3-13-1849/105 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-13-1849

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1849 Haldusasi K.P.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.08.2013.a käskkirjale nr 2-1/43 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja K.P. Vastustaja Tallinna linn, esindaja Karin Laugas RESOLUTSIOON Jätta K.P.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.08.2013.a käskkirjaga nr 2-1/43 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ karistati detailplaneeringute menetlusosakonna jurist K.P.i avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 70 p 1 alusel noomitusega.

2. K.P. esitas 04.09.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.08.2013.a käskkirja nr 2-1/43 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 06.11.2013.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tallinna linna (halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 17 lg 1).

3. Kaebuse põhjendus.

3.1 Järjekordselt on tegemist sisuliselt kaalumata otsusega. Kaebajale jääb antud käskkirja sisust arusaamatuks, mida täpsemalt kaebajale süüks pannakse. Samasisulist teemat käsitleb ka 22.05.2013.a kohtuotsus nr 3-13-528, kus vastustaja räägib vastutulelikkusest, et kaebaja võib oma lastel järel käia. Vastustaja on teadlik kaebaja vajadusest lastel järel käia, millist kokkulepet veel

2

vastustaja eeldab, see jääb antud juurdlusest arusaamatuks. Kokkulepe võib ka olla suuline, kuid kui asuda seisukohale, et eelmises kohtuasjas räägib vastustaja vastutulelikkusest, siis võis ju kaebaja eeldada, et vastav luba on kaebajal olemas.

3.2 Kaebaja sai aru, et kuna ta andis täpselt teada juba esialgses e-kirjas 08.05.2013.a kell 9:51, siis oli ta loa saanud, sest kaebaja on täpselt märkinud, et ta läheb pool tundi varem, seega saab järeldada, et kui tööpäev lõpeb kell 17:00, siis läheb ta ära 16:30, selliselt on kellaaegade tõlgendamine koguaeg olnud ning osakonnajuhatajale oli kellaaeg täpselt teada, seega võis kaebaja lapsega lasteaeda purke meisterdama minna. Kirjavahetuse põhjal ei ole võimalik järeldust teha, kas kaebajale lubati või ei lubatud töölt varem lahkumist, seega ei saa ka kaebajale süüks panna, kui ta otsustas siiski minna.

3.3 Vastustaja tegevus on kallutatult ühepoolne ning sealjuures pahatahtlik. Ameti juhatajal, ei ole ühepoolselt kallutatud süüteokoosseisuga mõtet tutvuda kaks kuud. Karistus määrati kaebajale juba 06.08.2013.a. Kui ameti juhataja viibis puhkusel, ei pruukinud ta kaebaja poolsete vastuväidetega tutvudagi, mis kaebaja 28.08.2013.a ameti juhatajale edastas, kuna ta ka täiendavaid selgitusi ja küsimusi ei esitanud, siis võib üksnes eeldada, et süüteokoosseisuga ja kaebaja poolsete vastuväidetega tutvus karistust määrav isik alles 05.08.2013.a, mil ta oli tagasi tööl. Sellele järgnes ka koheselt karistuse määramine 06.08.2013.a, ilma asja sisuliselt kaalumata ja ärakuulamisõiguse võimaldamiseta.

3.4 Kui keegi selles ametis aus on olnud, siis kaebaja. Kaebaja on ausalt ja hoolsalt oma lastel õigeaegselt järel käinud ning vastustajat sellest ka teavitanud.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Kaevatav käskkiri on antud õigetel alustel, kaalutud on asjaolusid, mis omavahel kaalumist vajavad, ei ole väljutud diskretsiooni raamidest, distsiplinaarsüütegude toimepanemine on toimunud ja tõendatud. Kaebaja menetluslikke õigusi rikutud ei ole. Vaidlusalune käskkiri on sisuliselt õiguspärane ning määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks ei ole alust.

4.2 Distsiplinaarvastutuse kohaldamine on oma karistusliku iseloomu tõttu isikule küll koormav, kuid vastustaja on määranud kõige kergema karistuse, mis iseenesest mingeid olulisi õiguslikke tagajärgi kaasa ametniku jaoks ei too ja on suunatud pigem ametniku tähelepanu juhtimisele, et ametnikul tuleks oma tegevus ja käitumine ümber hinnata ning lähtuda seaduse ja asutuse sisemise töökorralduse nõuetest, mis on kõikide ametnike jaoks ühte moodi kohalduvad. Kaebaja näol on tegemist isikuga, kes oma isikuomadustelt või tervisliku seisundi poolest ei sobi ametnikuks ning ei ole võimeline endale kriitiliselt vaatama ning oma töötulemusi või käitumist parandama.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1 Kohus leiab, et kaevatav käskkiri sisaldab vajalikul määral nii faktilist kui õiguslikku põhjendust. Distsiplinaarsüüteo sisuline kirjeldus on antud kohtu hinnangul piisava selgusega. Käskkirjast nähtub, et kaebaja „olles 7. mail 2013 tööajal omavoliliselt töölt ära 1 tund 30 minutit ning lahkudes 8. mail 2013 töölt omavoliliselt 30 minutit enne tööpäeva lõppu ja 13. mail 2013 1 tund ja 45 minutit enne tööpäeva lõppu, on [---] pannud toime ATS § 69 sätestatud distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste süülise rikkumise“ (kd I, tl 19-20). Seega ei saa kaebajale olla arusaamatu, mille eest teda on karistatud. Kohus pole tuvastanud ka menetlusnormide rikkumist. Kaebuse väide, et vastustaja tegevus tema suhtes on kallutatud ja pahatahtlik, on paljasõnaline.

3

5.2 Kohus leiab ka, et kaebaja karistamine on ka sisuliselt põhjendatud. Kaebaja on kaevatavas käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarsüüteo toime pannud (kd II tl 17-47, 52-53). Asjas pole tuvastatud kaebuses väidetud kaebaja ja vastustaja vahelist kokkulepet, mis võimaldanuks kaebajal käskkirjas märgitud ajal ja ulatuses kindlaksmääratud tööajast kõrvale kalduda. Kaebaja vastavasisuline väide on paljasõnaline. Kohus ei leia, et kaebaja karistamine oleks ilmses vastuolus süüteo raskusega ja selle toimepanemise asjaoludega.

5.3 Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kaevatav käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

6. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys