3-15-1194/2 · 3-15-1194/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-1194 Määruse kuupäev 8. mai 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja taotlus varjupaigataotleja XXX kinnipidamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Istungil osalenud isikud Lõuna prefektuuri esindaja – Kristi Orr Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (sündinud 18.01.1990) Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Triinu Guerrin Resolutsioon Anda luba varjupaigataotleja XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 8. maist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni paigutada isik arestimajja. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 08.05.2015 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 ja 5 alusel.

2. Taotluse kohaselt saabus 07.05.2015 Venemaa Föderatsioonist Luhamaa maantepiiripunkti Lux Ekspress buss liinil Moskva – Riia. Isik esitas Togo Vabariigi passi nr EB144040, XXX nimele. Lisaks esitas isik Portugali Vabariigi isikutunnistuse ja juhiloa, mis olid võltsitud. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kuni 48 tunniks kinni.

3. 07.05.2015 kell 08.20 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) alusel. Varjupaigataotlus võeti vastu ja registreeriti nr 7001510087. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

4. Isiku sõnul maksis ta reisi eest 5000 USA dollarit, mille eest sai ta Venemaa viisa, lennupileti, elukoha, toidu ja dokumendid. Selle hinna sees olid ka Portugali dokumendid. Reisi hakkas ta planeerima seetõttu, et tal oli homoseksuaalne suhe, mille tagajärjel ütles tema perekond temast lahti.

5. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXX saabus Eestisse õigusvastaselt. Põgenemisohu vältimiseks on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede. PPA-l ei ole võimalik varjupaigataotlust menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest olulised asjaolud vajavad kontrollimist ning menetlustoimingud sooritamist. Isiku käitumise asjaolud viitavad menetlusest kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule. Isiku eesmärk ei olnud taotleda varjupaika Eestis, vaid ta avaldas sellise soovi pärast seda, kui sai selgeks, et ta ei saa teekonda jätkata. Isik ütles, et ta ei soovi tagasi kodumaale minna ning soovib varjupaika.

6. 08.05.2015 kohtuistungil selgitas isik, et tuli lennukiga Ankarasse, Ankarast Istanbuli ja Istanbulist Moskvasse. Moskvas sai ta turismiviisa 26 päevaks. Sinna saabus ta 27.04.2015 ja kui viisa lõppes 07.05.2015, siis otsustas seal lahkuda, kuna ei tahtnud seadust rikkuda. Internetist uuris, et Moskva - Riia bussiga on jõuda prantsuskeelsetele riikidele lähemale, kuhu ta tahtis minna. Eestisse ta ei soovinud jääda. Moskvas turismiviisa vormistamisel pakuti talle juhiloa ja ID-kaardi vormistamist ja selgitati, et nende dokumentidega pääseb paremini Euroopasse. Ta sai aru, et need dokumendid on võltsitud, sest auto juhtimise oskusi keegi ei kontrollinud. Isikul on seljavalud ja ta soovib kinnipidamiskeskuses arstiabi saada. Belgias ja Prantsusmaal ei soovinud varjupaigataotlust esitada, vaid tahtis lihtsalt õpinguid jätkata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

7. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

8. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

9. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine;

4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

10. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 4 ja 5. Seega peab kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. PPA on tuginenud asjaoludele, et vajalik on varjupaigamenetluses oluliste asjaolude väljaselgitamine ning esineb isiku põgenemise oht ning ta ei soovinud Eestis varjupaika paluda, vaid tegi seda üksnes siis, kui tal ei olnud võimalik jätkata teekonda mõnda prantsuskeelsesse Euroopa riiki.

11. Riigikohus on oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 12 selgitanud, et põhjendatud kahtlus, et esineb põgenemisoht, ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 punktide 1 kuni 5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Riigikohus märkis, et arvestades varjupaigamenetluse eripära, mis seisneb selles, et sageli on tõepärased andmed isiku kohta äärmiselt puudulikud või neid pole üldse, ei ole vajalik, et oleks põhjendatud, et oht on reaalne, vaid kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike.

12. Kohus ei kahtle, et PPA-l esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik esitas varjupaigataotluse 07.05.2015 ning ta on olnud kinni peetud alles poolteist ööpäeva. Kohus nõustub PPA-ga, et kuivõrd XXX eesmärgiks oli jõuda mõnda prantsuskeelsesse Euroopa riiki (s.t eelkõige kas Prantsusmaale või Belgiasse) ning Eestis palus ta varjupaika seetõttu, et ta peeti võltsitud dokumentide tõttu kinni, tuleb pidada isiku põgenemise ohtu tõenäoliseks. Vabaduses viibides oleks isikul võimalik jätkata teekonda Prantsusmaale või Belgiasse ilma vahepealse dokumendikontrollita. Seega on kohtu hinnangul VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud. Samuti on kohtu hinnangul täidetud VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused, kuna tulenevalt isiku enda selgitustest on ilmne, et ta ei soovinud Eestis varjupaika paluda, vaid üksnes sisenes Schengeni ruumi Eesti kaudu. Kuivõrd isikul puudus õigus Eestisse sisenemiseks ning Eestis viibimiseks, ähvardas teda välja saatmine Venemaale või Togosse ehk teisisõnu väljaspoole Schengeni ruumi, mis olnuks vastuolus isiku eesmärkidega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjust arvata, et varjupaigataotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et 08.05.2015 kohtuistungil selgitas XXX, et Prantsusmaal või Belgias ei oleks ta varjupaika taotlenud. See süvendab kohtu veendumust, et varjupaigataotlus ei ole käesoleva juhul esitatud eesmärgipäraselt.

13. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja

selgitada ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s 20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Seejuures tuleb arvesse võtta isiku põgenemise ohtu. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik, kuivõrd teist efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka ilmselgelt mittemõõdukas. Niisugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 18.

14. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on lõppenud või mitte.

15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 8. maist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik