3-15-1164/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

08. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1164

Haldusasi M.M.E. esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON

1. Jätta M.M.E. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Sekretäril edastada määruse ärakiri M.M.E.le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest otse Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 204 lg 2, § 252 lg 7).

ASJAOLUD 1. 05.05.2015 sai kohus M.M.E. esialgse õiguskaitse taotluse. 2. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud: Politseija Piirivalveameti (PPA) 27.04.2015 ettekirjutusega Eestist lahkumiseks nr 1031959886 (Ettekirjutus; tl 7) on tehtud M.M.E.le ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks

30 päeva jooksul, kuid mitte hiljemalt kui 27.05.2015. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele 28.05.2015. Ettekirjutusega on kohaldatud taotluse esitaja suhtes sissesõidukeeldu üheks aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast. Taotluse esitaja on 05.05.2015 esitanud siseministrile vaide (tl 17-19) Ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Taotleja on Egiptuse kodanik, kes tuli Eestisse 11.02.2015 Eesti Vabariigi 150-päevase D- liiki multiviisaga nr 000779266 (kehtivusaeg 05.02.2015-05.07.2015). Eestisse saabumise põhjuseks oli õppima tulek Tallinna Tehnikaülikooli inglise keele ettevalmistuskursusele. 21.04.2015 arvati taotleja kursuselt välja ning viisa tunnistati kehtetuks alates 27.04.2015. Kursuselt väljaarvamise teates tehti taotlejale ettepanek lahkuda kodakondsusriiki inglise keele oskuse taseme tõstmiseks ning septembris 2015 taas tulla Eestisse õpingute jätkamiseks. Taotluse esitaja leiab, et Ettekirjutus on õigusvastane, kuna rikub välismaalaste seaduse § 10 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi, mille kohaselt tagatakse Eestis viibivale välismaalasele Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused. Kaebaja on andnud nõusoleku Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks ning õpingute jätkamiseks septembris 2015. Vaatamata sellele tegi PPA Ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, millega kohaldas sissesõidukeeldu üheks aastaks.

Taotleja väitel ei ole sissesõidukeelu kohaldamise otsus motiveeritud ega põhjendatud. Taotluse esitaja palub kuni siseministri poolt tema vaide (kaebaja sõnul - taotluse) lahendamiseni peatada Ettekirjutuse täitmine osas, mille kohaselt taotleja suhtes kohaldatakse sissesõidukeeld üheks aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast, kuna sissesõidukeelu jõustumise korral muutuks taotluse esitaja edasine õppimine Tallinna Tehnikaülikoolis võimatuks.

3. 06.05.2015 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, kuna tasumata oli riigilõiv. 07.05.2015 esitas M. M. E. kohtule tõendi (tl 26) riigilõivu 15 euro tasumise kohta.

KOHUS LEIAB

4. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse - kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute huviga, samuti hinnata kaebuse perspektiivikust ning seda reeglina olukorras, kus kohtu käsutuses olev teave on mittetäielik.

5. HKMS § 249 lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Antud juhul on taotluse esitaja esitanud 05.05.2015 siseministrile vaide, milles taotleb Ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist (tühistamist). Vaidemenetlus on pooleli, mistõttu teadmata on selle lõpptulemus. M. M. E. taotleb esialgse õiguskaitse korras peatada kuni siseministri poolt tema vaide lahendamiseni Ettekirjutuse täitmine osas, mille kohaselt taotleja suhtes kohaldatakse sissesõidukeeld üheks aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast. Taotluse põhjenduse kohaselt soovib taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjusel, et soovib 2015 sügisel jätkata õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis. HKMS § 249 lg 4 kohaselt vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.

6. Kohus leiab, et taotlusest ei nähtu põhjuseid, et Ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeld vaidemenetluse ajal pöördumatult taotleja õigusi rikkuda võiks. Ettekirjutuse kohaselt sissesõidukeeldu kohaldatakse alles pärast lahkumiskohustuse täitmist. Eestist lahkumiseks on isikul aega kuni 27.05.2015. Taotleja on kinnitanud soovi vabatahtlikult ettenähtud ajal Eestist lahkuda ning on esitanud kohtule ka lennupiletite broneeringu kinnituse (tl 16), mille kohaselt isik lahkub Tallinnast 26.05.2015. Seega enne nimetatud kuupäeva sissesõidukeeld ei kohaldu ja see ei saa ka isiku õigusi selle ajani vaidemenetluse ajal pöördumatult rikkuda (sh ei sõltu tema sügisene õppimine Tallinna Tehnikaülikoolis sellest, kas kohus kohaldab vaidemenetluse ajal õiguskaitset või mitte). Kohus selgitab, et kui siseminister taotleja vaide rahuldab, siis on taotleja oma eesmärgi niigi saavutanud. Kohtu hinnangul võib taotluse esitajal tekkida esialgse õiguskaitse vajadus alles siis, kui vaie jääb rahuldamata ja taotleja soovib 2015 sügisel õpinguid jätkata. Vaide rahuldamata jätmise korral on isikul õigus aga esitada vaide eseme (sissesõidukeelu) suhtes halduskohtule kaebus ja selle raames vajadusel uuesti esialgset õiguskaitset taotleda. Kaebuse esitamiseks ei ole vaja isiklikult Eestisse tulla, kaebuse saab esitada elektrooniliselt ja/või esindaja vahendusel. Antud juhul esialgse õiguskaitse vajadus vaidemenetluse ajal ja enne M.M.E. Eestist lahkumist ilmselgelt puudub, kuna enne lahkumiskohustuse täitmist sissesõidukeeld ei kohaldu. Seega ei oleks antud hetkel võimalik ka selle täitmist peatada. Taotlusest ei nähtu ja kohtule ei ole teada ka ühtegi muud põhjust, mille tõttu vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud oleks. Samuti ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustada või rikkuda. Eeltoodud põhjustel jääb taotlus rahuldamata. 7. Samas kohus selgitab, et kui ilmnevad uued asjaolud, mis kohtu seisukohta muudavad, siis HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud uue taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik