ja MK tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata, luges kaebuse mittetäht-

aegselt esitatuks, lõpetas haldusasja menetluse, jättis menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda ning tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.

1) Maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 lg 3 kohaselt loetakse e-maksuametisse üleslaadi-

tud dokument kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib info-

süsteem automaatselt. MTA infosüsteemist nähtuvalt avas MK maksuotsuse 21.08.2014. Järe-

likult on maksuotsus kaebajale kätte toimetatud 21.08.2014 ja vaie tulnuks esitada hiljemalt

22.09.2014. MTA tagastas kaebaja 29.10.2014 vaide õiguspäraselt.

2) Kaebaja väidab, et kui MK 2014. a augustis e-maksuametisse sisenes, oli veebikeskkonna

kasutamine raskendatud (veebileht näitas hieroglüüfe) ja seetõttu ei saanud ta aru, et e-

maksuamet oleks üldse üritanud talle mingisugust haldusakti kätte toimetada. Samuti on kae-

baja esitanud kohtule IT-eksperdi DA arvamuse (tl 65), mille kohaselt on võimalik, et kasuta-

ja näeb oma ekraanil erinevaid kummalisi sümboleid, samal ajal MTA server paneb kirja, et

andmed on kliendi veebilehitsejale saadetud.

Kohtule ei ole usutav, et kaebaja esindaja nägi 21.08.2014 e-maksuametisse sisenemisel vaid

hieroglüüfe ega saanud aru, et süsteem üritab talle haldusakti kätte toimetada ning ta ei ava-

nud maksuotsust. Vastustaja selgitas (tl 56), et e-maksuametis dokumendi kättetoimetamisel

ei ole võimalik süsteemi siseneda ilma dokumenti vastu võtmata. E-maksuametisse sisenemi-

sel edastab süsteem teate dokumendi väljastamisest ning kohustab enne edasiliikumist doku-

mendi vastu võtma. Ka MTA veebilehel 11.06.2014 avaldatud pressiteatest nähtub: „E-

maksuameti süsteem on häälestatud selliselt, et viie päeva jooksul ei saa isik e-maksuametis

muid

toiminguid

teha,

kui

pole

tutvunud

talle

saadetud

dokumendiga.“

(http://www.emta.ee/index.php?id=35515). Kui kaebaja esindaja poleks väidetavate hierog-

lüüfide tõttu näinud, et süsteem üritas talle mingit dokumenti kätte toimetada, siis järelikult

poleks ta ka kuskile vajutades avaldanud nõusolekut dokumendi avamiseks. Kuna aga välja-

võte MTA infosüsteemist näitab, et kaebajale on maksuotsus kätte toimetatud, siis pidi kaeba-

ja ikkagi e-maksuametis andma nõusoleku dokumendi avamiseks.

Ka juhul, kui pidada võimalikuks, et e-maksuamet ei kohustanud kaebajat e-maksuametisse

sisenemisel koheselt maksuotsust vastu võtma, siis selleks, et dokumendi avamise lingile va-

jutada, oleks kaebaja pidanud kõigepealt liikuma rubriigile „Teated“ ning seejärel „Haldusak-

tid“ ja alles siis oleks kaebajal tekkinud võimalus avada maksuotsus. Seega ei ole usutav, et

vaidlusalusel ajal näitas e-maksuameti veebileht kaebajale hieroglüüfe, sest sel juhul on sele-

tamatu, kuidas jõudis kaebaja maksuotsuse avamiseni, kui veebilehel esitatust ei olnud võima-

lik midagi aru saada. Nn hieroglüüfides esitatud veebilehel juhuslikult kolme kliki kaudu just

maksuotsuse avamiseni jõudmine ei ole tõenäoline.

Puudub alus arvata, et MTA infosüsteem registreeriks dokumendi avamise, ilma et dokumen-

di avamiseks oleks tegelikult kaebaja arvutis käsklus antud. Seda kinnitab ka kaebaja poolt

esitatud IT-spetsialisti arvamus. Sisuliselt tuleneb spetsialisti arvamusest, et MTA server võis

kirja panna, et andmed (maksuotsus) on kaebaja veebilehitsejale saadetud, kuigi tegelikult

nägi kaebaja veebilehel vaid kummalisi sümboleid, mitte maksuotsust. Samas nähtub eksperdi

arvamusest ka selgitus, et kõigepealt peab klient tegema serverile päringu ning alles sellele

päringule vastuseks saadud informatsioon võib esineda kummaliste sümbolitena. Eksperdi

arvamusest ei järeldu, et server registreeriks iseeneslikult ka nende andmete veebilehitsejale

3-15-11

3(7)

edastamist, mille saamiseks klient pole päringut teinudki. Kõige eeltoodu tõttu ei ole esiteks

usutav, et kaebaja nägi vaidlusalusel ajal e-maksuametisse sisenemisel kummalisi sümboleid,

ning teiseks, et MTA infosüsteem oleks dokumendi avamise registreerinud ilma dokumendi

avamise käskluse andmiseta kaebaja poolt.

Fakt, kas kaebaja 21.08.2014 ka maksuotsuse teksti nägi või luges, ei ole MKS § 54 lg 3 ko-

haselt oluline (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-37-03 p 11 ja 3-3-1-10-04 p 13). Teatavakstege-

misel ei ole alati oluline, et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Vastasel juhul

oleks asutustel väga raske haldusaktide teatavakstegemist korraldada. Haldusakti sisuga tut-

vumine eeldab teatud ulatuses ka menetlusosalise aktiivset käitumist. Dokumendi avamine

kaebaja poolt on registreeritud 21.08.2014 ning sellega on MKS § 54 lg 3 nõuded dokumendi

kättetoimetatuks lugemiseks täidetud.

3) Asjaolu, et maksuotsus edastati 01.10.2014 kaebaja advokaadile, ei muuda seda, et kae-

betähtaega tuleb arvestada alates esimesest teatavakstegemisest, s.o 21.08.2014 (Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-10-04 p 8). Kuna MKS § 138 lg-st 1 tulenevalt tuleb vaie haldusakti peale

esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest või kättetoimetamisest, tuli vaie esi-

tada hiljemalt 22.09.2014. Esitades vaide alles 29.10.2014, ületas kaebaja vaide esitamise

tähtaega. Kohus nõustub vastustajaga, et puudusid mõjuvad põhjused vaide esitamise tähtaja

ennistamiseks. Kaebaja pidas vaidemenetluses 17.11.2014 esitatud selgituses (tl 16) enda

vaiet tähtaegseks ega esitanud mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks.

4) Kuna kaebaja esitatud vaie tagastati tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda kaebajat

kohtueelset menetlust läbinuks ja lähtuda kaebetähtaja kontrollimisel HKMS § 47 lg-st 2.

Kaebaja 02.01.2015 kaebus on esitatud HKMS § 46 lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes, kuna

selle kohaselt tulnuks kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 22.09.2014.

5) Kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuigi kohus selgitas seda või-

malust 15.01.2015 määruses. Seega tuleb asja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2

alusel lõpetada.

6) Kaebaja eest on tasutud riigilõivu 333,78 eurot, mis tuleb menetluse lõpetamise tõttu selle

tasunud isikule tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 4). Vastustaja ei ole esitanud kohtule tema me-

netluskulusid tõendavaid dokumente. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda

kanda (HKMS § 108 lg 4).

7) Kaebaja on taotlenud MK tunnistajana ülekuulamist ja e-maksuameti keskkonna suhtes

IT-ekspertiisi läbiviimist. HKMS § 62 lg 2 kohaselt kogub kohus vaid selliseid tõendeid, mil-

lel on asjas tähtsust. Kuna kohus on põhjendanud, et maksuotsus tuleb kaebajale MKS § 54 lg

3 kohaselt lugeda kättetoimetatuks ning pole tähtis, kas ja mis kujul MK selle sisuga tutvus,

siis ei ole ekspertiisi läbiviimine kaebaja poolt välja pakutud ekspertiisiküsimusi (tl 44) arves-

tades vajalik. Samuti on kohtule arusaadavad MK põhiseisukohad ning puudub põhjus tema

täiendavaks ülekuulamiseks. Kohus on põhjendanud, miks MK seletused ei ole usutavad.

6. Tallinna Halduskohus jättis HRFD Baltic OÜ 30.03.2015 määruskaebuse 08.04.2015

rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. HRFD Baltic OÜ palub määruskaebuses halduskohtu 16.03.2015 määrus tühistada ja

lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks.

1) Nõustuda ei saa kohtu argumendiga, justkui oleks MTA infosüsteemi väljavõttega tõen-

datud, et 18.08.2014 maksuotsus on kaebajale kätte toimetatud 21.08.2014. Õige on kohtu

3-15-11

4(7)

märkus selle kohta, et MTA infosüsteemist ei nähtu kaebaja nime, imelik on ka nn „kättetoi-

metamise aeg” – 21.08.2014 kell 00:00:00. Selline kellaaeg viitabki asjaolule, et MTA e-

süsteemis esinesid tõrked, millest kaebaja oma kaebuses kirjutas ja mida tõendas ka kirjalike

tõenditega (juhatuse liikme selgitustega). Kaebaja ei näinud e-maksuametis mingit MTA

18.08.2014 maksuotsust, vaid maksuotsus toimetati kätte alles 01.10.2014.

2) Kohus ei ole põhjendanud, kas ja kuidas sai kaebaja maksuotsuse kätte. Kohus piirdus

üldistava seisukohaga „kohtule ei ole usutav, et kaebaja nägi 21.08.2014 e-maksuametisse

sisenemisel vaid hieroglüüfe ega saanud aru, et süsteem üritab talle haldusakti kätte toimeta-

da”. Kohtu järeldused on vastuolulised: väidetavalt sai kaebaja dokumendi kätte kohe („e-

maksuametis dokumendi kätte toimetamisel ei ole võimalik süsteemi siseneda ilma dokumenti

vastu võtmata”), samas hakkas kohus analüüsima olukorda, kus „juhul kui e-maksuamet ei

kohustanud kaebajat e-maksuametisse sisenemisel koheselt maksuotsust vastu võtma”. Mää-

ruse põhjendustest tekib mulje, et kohus ei ole ka ise aru saanud, kas ja mis moodi oli mak-

suotsus kaebajale kätte toimetatud: kas automaatselt (kui kaebaja e-süsteemi sisse läks) või

„kolme kliki kaudu” (teated-haldusaktid-faili avamine). Selles osas on määruse argumentat-

sioon puudulik ja ei ole kontrollitav. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et ta sai haldus-akti „kol-

me kliki kaudu” või üritas faili „kolme kliki kaudu” kätte saada. Vastupidi, kaebaja on algu-

sest peale väitnud, et MTA süsteemis oli tõrge ja leht oli hieroglüüfides, seetõttu ei olnud

kaebajal üldse võimalik aru saada, kas ja kuidas süsteem üritab talle faili kätte toimetada.

3) Ebaõige on kohtu viide MTA veebilehel 11.06.2014 avaldatud pressiteatele. Seda doku-

menti ei ole pooled kohtule esitanud ning tegemist on lubamatu tõendiliigiga - MTA enda

pressiteatega, kus MTA räägib sellest, kuidas e-maksuameti süsteem on häälestatud. Jääb aru-

saamatuks, miks kohtu hinnangul on MTA pressiteade (mida kaebaja ei ole kohtumenetluse

käigus näinud ning mille osas ta ei saanud seisukohta võtta) kaalukam tõend kui kaebaja taot-

lus MTA IT-süsteemi ekspertiisi läbiviimiseks.

4) Isikule peab olema tagatud võimalus näha, et MTA süsteem üritab talle faili kätte toime-

tada. Antud juhul jäi kaebaja sellest võimalusest ilma. Kaebaja juhatuse liikme seletustega on

tõendatud, et äriühing nägi MTA süsteemis vaid hieroglüüfe ja puudus mistahes võimalus

saada aru, et süsteem üritab faili kätte toimetada. Kohus ei ole tuvastanud, et maksuotsus

oleks kaebajale kätte toimetatud. Kui dokument tehakse maksukohustuslasele kättesaadavaks

e-maksuameti keskkonnas, teavitab maksuhaldur teda elektronposti teel või tekstisõnumiga

dokumendi olemasolust e-maksuameti keskkonnas (MKS § 14¹ ja § 54). Kaebaja ei saanud

mistahes teavet (ei elektronposti teel ega tekstisõnumiga), et e-maksuameti keskkonnas ootab

teda maksuotsus. Vastustaja ei ole vastupidist tõendanud.

5) MKS § 54 lg 3, mille järgi „e-maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse kättetoime-

tatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt” on

vastuolus PS-ga ja kehtetu, kuna see sätestab maksukohustuslasele ebaproportsionaalsed pii-

rangud dokumendi kättetoimetamisel. E-maksuameti keskkond on MTA halduses ning mak-

sukohustuslane on pandud sõltuvusse MTA hallatava süsteemi tööst. PS § 11 esimese lause

kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas PS-ga. Põhiõiguse riive peab olema

nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseaduspärane (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-5-05, p 7).

Formaalne kooskõla PS-ga tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama PS

pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele

(vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-5-05, p 8). Dokumentide vastuvõtmine e-keskkonna poolt auto-

maatse registreerimisega on põhiõiguste seisukohalt oluline küsimus, mille puhul peaks sea-

dusandja nägema seaduses ette e-keskkonna süsteemi võimalikud tõrked.

6) Eksperdi sõnad on kontekstist välja rebitud ning kohus ei tohtinud eksperdi sõnu omaal-

gatuslikult tõlgendada ilma IT ekspertiisi määramata ja/või eksperti üle kuulamata. DA täien-

3-15-11

5(7)

dava selgituse kohaselt „mitte ükski süsteem, mitte kunagi ei hakka töötama ideaalselt 100%

tööajast”.

7) MTA serveri logi viitab e-kirjade saatmisele kaebajale, kuid ei tõenda e-kirjade jõudmist

kasutaja teenusepakkuja serverini. Kaebaja on saatnud gmail.com serverile vastava päringu

ning palub pikendada tõendite esitamise tähtaega nelja nädala võrra.

8) Asjaolu, et 18.08.2015 maksuotsus ei ole kaebajani jõudnud, kinnitab kaebaja volitatud

esindaja ja MTA vaheline 22.09.2014 kirjavahetus, milles esindaja palus edastada endale

maksuotsuse. Kui MTA süsteemis oli kinnitus, et kaebaja oli maksuotsuse juba kätte saanud,

oleks MTA võinud nii ka vastata ja soovitada küsida maksuotsust esindatava käest. Selle

asemel venitas MTA otsuse saatmisega, nõudes esindajalt volikirja ning juhatuse liikmelt pas-

si koopiat.

9) MTA poolt 27.05.2015 esitatud süsteemilogi ei lähe kellaaegade osas kokku MTA poolt

varem esitatud tõenditega. Süsteemilogid ei ole ka nõuetekohaseks tõendiks – tegemist ei ole

allkirjastatud dokumentidega või dokumentidega, mis on otseselt süsteemist välja prinditud.

8. Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

1) Dokumendi kättetoimetamise fakt on tõendatud MTA 30.01.2015 menetlusdokumendi

lisana 1 esitatud väljatrükiga, millelt nähtub, et maksuotsus on määruskaebuse esitajale kätte

toimetatud 21.08.2014. Maksuhaldur on tuvastanud, et 21.08.2014 süsteemi sisselogimise

hetkel e-maksuametis tõrkeid ei esinenud. Samuti ei viita tõrgetele kellaaeg 00:00:00. E-

maksuamet kellaaegu väljatrükis ei kuva, kuivõrd need ei ole kättetoimetamise fikseerimisel

olulised. Dokumentide kättetoimetamisel on oluline fikseerida dokumendi kättetoimetamise

kuupäev, millest hakkab kulgema dokumendi vaidlustamise tähtaeg.

2) Isegi kui määruskaebuse esitaja nägi e-maksuameti avamisel hieroglüüfe, ei saanud tek-

kida olukorda, kus haldusakt toimetatakse isikule kätte tema teadmata. Dokumendi kättesaa-

miseks pidi isik tegema liigutusi ning dokumendi füüsilise klikiga vastu võtma. Lisaks oli

määruskaebuse esitajale teada, et talle on e-maksuametis kättetoimetamisel haldusakt. Nimelt

teavitab maksuhaldur e-maksuameti kaudu dokumendi kättetoimetamisel maksukohustuslast

kättetoimetamisel olevast dokumendist. Käesoleval juhul saadeti maksuotsus e-maksuameti

kaudu isikule 18.08.2014 kell 17.00. Kell 17.01 saadeti määruskaebuse esitajale e-posti teel

aadressil hardfordtallinn@gmail.com kaks teavitust. Seega oli määruskaebuse esitajal

21.08.2014 e-maksuametisse sisenemisel info, et talle on kättetoimetamisel haldusakt. Olu-

korras, kus isik nägi lehele sisenedes hieroglüüfe ega saanud dokumenti kätte, oleks ta pida-

nud astuma samme dokumendi kättesaamiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole maksuhalduri

poole dokumendi saamiseks pöördunud ega esitanud ka pretensiooni e-maksuametis esinenud

vea kohta. Seega ei saa määruskaebuse esitaja väidet vea esinemisest pidada usutavaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 16.03.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebus rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendus-

tega, lisades vastusena määruskaebusele järgmist.

10. MTA selgitustest nähtub, et e-maksuameti infosüsteemi sisenemiseks tuleb isikul (jurii-

dilise isiku esindajal) ennast ID-kaardiga autentida ning kui isikule on tehtud e-maksuameti

kaudu kättesaadavaks dokumente (MKS § 54 lg 1 p 1), tuleb seejärel e-maksuametisse sise-

nemise jätkamiseks võtta vastavad dokumendid aktiivse tegevusega vastu (klikkides vastaval

dokumendi avamise valikul). Dokumente vastu võtmata ei ole võimalik autentimise järgselt e-

maksuametisse sisenemist jätkata.

3-15-11

6(7)

MTA on esitanud kohtule tõendid, kust nähtub, et MK (kaebaja esindajana) autentis ennast

ID-kaardiga e-maksuametis 21.08.2014. Sellele viitavad infosüsteemi väljavõtted, kus on fik-

seeritud MK isikukood (tl 37, 104). Samuti nähtub MTA esitatud infosüsteemi väljavõttelt (tl

37), et e-maksuameti poolt on fikseeritud isikule nr 11110499 (kaebaja äriregistri kood) mak-

suotsuse nr 12.2-3/023873-16 kättetoimetamine 21.08.2014 00:00:00. MTA kinnitusel on

tegemist väljavõttega, mis kinnitab kaebajale MKS § 54 lg 3 2. lauses sätestatud korras mak-

suotsuse kättetoimetamist.

Registrikood nr 11110499 kuulub kaebajale, seega ei oma kaebaja nime puudumine infosüs-

teemi väljavõttel määravat tähendust. Kaebaja seisukoht, et kellaaja formaat (00:00:00) viitab

infosüsteemi rikkele, on oletuslik ja paljasõnaline. Vastustaja on kinnitanud, et e-maksuamet

kellaaegu ei kuva, kuivõrd see ei ole kättetoimetamise fikseerimisel oluline. Vastavat seisu-

kohta toetab asjaolu, et kaebetähtaega arvestatakse maksuhalduri haldusaktide puhul kuupäe-

vades (MKS § 138 lg 1, HKMS § 46 lg-d 1 ja 2). Seega puudub alus eeldada, et konkreetsel

juhul erineks kuupäeva formaat tavapraktikast e-maksuameti kaudu dokumentide kättetoime-

tamise registreerimisel. Konkreetne kellaaeg (22:41) on MTA kinnitusel fikseeritud süstee-

milogis (tl 101).

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda MTA seisukohtades seonduvalt e-

maksuameti süsteemi ülesehitusega, samuti seonduvalt infosüsteemi väljavõtetega ja süstee-

milogidega. Puudub mõistlik ja põhjendatud alus eeldada, et haldusorgan edastab kohtule

teadvalt ebaõige ja eksitava teabe. Selliste asjaolude esinemise osas ei ole loonud põhjendatud

kahtlust ka määruskaebuse esitaja.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu seisukohad vastuolulised. Halduskohus

on esmalt leidnud, et kui kaebaja esindaja poleks enda autentimise järgselt väidetavalt ekraa-

nile ilmunud hieroglüüfide tõttu näinud, et süsteem üritas talle mingit dokumenti kätte toime-

tada, siis poleks ta ka kuskile vajutades avaldanud nõusolekut dokumendi avamiseks (juhus-

likku klikkimist hieroglüüfidega kaetud alal, mille programm oleks registreerinud dokumendi

vastuvõtmisena, ei saa pidada usutavaks ega tõenäoliseks). Alternatiivina on kohus selgita-

nud, et isegi kui programm oleks suunanud kaebaja koheselt autentimise järgselt e-

maksuametisse (st dokumendi vastuvõtmist nõudev etapp oleks ära jäänud), siis oleks kaebaja

pidanud tegema kolm aktiivset valikut erinevates menüüdes, et programm oleks registreerinud

maksuotsuse vastuvõtmise. Sarnaselt eelnevaga ei saa seda pidada halduskohtu hinnangul

usutavaks ega tõenäoliseks, lähtudes eeldusest, et kaebaja nägi autentimise järgselt üksnes

hieroglüüfe. Ringkonnakohus leiab, et eelnevates halduskohtu seisukohtades puudub vas-

tuolu, vaid tegemist on alternatiivsete võimaluste põhjendatud ja jälgitava analüüsiga.

13. Põhjendatud ei ole asuda seisukohale, et e-maksuamet võis registreerida kättesaamis-

kinnituse andmise iseseisvalt, s.o ilma, et kaebaja oleks andnud vastava käskluse arvutiekraa-

nil. Tuvastatud ei ole, et e-maksuameti töös oleksid kõnealusel ajal esinenud tõrked (erisused

võrreldes tavapärase toimimisega) – e-maksuameti süsteemilogi sellele maksuhalduri kinnitu-

sel ei viita. Seega ei ole leidnud kinnitust kahtlus, et probleemid esinesid kaebaja ja mak-

suhalduri serverite suhtluses maksuhalduri poolel (mis võis kaebaja ja DA arvamuse kohaselt

viia selliste käskluste fikseerimiseni e-maksuameti poolt, mida kaebaja enda arvutist ei and-

nud).

Ühtlasi puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja kirjeldatud viisil probleemi ilmnemist, st

autentimise järgselt arvutiekraani täitumist hieroglüüfidega. Kaebusele lisatud hieroglüüfide-

ga kaetud leht (tl 53) ei ole kaebaja seisukohtadest nähtuvalt ekraanipildi väljatrükk kõnealu-

sest ajast, vaid näidis, milline nägi kaebaja väitel ekraanipilt välja. Sellist probleemikirjeldust,

mis viitaks hieroglüüfide ilmumisele peale e-maksuametisse sisenemise alustamist, ei ole

kaebaja kajastanud ka maksuhaldurile varasemalt esitatud pretensioonides (tl 103, 118). Seega

3-15-11

7(7)

puuduvad tõendid, mis viitaksid kaebaja poolt kirjeldatud probleemi võimalikkusele ja põhju-

sele, samuti sarnase probleemi korduvusele.

14. Halduskohus ei ole tuginenud kontekstiväliselt DA selgitusele. Kaebaja ei ole selgita-

nud, milline on see kontekst, mille vastu kohus eksis. Kui kontekstiks on määruskaebusele

lisatud täiendav DA selgitus, mille kohaselt ükski süsteem ei tööta ideaalselt 100% tööajast (tl

82), siis selline üldsõnaline väide ei muuda halduskohtu järeldust kontekstiväliseks või põh-

jendamatuks. Seejuures võib nõustuda teoreetilise käsitlusega, et ükski süsteem ei ole 100%

töökindel – olgu siis tegemist elektroonse arvutisüsteemiga või ka näiteks käsipostiga doku-

mentide kättetoimetamise organisatoorse süsteemiga. Samas ei saa nimetatust järeldada, et

pelgalt teoreetilisele vea võimalusele viitamine annaks aluse lugeda süsteemi ebausaldusväär-

sus tuvastatuks ja/või algatada vastava regulatsiooni põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis annaksid aluse MKS § 54

lg 3 kohaldamata jätmiseks seoses selle põhiseadusevastasusega.

15. MTA on esitanud lisaks tõendid, et 18.08.2014 on kaebajale saadetud maksuotsuse te-

gemise kohta kolm e-kirja samale e-posti aadressile (XXX@XXX), mille kaudu on toimunud

eelnev suhtlemine kaebajaga (e-kirjade saatmine nähtub serverilogist – tl 105-106). Kahe e-

kirja puhul on MTA selgituste kohaselt tegemist e-maksuameti automaatteavitustega ning

kolmanda e-kirjaga (tl 107) edastati kaebajale MTA 18.08.2014 maksuotsus. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole usutav, et 18.08.2014 ükski MTA kiri kaebajani ei jõudnud (MTA server ei

ole registreerinud vastavat veateadet) ning lisaks esinesid 21.08.2014 kaebaja poolt kirjelda-

tud tõrked, mille tulemusena teostas infosüsteem iseeneslikke toiminguid kaebaja nimel. Pi-

gem viitab vastavate seisukohtade esitamine kaebaja taktikale kohtumenetluses, mille ees-

märgiks on vältida subjektiivsetest põhjustest tingitud kaebetähtaja ületamise tagajärgi.

16. Kaebaja palus 27.04.2015 seisukohas pikendada tõendite esitamiseks tähtaega nelja

nädala võrra, mille kestel loodab kaebaja saada enda e-posti serveri (gmail.com) haldajalt

vastuse, kas MTA 18.08.2014 e-kirjad jõudsid teenusepakkuja serverisse. Ringkonnakohtu

hinnangul ei sõltu määruskaebuse lahendus käesoleval juhul sellest, kas on üheselt tõendatud,

et MTA kirjad jõudsid kaebaja teenusepakkuja serverisse. Seega ei pea ringkonnakohus täien-

dava tähtaja andmist vajalikuks.

17. Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja seisukohta, et maksuotsuse mittejõudmist kaebajani

18.08.2014 kinnitab kaebaja volitatud esindaja ja MTA vaheline 22.09.2014 kirjavahetus.

Asjaolust, et maksuhaldur täitis 22.09.2014 kaebaja advokaadi soovi maksuotsuse saamiseks

(ning ei keeldunud sellest viitega asjaolule, et haldusakt on varasemalt kätte toimetatud sea-

duslikule esindajale), ei saa järeldada varasemate kättetoimetamistoimingute puudumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

Ruth Plaks

Virgo Saarmets