2-14-56015/58 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

8. mai 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-14-56015

Tsiviilasi

XXXX XXXXXXXi hagi Oksana Kutšmei vastu

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

263 097 eurot 46 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: XXXX XXXXXXX (isikukood XXX;

elukoht XXXXX XX, XXXXXX, XXXXXXX),

lepingulised esindajad: advokaadid Vahur Kivistik

ja Siiri Malmberg (Advokaadibüroo Hansa Law

Offices OÜ; e-post siiri.malmberg@hansalaw.ee)

kostja: Oksana Kutšmei (isikukood XXX; aadress

Jakobi 23, Tartu), lepinguline esindaja: advokaat

Rando Antsmäe (Advokaadibüroo Antsmäe Loor

OÜ; e-post menetlus@antsmaeloor.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

21. aprill 2015

Protokollija

kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu XXXX XXXXXXXi loobumine hagist Oksana Kutšmei vastu 62 732 euro

51 sendi väljamõistmiseks ja lõpetada selles osas tsiviilasjas nr 2-14-56015 menetlus.

2. Jätta rahuldamata XXXX XXXXXXXi hagi Oksana Kutšmei vastu 243 270 euro 88

sendi ja viivise väljamõistmiseks, samuti alternatiivsetes nõuetes summas 29 068 eurot

51 senti ja 8229 eurot 15 senti.

3. Jätta menetluskulud XXXX XXXXXXXi kanda.

4. Välja mõista XXXX XXXXXXXilt menetluskuluna arvamuse saamise kulu 300 eurot,

advokaaditasu 5880 senti ja advokaadi õigusteenuskulu 120 eurot 59 senti, kokku

6300 eurot 59 senti Oksana Kutšmei kasuks.

XXXX XXXXXXXil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Oksana

Kutšmeile

käesoleva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

5. Välja mõista XXXX XXXXXXXilt riigilõiv 2430 eurot riigituludesse.

Riigilõiv tasuda otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Raha tasumiseks vajalikud

andmed on märgitud käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehel.

2/10

Otsuse võib riigilõivu väljamõistmise osas saata sundtäitmisele, kui riigilõivu ei ole

tasutud otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb XXXX XXXXXXXil tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja p-i 5 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on XXXX XXXXXXXi (hageja) 15. augusti 2014 hagi (I

kd tlk 1-6, 118) kohtutäitur Oksana Kutšmei (kostja) vastu kahjuhüvitise 306 003 eurot 39

senti väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejale õigusvastaselt kahju

sellega, et võõrandas hagejale kuulunud XXXX XX XXXXX asuva kinnistu

õigusvastaselt läbiviidud täitemenetluse ja enampakkumise alusel. Hageja väitel ei oleks

kostja tohtinud täitemenetlust täiteasjades nr 084/2009/4195 ja 084/2009/4197 läbi viia,

sest ei toimetanud hagejale nõuetekohaselt kätte täitmisteateid. Samuti ei toimetanud

kostja nõuetekohaselt kätte kinnistu arestimisakti, millest tulenevalt ei olnud kinnistu

arestimine kehtiv ja kostja ei oleks tohtinud enampakkumisi läbi viia. Lisaks määras

kohtutäitur ebaõigesti kinnistu hinna. Hageja kahjuks on kinnistu väärtus omandi

kaotamise seisuga. 2011. a augustis oli kinnistu harilik väärtus ilma hooneteta Uus Maa

Tartu büroo OÜ ekspertarvamuse nr 505-0313A kohaselt 41 000 eurot ja elamu tegelik

väärtus OÜ Ehitusseire eksperthinnangu nr 2013-04-2 kohaselt 265 003 eurot 39 senti.

Hageja 20. novembri 2014 menetlusdokumendi (I kd tlk 162-167) kohaselt ei olnud talle

tagatud täitetoimingute vaidlustamise võimalus, sest ta ei olnud täitmisteatest ja

arestimisaktist teadlik. Kahjunõude välistamiseks on vajalik hinnata seda, kas

enampakkumise akti kehtetuks tunnistamise hagiga oleks kahju olnud kõrvaldatav, kas

hageja pidi sellest aru saama ja kas hagi esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus.

9. veebruaril 2015 esitas hageja lõpliku kahjuarvestuse ja 23. märtsil 2015 korrigeeritud

nõude (II kd tlk 7-12, 33-34). Hageja vähendab oma põhinõuet 62 732 euro 51 sendi võrra

ning palub mõista kostjalt enda kasuks välja 243 270 eurot 88 senti või alternatiivselt

29 068 eurot 51 senti või 8229 eurot 15 senti. 23. märtsi 2015 avalduses palub hageja

mõista kostjalt enda kasuks välja ka viivise kahjusummalt seadusjärgses määras alates

hagi esitamisest kuni kahjunõude täieliku täitmiseni.

Kui kostja oleks hagejat nõuetekohaselt täitemenetlusest teavitatud ja talle kätte

toimetanud kinnistu arestimise akt, oleks hagejal olnud võimalik vaidlustada kohtutäituri

määratud hind ning saavutada asja õige hindamine ja selle kandmine arestimisakti. Samuti

oleks hagejal olnud võimalik aidata kinnisasja müügile kaasa ja leida ostja turuväärtusega

(täitemenetluse seadustiku (TMS) § 157, § 102). 2011. a oli kinnistu turuväärtus 306 003

3/10

eurot 39 senti. Sissenõudjatele tasuti täitemenetluse tulemusena 62 732 eurot 51 senti ja

kostjale kohtutäituri tasudena 8229 eurot 15 senti. Sellest tulenevalt on hageja kahju

suurus 243 270 eurot 88 senti (306 003,39 – 62 732,51). Arvesse ei saa võtta kohtutäituri

tasu, sest kostjal puudus alus tasu saamiseks. Kostja ei toimetanud hagejale täitmisteateid

kätte, millest tulenevalt ei olnud tal õigus ei kohtutäituri põhitasule (kohtutäituri seadus

(KTS) § 32 lg 2) ega täitemenetluse alustamise tasudele (KTS § 32 lg 1, TMS § 24 lg 2).

Alternatiivselt on kahju suurus 29 068 eurot 51 senti (91 801,02 - 62 732,51). Kohtutäitur

oleks saanud vara alla hinnata maksimaalselt 70% (TMS § 100 lg 5), mis oleks teinud

viimase enampakkumise alghinnaks minimaalselt 91 801 eurot 2 senti (306 003,39 -

306 003,39 * 70 / 100). Kohtutäitur ei oleks saanud arestida kinnistut uuesti turuväärtusest

tunduvalt madalama hinnaga.

Teise alternatiivina palub hageja mõista kostjalt välja 8229 eurot 15 senti, mille kostja

jaotas endale kinnisasja enampakkumise tulemi jaotuskava kohaselt kohtutäituri tasuna.

Selle summa endale maksmisega tekitas kostja hagejale kahju. Alternatiivselt taotleb

hageja summa välja mõista alusetu rikastumise sätete (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028)

alusel, sest hagejal puudus kohustus tasuda kostjale kohtutäituri tasu.

Hageja sai täitmisteate ja arestimisakti kätte 29. novembril 2012, kui läks ise

täitemenetluse toimikuga tutvuma. Enampakkumisest sai hageja teada J.L.lt septembris

2011, kui J.L. soovis kinnistu valduse vabastamist. Kostjalt sai hageja enampakkumise

akti kätte täiteasja 084/2011/4004 raames, kus enampakkumise akt oli täitedokumendiks.

21. oktoobril 2011 esitas hageja Tartu Maakohtule hagi J.L. ja kostja vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2009/4195 (tsiviilasi nr 2-11-

51197), sest oli J.L.lt kuulnud, et kostja viis tema kinnistu suhtes läbi enampakkumise.

Hagiavaldus oli puudustega, mh puudus enampakkumise akt. Tartu Maakohus jättis 15.

märtsi 2012 määrusega hagi menetlusse võtmata. 15. aprilli 2015 seisukohas (II kd tlk

130) ei eitanud hageja, et oli enampakkumise akti näinud. Kolmanda isiku kaudu

enampakkumise akti nägemine ei asenda kohtutäituri kohustust enampakkumise akt

võlgnikule kätte toimetada.

2. Kostja vaidleb hageja nõuetele täies ulatuses vastu (I kd tlk 122-135, II kd tlk 41-59).

Kostja arestis kinnistu 18. jaanuaril 2010 alghinnaga 2 500 000 krooni (159 779 eurot 12

senti) ning müüs selle pärast seitset osalejate mitteilmumise tõttu nurjunud

enampakkumist

ja

neile

järgnenud

vara

ümberhindamist

18. augusti

2011

kordusenampakkumisel hinnaga 71 000 eurot J.L.le (alghind oli 62 000 eurot). Hageja

esitas 21. oktoobril 2011 Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-11-51197 hagi J.L. ja kostja

vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, asja väljanõudmiseks ostjalt ja

kinnistusraamatu kande parandamiseks, kuid kohus jättis hagi 25. oktoobri 2011

määrusega käiguta ja 15. märtsi 2012 määrusega menetlusse võtmata. Seega on hageja

olnud oma väidetavate õiguste rikkumisest teadlik hiljemalt 21. oktoobrist 2011. Kuivõrd

hagi menetlusse ei võetud, loetakse, et hageja ei ole enampakkumise kehtetuks

tunnistamise hagi esitanud. Seega ei ole hageja 18. augusti 2011 enampakkumist

seadusega ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustanud. Tsiviilasjas nr 2-11-51197 esitatud

hagiavalduses on hageja ise kinnitanud, et sai enampakkumise akti enne hagiavalduse

esitamist kätte, ning on esitanud enampakkumise akti ja selle sisu kohta andmeid sedavõrd

üksikasjalikult, mida oli võimalik teha üksnes enampakkumise akti kättesaanuna. Hageja

sai 18. augusti 2011 kordusenampakkumise akti veelkord kätte 26. novembril 2011 seoses

täiteasjaga nr 084/2011/4004. Isegi kui enampakkumine on viidud läbi õigusvastaselt, ei

ole hagejal, tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 koosmõjus TMS § 223

lg-tega 1 ja 2 ning KTS § 9 lg-ga 1, õigust nõuda kahju hüvitamist, sest ta ei hagenud

enampakkumise kehtetuks tunnistamist seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul (30

päeva arvates enampakkumise akti kättesaamisest; TMS § 223). Hagejale enampakkumise

4/10

läbiviimise tõttu väidetavalt tekkinud kahju oleks olnud võimalik vältida või kõrvaldada

enampakkumise kehtetuks tunnistamisega. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue

on nüüdseks ilmselgelt aegunud. Sellise nõude seadusega ettenähtud kohustuslikus korras

ja tähtaja jooksul realiseerimist ei saa asendada mingi muu nõude esitamine

hagimenetluses ja enampakkumise kehtetuse aluste tuvastamine sellises teise nõudega

seotud hagimenetluses. Vastasel juhul oleks TMS § 223 lg 1 enampakkumise

vaidlustamise kohustusliku korra ja tähtaja osas sisutühi.

Dokumentide võlgnikule kättetoimetamisel on järgitud seaduses sätestatud korda. Osa

dokumente (täitmisteade, arestimisakt) on vastavalt seadusele loetud hagejale

kättetoimetatuks teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, sest dokumentide isiklikult

vastuvõtmist hageja vältis. Hagejaga suheldi korduvalt nii telefoni teel kui vahetult.

Vastavalt Tartu Maakohtu 18. aprilli 2011 määrusele tsiviilasjas nr 2-11-17179

sundsiseneti seoses vaidlusaluste täiteasjadega XXXX XX XXXXX asuvale kinnistule ja

sellel asuvasse elamusse 21. aprillil 2011 ning teostati seal manukate ja politseiametniku

juuresolekul ülevaatus; pärast elamusse sisenemist ilmus hoonest ülevaatuse juurde välja

ka hageja, kes eelnevalt oli hoone välisukse avamisest hoidunud. Selle toimingu käigus sai

hageja teada ka sundsisenemise põhjustest ja alusest.

Vastavalt riiklikult tunnustatud eksperdi R.L. ekspertarvamusele nr 150323-01E oli

kinnistu turuhind (harilik väärtus) 2010. a jaanuaris (mil toimus kinnisasja arestimine)

135 000 eurot ja 2011. a augustis (mil kinnisasi enampakkumisel müüdi) 130 000 eurot.

Seega arestiti kinnistu turuhinnast märkimisväärselt kõrgema hinnaga. Hageja esitatud OÜ

Ehitusseire hinnang ja Uus Maa Tartu büroo OÜ arvamus ei ole asjakohased.

Kui hageja väitel tema õigusi täitemenetluses rikuti, tulnuks tal esitada seaduses sätestatud

korras ja tähtaja jooksul kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Seda hageja ei teinud ja on

vastavalt TMS § 217 lg-le 6 minetanud õiguse tugineda hagiavalduses toodud asjaoludele.

Ka hageja alternatiivsed nõuded on alusetud ja põhjendamatud. Vara allahindamisel tuleb

lähtuda arestimisaktis märgitud alghinnast ja vara võis alla hinnata kuni 47 933 euro

74 sendini. Kui lähtuda hageja seisukohast, et vara oleks tulnud arestida turuhinnaga, siis

oleks arestimisaktis pidanud olema hinnaks 135 000 eurot ja sellisel juhul võinuks vara

alla hinnata 40 500 euroni. Täitmisteated on loetud ja tuleb lugeda hagejale

kättetoimetatuks ja seega on täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu

nõuded muutunud sissenõutavaks. Pealegi ei ole hagejal õigus tulemi jaotuskava ja selle

alusel väljamaksete tegemist käesolevas menetluses vaidlustada, sest selleks on ette

nähtud eraldi kohustuslik kord ja tähtajad.

Kuna hageja põhinõuetel puudub alus, puudub alus ka hageja viivisenõudel.

3. 21. aprilli 2015 kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et nõude vähendamise all peab

ta silmas loobumist (II kd tlk 148).

4. 23. aprillil 2015 esitas kostja oma menetluskulude nimekirja, milles palub mõista

hagejalt enda kasuks välja ekspertarvamuse saamise kulu 300 eurot ja lepingulise esindaja

kulu kokku 12 305 eurot 52 senti, samuti viivise menetluskuludelt. Kostja on

käibemaksukohustuslane, mistõttu summad ei sisalda käibemaksu (II kd tlk 150-173).

5. 29. aprilli 2015 avalduses vaidles hageja kostja menetluskulude suurusele vastu.

Lisaks kahtles hageja selles, et kostja on menetluskulud kandnud. Kostja on kohtutäitur,

kellel on tema tegevusest tulenevalt kohustuslik kutsekindlustus. Hagejal on kahtlus, et

tegelikul ei ole kohtutäitur kulusid kandnud, vaid seda on teinud kindlustus.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Maakohtu menetluses on hageja nõue 306 003 euro 39 sendi ja viivise

väljamõistmiseks. 23. märtsi 2015 menetlusdokumendi (II kd tlk 35) kohaselt vähendab

5/10

hageja oma nõuet 62 732 euro 51 sendi võrra ja põhinõude suuruseks jääb 243 270 eurot

88 senti. 21. aprilli 2015 kohtuistungil teatas hageja esindaja, et vähendatud osas hageja

loobub oma nõudest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib

hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse.

Kohus leiab, et hageja loobumine hagist 62 732 euro 51 sendi väljamõistmiseks tuleb vastu

võtta ja menetlus tsiviilasjas selles osas lõpetada.

7. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Sissenõudja Swedbank AS-i täitmisavalduste ja neile lisatud täitedokumentide (lepingute,

millega hageja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete

rahuldamiseks) alusel on kostja alustanud ja läbi viinud täitemenetluse täiteasjades nr

084/2009/4195 ja 084/2009/4197 (I kd tlk 1-2, 8-29, 34, 35, 101-105, 125). Kostja arestis

täitemenetluse käigus hagejale kuulunud XXXX XX XXXXXs asuva kinnistu

18. jaanuaril 2010 alghinnaga 2 500 000 krooni (159 779 eurot 12 senti) ning müüs selle

pärast korduvaid osalejate mitteilmumise tõttu nurjunud enampakkumisi ja neile

järgnenud vara ümberhindamisi 18. augusti 2011 kordusenampakkumisel 71 000 euro eest

J.L.ele, kusjuures 18. augusti 2011 enampakkumisel oli alghind 62 000 eurot (I kd tlk 2-3,

38-41, 42-46, 125, 138-144).

KTS § 9 lg 1 I lause kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt

tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 1

järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-

õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist,

kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 3 järgi võib nõuda

haldusakti kehtetuks tunnistamist. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud

õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti

enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 223 lg 2 järgi võib enampakkumise kehtetuks

tunnistamisel: 1) võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel,

selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel; 4)

menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt.

Kohus nõustub kostjaga, et praegusel juhul ei ole hagejal RVastS § 7 lg-st 1 koosmõjus

TMS § 223 lg 1 ja 2 ning KTS § 9 lg-ga 1 tulenevalt õigust nõuda kahju hüvitamist ilma,

et ta oleks hagenud enampakkumise kehtetuks tunnistamist seadusega sätestatud korras ja

tähtaja jooksul. Ka Riigikohus on 24. detsembri 2002 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-153-02

p-is 13 märkinud, et alates riigivastutuse seaduse jõustumisest 1. jaanuaril 2002 võib

kohtutäituri tegevuse vaidlustamata jätmine või enampakkumise kehtetuks tunnistamise

nõude esitamata jätmine kaasa tuua RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud tagajärje, st võimaluse, et

tekitatud kahju jääb välja mõistmata või selle suurust vähendatakse.

Hageja esitas 21. oktoobril 2011 Tartu Maakohtule hagi J.L. ja kostja vastu 18. augusti

2011 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, asja väljanõudmiseks ostjalt ja

kinnistusraamatu kande parandamiseks, tsiviilasi nr 2-11-51197 (II kd tlk 94-95). Kohus

jättis hagi 25. oktoobri 2011 määrusega käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks

– hagihinna nimetamiseks, riigilõivu tasumiseks, tõendite ja täiendavate andmete

esitamiseks (II kd tlk 96-96). 15. märtsi 2012 määrusega jättis kohus hagi menetlusse

6/10

võtmata, sest hageja ei kõrvaldanud tähtaegselt puudusi (II kd tlk 98-99). TsMS § 372 lg 6

näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Tsiviilasjas nr 2-11-51197 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt sai hageja enampakkumisest

teada 23. septembril 2011 ostja esindaja vahendusel (II kd tlk 94). Kohus nõustub

kostjaga, et hageja on 21. oktoobri 2011 hagiavalduses esitanud enampakkumise akti ja

selle sisu kohta andmeid sedavõrd üksikasjalikult, mida oli võimalik teha üksnes

enampakkumise akti kättesaanuna. Lisaks sai hageja 18. augusti 2011 enampakkumise

akti kätte ka 26. novembril 2011 seoses täiteasjaga nr 084/2011/4004, mille puhul oli

kordusenampakkumise akt täitedokumendiks (II kd tlk 101). Kuigi puuduvad tõendid, et

kostja oleks hagejale enampakkumise akti täiteasjades nr 084/2009/4195 ja

084/2009/4197 nõuetekohaselt kätte toimetanud, tuleneb eeltoodust, et hageja on saanud

enampakkumise akti siiski kätte, talle oli arusaadav selle vaidlustamise võimalus ning tal

oli ka võimalus see vaidlustada. Hageja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei

saanud esitanud nõuetekohast hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja 18. augusti 2011 enampakkumist TMS §-s 223

sätestatud korras ja tähtajal vaidlustanud, kuigi ta oli enampakkumise akti kätte saanud ja

tal oli võimalus esitada nõuetekohane hagi. Jättes enampakkumise vaidlustamata, jättis

hageja ise kasutamata võimaluse oma võimaliku kahju ärahoidmiseks. Kohus leiab, et

praegusel juhul oleks hageja saanud kõik oma nõuded esitada enampakkumise kehtetuks

tunnistamise menetluses. Kõik praeguses hagis esitatud vastuväited tulnuks hagejal

esitada hiljemalt enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis. Seetõttu tuleb jätta nii

hageja põhinõue kui alternatiivsed nõuded rahuldamata ning puudub vajadus analüüsida

ka hageja väiteid seoses täitmisteate ja arestimisakti kättetoimetamise ning kinnistu

hinnaga. Mh tuleb asuda seisukohale, et kuna enampakkumist ei ole vaidlustatud, oli

kostjal alus maksta endale enampakkumise tulemi arvelt kohtutäituri tasu.

28. septembri 2011 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 p-is 15 märkis Riigikohus, et võlgnik

peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise aktiivselt.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja esitatud R.L. 27. märtsi 2015 arvamused nr

150323-01E ja 150323-02E (II kd tlk 61-92) XXXX XX XXXXX asuva kinnistu hariliku

väärtuse kohta 2010. a jaanuaris ja 2011. a augustis annavad alust arvata, et kohtutäitur ei

arestinud kinnistut turuhinnast madalama hinnaga. Kohus nõustub kostjaga, et hageja

esitatud OÜ Ehitusseire hinnang nr 2013-04-2 (I kd tlk 48-51) ja Uus Maa Tartu büroo

OÜ arvamus nr 505-0313A (I kd tlk 52-59) ei ole antud juhul asjakohased. OÜ Ehitusseire

on andnud hinnangu selle kohta, milline võis olla kinnisasjal paiknenud elamuga

analoogse uusehitise rajamismaksumus, kuid see ei oma tähtsust, sest kinnistul juba asus

elamu. Uus Maa Tartu büroo OÜ arvamus on tehtud arvestusega, nagu ei asuks kinnistul

ühtki ehitist.

Menetluskulud

8. TsMS § 168 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel ning hagist osalist loobumist ja ülejäänud osas

hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

9. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et kutsekindlustuse olemasolu ei ole

kuidagi seotud hageja menetluskulude hüvitamise kohustustega kostja eest.

9.1.

Hageja jaoks on arusaamatu õigusteenuse kulu 300 eurot arvel nr A06/12/2014.

Kostja menetluskulude nimekirjast (II kd tlk 151-152) nähtuvalt on tegemist kostjal seoses

kohtumenetlusega tekkinud asja läbivaatamise kuluga – riiklikult tunnustatud eksperdilt

R.L.lt ekspertarvamuste saamise kuluga (II kd tlk 173). Arvestades hageja esitatud väiteid

ja tõendeid, peab kohus kostja poolt oma seisukohtade kinnitamiseks nimetatud arvamuse

7/10

esitamist, samuti selle saamiseks tehtud kulu vajalikuks ja mõistlikuks. Kulu 300 eurot

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

9.2.

Kostja kohtuvälised kulud advokaaditasu näol on kokku 11 774 eurot vastavalt

Advokaadibüroo Antsmäe Loor OÜ arvetele.

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab

nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12. juuni

2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe

tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13. novembri

2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on

mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta

(vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). 14. oktoobri 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13

luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti käibemaksuga.

Kostjat esindas antud asjas TsMS § 218 lg 1 p-ile 1 vastav lepinguline esindaja. Hageja

peab põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja tunnihinda 120 eurot, mitte 140 eurot.

Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja

vajalik, arvestades mh asja keskmist keerukust ja esindaja kõrget kvalifikatsiooni

(vandeadvokaat).

Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu ei ole märgitud ulatuses põhjendatud ega vajalik.

Kohus nõustub hageja esindajaga, et asi ei olnud nii mahukas ja tõenditerohke, et

põhjendatuks ja vajalikuks saaks pidada kokku ca 20 h kirjavahetust, koosolekuid,

telefoninõupidamisi jne kostja büroo töötajaga ning 16,43 h erinevate dokumentidega

tutvumist, analüüsimist ja tõendite kogumist. Kostja on juba oma esimesest

menetlusdokumendist peale olnud teadlik hageja esitatud enampakkumise kehtetuks

tunnistamise hagist ja selle tulemist. Kostja esindaja on kogenud ja õigusteadmistega isik

ning kostjaks on kohtutäitur, kes on samuti õigusteadmistega isik. Seega ei saa pidada

reaalseks, et kostja esindaja peab iseseisvalt tõendeid koguma ning analüüsima neid nii

iseseisvalt kui koos kliendiga sellises mahus. Arvestades eelnevaid kostja esindaja tehtud

analüüse, ei ole arvetel märgitud mahus põhjendatud ka ajakulu menetlusdokumentide

koostamisele ja kohtuistungiteks ettevalmistamisele. Põhjendamatu on arvetel märgitud

mahus ajakulu arvukatele skaneerimistele, dokumentide e-toimikust vastuvõtmisele,

komplekteerimisele.

24. novembri 2014 arve nr A 04/11/2014 (II kd tlk 155-157) kohaselt on kostja esindaja

teinud 8. – 23. oktoobril 2014 kokku 18,83 h erinevaid toiminguid, mis on suunatud

lõppkokkuvõttes hagi kohta kostja vastuse (I kd tlk 122-136) esitamisele. Arvestades

hagiavalduse ning kostja vastuse sisu ja mahtu, asja keskmist keerukust ning kostja

esindaja kõrget kvalifikatsiooni (mis mh kajastub tema tunnitasus), peab kohus eeltoodud

ajakulust põhjendatuks 10 h. Kostja esindaja 10. kuni 24. novembri 2014 ajakulu kokku

2,67 h on seotud hageja tähtaja pikendamise taotlusega (I kd tlk 154-156), hageja 20.

novembri 2014 menetlusdokumendiga (I kd tlk 161-167), kohtukutsega ning kohtuga ja

kliendiga suhtlemisega. Arvestades, et 10., 11. ja 24. novembri 2014 toimingud ei olnud

keerulised ega nõudnud õiguslikku analüüsi ning ühtegi sisulist seisukohta ei tulnud

kohtule esitada, peab kohus põhjendatuks ajakulu kokku 1 h.

31. detsembri 2014 arve nr A 06/12/2014 (II kd tlk 158-162) kohaselt on kostja esindaja

11. kuni 14. detsembri 2014 ajakulu kokku 3 h 50 min seotud hageja 11. detsembri 2014

menetlusdokumendiga (I kd tlk 169-172) ning istungiks valmistumisega. Kohus peab

mõistlikuks ajakulu kokku 2 h 10 min. 15. detsembri 2014 ajakulu sõidule 2 h 30 min ei

ole põhjendatud, TsMS ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise

8/10

menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 12. juuni

2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). 15. detsembril 2014 kulus kostja esindajal

istungieelsele ooteajale ja istungiks valmistumisele 20 min. Kohus ei pea nimetatud

ajakulu põhjendatuks, esindaja oli juba piisavalt istungiks valmistunud. 15. detsembri

2014 istungil (I kd tlk 178-179) osalemise ajakulu 50 min on põhjendatud. 15. ja 16.

detsembril 2015 kulus kostja esindajal kohtutoimikuga tutvumisele ja tõendite kogumisele

ning kliendiga suhtlemisele kokku 3 h 30 min, kohus peab mõistlikuks ja vajalikuks 2 h.

Arvestades protokolli, kostja 19. ja 22. detsembri 2014 menetlusdokumentide ning kohtu

29. detsembri 2014 määruse (I kd tlk 181-183, 187-190, 191) sisu ja väikest mahtu ning

asjaolu, et toimiku materjalide põhjal puudus antud menetlusetapis menetluse seisukohast

pidev vajadus kliendiga konsulteerimiseks ja nõupidamiseks, peab kohus kostja esindaja

18. kuni 29. detsembri 2014 ajakulu põhjendatuks kokku 7 h 40 min asemel 4 h ulatuses.

23. jaanuari 2015 arve nr A 04/01/2015 (II kd tlk 163-164) kohaselt on advokaadi ajakulu

8. kuni 23. jaanuaril 2015 kokku 1 h 33 min. Kohus peab sellest põhjendatuks 40 min. Sh

arvestab kohus asjaolu, et hageja 15. jaanuari 2015 menetlusdokument (I kd tlk 197-198)

oli tähtaja pikendamise taotlus ning kohtu 20. jaanuari 2015 määrus (II kd tlk 3) puudutas

protokollis ühe lause parandamist ning nendega seos ei saanud kostja esindajal tekkida

märkimisväärset ajakulu.

28. veebruari 2015 arve nr A 04/02/2015 (II kd tlk 165-166) kohaselt on advokaadi

ajakulu 4. kuni 19. veebruaril 2015 kokku 10 h. Arvestades hageja 9. veebruari 2015 ja

kostja 19. veebruari 2015 menetlusdokumentide (II kd tlk 7-12, 19-23) sisu ja mahtu ning

asjaolusid, et arvel kirjeldatud toimingud on suunatud eelkõige kostja 19. veebruari 2015

vastuse koostamisele ja esitamisele ning kostja esindaja oli asja põhisisuga tuttav juba

eelnevalt, peab kohus mõistlikuks ajakuluks 6 h. Hageja täpsustas oma nõuet, kuid see ei

muutnud asja õiguslikult keerulisemaks.

6. aprilli 2015 arve nr A 2015/04/03 (II kd tlk 167-169) kohaselt on advokaadi ajakulu

13. märtsil kuni 1. aprillil 2015 kokku 17 h seotud kohtu 13. märtsi 2015 määruse (II kd

tlk 25-26) ja selles esitatud nõudmistega, hageja 23. märtsi 2015 menetlusdokumendiga (II

kd tlk 32-36) ning kostja 31. märtsi 2015 menetlusdokumendi (II kd tlk 41-59) ja lisade

koostamise ja edastamisega. Arvestades dokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et

paljuski kordab kostja esindaja oma varasemates menetlusdokumentides esitatud

seisukohti, peab kohus põhjendatud ajakuluks kokku 9 h. Kostja 31. märtsi 2015 vastus on

pikk ja mahukas, kuid selle oleks saanud koostada ka oluliselt lühemalt ja

ökonoomsemalt. Kohus peab 2. aprilli 2015 toiminguid, mis mh on seotud kohtukutse

saamisega, mõistlikuks kokku 50 min asemel 20 min ulatuses.

22. aprilli 2015 arve nr A 2015/04/05 (II kd tlk 170-172) kohaselt tegi advokaat 14. kuni

22. aprillil 2015 toiminguid kokku 14 h 33 min. 21. aprilli 2015 ajakulu sõidule 2 h 20

min ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu 12. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p

13). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja

koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS §

175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 11. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p

12), seega ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise ja komplekteerimise

ajakulu 1 h 20 min. Samuti ei pea kohus menetluse seisukohalt vajalikuks 21. aprilli 2015

toimikuga tutvumise ajakulu 50 min ja istungijärgset koosolekut kliendiga 20 min.

Ülejäänud ajakulu peab kohus kogu eelnevat menetlust, kostja esindaja eelnevalt tehtud

toiminguid ja konsultatsioone kliendiga ning 21. aprilli 2015 istungi kestust (14 min; II kd

tlk 148) arvestades põhjendatuks ja vajalikuks kokku 6 h ulatuses.

Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja advokaaditasu 5880 eurot

(42 h * 140 eurot).

9/10

9.3.

Kostja märkis menetluskulude nimekirjas õigusteenuskuluks 23. jaanuari 2015

arves nr A 04/01/2015 kajastatud advokaat Ronald Riistani analüüsi eest 46 eurot 67 senti

(II kd tlk 152, 163-164). Kohus leiab, et kulu seoses advokaat Ronald Riistaniga ei ole

põhjendatud ei advokaaditasuna ega muu kuluna. Kohus nõustub hagejaga, et

Ronald Riistani tegevus ei ole seotud käesoleva kohtumenetlusega ning tegemist ei ole ka

kostja esindajaga antud asjas.

9.4.

Kostja esindaja muud õigusteenuskulud kokku summas 484 eurot 85 senti on

järgmised: asja toimikuga seotud koopia- ja trükikulu 9 eurot 75 senti ning sidekulu

34 eurot 6 senti (24. novembri 2014 arve nr A 04/11/2014 ja kostja 4. mai 2015 vastus);

trüki- ja/või koopiakulu 9 eurot 75 senti, parkimiskulu 18. ja 15. detsembril 2014 vastavalt

1 euro 75 senti ja 4 eurot 88 senti, sidekulu 18 eurot 20 senti, transpordikulu 15. ja 18.

detsembril 2015 188 eurot 48 senti ((376 km + 120 km) * 0,38 eurot) (31. detsembri 2014

arve nr A 06/12/2014); asja toimikuga seotud trüki- ja/või koopiakulu 19 eurot 50 senti

(28. veebruari 2015 arve nr A 04/02/2015); asja toimikuga seotud trüki- ja/või koopiakulu

18 eurot 7 senti ja sidekulu 11 eurot 44 senti (6. aprilli 2015 arve nr A 2015/04/03);

sidekulu 15 eurot 8 senti, transpordikulu 144 eurot 40 senti (380 km * 0,38 eurot) ja trüki-

ja/või koopiakulud 9 eurot 49 senti (22. aprilli 2015 arve nr A 2015/04/05).

Hageja leiab, et kostja koopia-, trüki- ja sidekulude arvestus ei ole jälgitav ega

kontrollitav. Kohus leiab, et koopia- ja trükikulu kokku 66 eurot 56 senti ei ole

põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja ja kohtu vaheline suhtlus toimus eelkõige e-posti ja

e-toimiku vahendusel, mistõttu ei saa koopia- ja trükikulu pidada põhjendatuks. Asja

toimikuga seotud koopia- ja trükikulu on ilmselt sisuliselt kostja esindaja bürookulu, mille

osas peab kohus mõistlikuks eeldada, et need kuuluvad advokaadi tunnitasu sisse.

15. detsembril 2014 on kostja esindaja palunud teha koopiad toimikulehekülgedest, mis

puudutavad hageja menetlusabi taotlust; ka sellega seotud kulu ei pea kohus menetluse

seisukohast vajalikuks ja põhjendatuks.

Kostja esindaja sidekulu 78 eurot 78 senti (303 min hinnaga 0,26 eurot/min) ei pea kohus

taotletud ulatuses põhjendatuks. Kostja esindaja 4. mai 2015 vastuse kohaselt on sidekulu

minutihinna arvestamise aluseks Advokaadibüroo Antsmäe Loor OÜ ja kostja vahel

sõlmitud kliendileping ning advokaadibüroo juhatuse kehtestatud hind, lähtudes

operaatoritevaheliste, mobiilsidetariifide ümardatud keskmisest. Kohus leiab, et sidekulu

puhul ei ole põhjendatud lähtuda advokaadibüroo kehtestatud hinnast. Erinevate

teenusepakkujate kodulehtedel avaldatud hindade põhjal leiab kohus, et maksimaalselt

võib antud juhul olla kõneminuti hinnaks 10 senti; toimiku materjalide ja menetluskulude

nimekirja põhjal puudub alus arvata, et kostja esindajal oli vaja teha kõnesid välisriiki.

Seega on põhjendatud hüvitada sidekulu 30 eurot 30 senti (303 min * 0,1 eurot).

Parkimiskulu 4 eurot 88 senti 15. detsembril 2014 ei ole põhjendatud, sest Tartu

kohtumaja parklas on parkimine tasuta. 18. detsembri 2014 parkimiskulu 1 euro 75 senti

ja transpordikulu 45 eurot 60 senti (120 km * 38 senti) ei ole põhjendatud, toimiku

materjalide põhjal puudub alus arvata, et kostja esindaja lähetus oli vajalik.

Hageja peab kostja esindaja transpordikulu ülepaisutatuks ning kohus nõustub sellega.

Kostja esindaja 4. mai 2015 selgituse kohaselt on transpordi hind 38 senti/km kokku

lepitud kostja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendilepinguga. Hinna aluseks on

advokaadibüroos tegutsevate advokaatide tööülesannetega seotud auto kasutamisega

tekkiva kütuse- ja auto amortisatsioonikulude hüvitamiseks advokaadibüroo juhatuse

otsusega kehtestatud määr. Riigikohus on leidnud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib

olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse

maksumus (vt Riigikohtu 12. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Kohus

peab mõistlikuks lähtuda hageja esindaja 29. aprilli 2015 vastuväites märgitud keskmisest

kütusekulust 10 l 100 km kohta ning arvutivõrgus kättesaadavast infost kütusehindade

10/10

kohta 15. detsembril 2014 (1,123 eurot/l) ja 21. aprillil 2015 (1,265 eurot/l)

(http://www.1181.ee/kytusehinnad/Area/1/ChangeType/2). Seega tuleb hagejal hüvitada

kostjale lepingulise esindaja sõidukulu kokku 90 eurot 29 senti (10 l * 1,123 eurot *

376 km / 100 km + 10 l * 1,265 eurot * 380 km / 100 km = 42,22 + 48,07).

Kokku tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja õigusteenuskulu 120 eurot 59 senti (30,30

+ 90,29).

9.5.

Kostja taotlust ja TsMS § 177 lg-t 4 arvestades tuleb hagejal tasuda kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

10. 17. septembri 2014 määrusega vabastas kohus hageja riigilõivu tasumisest 90% ehk

2430 euro ulatuse ja määras, et riigilõiv 270 eurot tuleb tasuda 45 euro suuruste

osamaksetena kuue kuu jooksul (I kd tlk 112). Hageja on riigilõivu 270 eurot tasunud (II

kd tlk 146).

TsMS § 190 lg 4 I lause näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Arvestades menetluse osalist lõpetamist ning ülejäänud osas hagi rahuldamata jätmist,

tuleb hagejalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 2430 eurot, mille tasumisest ta hagi

esitamisel vabastati. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul otsuse

jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal TsMS § 179 lg 9 järgi

tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik