3-08-1610/257 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2015.a Tallinn Haldusasja number 3-08-1610 Haldusasi V.K.e kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.06.2008 otsuse tühistamiseks ja lammutusettekirjutuse tegemiseks kohustamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.K., volitatud esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Raul Keba. Kolmandad isikud M.S., B.K., E.T. ja K.K., volitatud esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja advokaat Kärt Saar. Asja läbivaatamise kuupäev 10.04.2015 Resolutsioon 1. Jätta V.K.e kaebus rahuldamata. 2. Mõista kaebajalt V.K.elt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud: M.S.le, B.K.le, E.T.le ja K.K.le igaühele 2196,49 eurot. 3. Teha kohtuotsus menetlusosalistele teatavaks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 08.05.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.S. esitas 15.03.2007 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) projekteerimistingimuste taotluse Tallinnas Tuuleveski 25/Pärituule 2 asuva üksikelamu laiendamiseks kahepereelamuks (I kd, tl 13).

TLPA väljastas 03.05.2007 projekteerimistingimused nr PT074380 kahepereelamu projekti koostamiseks (I kd, tl 14). Projekteerimistingimuste p 7 kohaselt tuli projekt kooskõlastada muu hulgas naaberkinnistute

2

omanikega ning ehitusloa taotlemiseks tuli esitada kõigi nõutud kooskõlastustega projekt TLPA-le kinnitamiseks.

2. M. S. esitas 30.08.2007 kaasomanike E.T., K.K. ja B.K. allkirjastatud ehitusloa taotluse ehitise osaliseks lammutamiseks (I kd, tl 32-37) ja ehitusloa taotluse ehitise laiendamiseks (I kd, tl 23-31). TLPA andis 25.10.2007 ehitusloa nr 28337 ehitise osaliseks lammutamiseks (I kd, tl 42-43) ja ehitusloa nr 28339 ehitise laiendamiseks (I kd, tl 44-46). 3. V.K. pöördus 15.01.2008 kirjaga (I kd, tl 47-49) Tallinna Linnavalitsuse ja Harju Maavalitsuse poole, paludes algatada järelevalvemenetluse TLPA poolt Tuuleveski 25/Pärituule 2 krundile väljastatud projekteerimistingimuste, ehitusprojekti, ehitise osaliseks lammutamiseks antud ehitusloa ja ehitise laiendamiseks antud ehitusloa õiguspärasuse suhtes, samuti krundil toimunud/toimuva ehitustegevuse õiguspärasuse üle ning teavitada järelevalvetest, nende tulemustest ning ehitusloa võimalikust kehtetuks tunnistamisest. V.K.e 17.03.2008 kirjas (I kd, tl 51-52) Tallinna Linnavalitsusele kirjeldatakse suhtlemist TLPA-ga, 15.01.2008 taotlusele vastamise tähtaja korduvat pikendamist ning väljendatakse arusaamatust, mis on takistanud linnavalitsusel kaks kuud kestnud järelevalve läbiviimisel välja selgitada, kas TLPA projekteerimistingimused, ehitusprojekt ja ehitusload on õiguspärased. 14.03.2008 jätkati seadusevastaselt antud ehitusloa alusel ehitustegevust. Tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 81, mille kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik kolmanda isiku õiguste kaitseks, palus V.K. peatada kahepereelamu ehitamiseks antud ehitusluba. V.K.e 08.04.2008 kirjas (I kd, tl 53-56) Tallinna Linnavalitsusele märgitakse, et TLPA esindaja ettepanekul tõi E.T. 27.03.2008 V.K.e kätte koopia dokumendist „Elamu projekt. Elamu laiendamine. Eelprojekt“, mis ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Dokumendis olevad joonised on meelevaldselt nummerdatud ning omavahel ja ka seletuskirjaga vastuolus, samuti on seletuskiri ja lähteandmed vastuolus. Kirjas tuuakse välja vastuolud, selgitades, et need pole ammendavad, ning leitakse, et ainuüksi neist näidetest nähtub projekti seadusevastasus. Kirjas palutakse selgitada, miks ei ole linnavalitsus kolme kuu jooksul vastanud V.K.e küsimustele; mis on takistanud seadusevastaste ehituslubade kehtetuks tunnistamist, seadusevastase ehitustegevuse peatamist ja detailplaneeringu koostamise algatamist; millisel õiguslikul alusel on TLPA pidanud võimalikuks pikendada 15.01.2008 taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 07.04.2008; miks ei ole V.K.e vaiet siiani peetud võimalikuks rahuldada. V.K.e 14.05.2008 kirjas (I kd, tl 57) Tallinna Linnavalitsusele palutakse teatada, mis on takistanud 15.01.2008, 17.03.2008 ja 08.04.2008 kirjades esitatud küsimustele ja taotlustele vastamast. 4. TLPA tunnistas 09.05.2008 otsusega nr 31981 (I kd, tl 59-61) ehitusloa nr 28339 kehtetuks EhS § 28 lg 1 p 5 alusel. 5. TLPA 27.05.2008 kirjas (I kd, tl 58) teatati vastuseks V.K.e 15.01.2008, 17.03.2008, 08.04.2008 ja 14.05.2008 kirjadele, et tema 15.01.2008 taotluse alusel läbiviidud järelevalvemenetlus projekteerimistingimuste ja ehituslubade õiguspärasuse suhtes ning ehitustegevuse õiguspärasuse suhtes on lõpetatud. Üksikelamu kahepereelamuks laiendamiseks projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel on rikutud menetlus- ja vorminõudeid, kuna menetlusse ei kaasatud naaberkinnistute omanikke. Kinnitust leidis V.K.e taotluses märgitud asjaolu, et kinnistul asunud elamu on täielikult lammutatud, mistõttu ei ole võimalik realiseerida ehitusluba ehitise laiendamiseks. Sellest tulenevalt tunnistas TLPA 09.05.2008 otsusega 25.07.2007 ehitise laiendamiseks väljastatud ehitusloa nr 28339 ehitusseaduse (EhS) § 28 lg 1 p 5 alusel kehtetuks. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda ehitisregistri veebilehel. 6. E.T.le ja K.K.le adresseeritud 19.06.2008 kirjas nr 3-4/1786 (I kd, tl 63) sisalduva otsusega tunnistas TLPA HMS § 64 lg 2 ja § 65 lg 1 alusel oma 09.05.2008 otsuse nr 31981 kehtetuks. Kirjas märgitakse, et 06.06.2008

3

esitasid Tuuleveski 25/Pärituule 2 kinnistu omanikud M.S., B.K., E.T. ja K.K. halduskohtule kaebuse TLPA 09.05.2008 otsuse tühistamiseks, tuues muu hulgas välja, et otsuse tegemise menetluses rikuti kaebajate õigust olla asja kaasatud ja esitada vastuväiteid. TLPA nõustub kaebajate seisukohaga menetluse õigusvastasuse osas, sest ärakuulamise õiguste tagamata jätmine on oluline menetlusnormide rikkumine. Kirjas sisalduva vaidlustamisviite kohaselt on käesolevat haldusakti võimalik vaidlustada halduskohtus. 7. V.K. esitas 13.08.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 tühistamiseks ja lammutusettekirjutuse tegemiseks kohustamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.05.2010 otsusega V.K.e kaebuse osaliselt. Halduskohus tühistas 25.10.2007 ehitusloa nr 28339, kuid jättis kohustamistaotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 01.03.2011 otsusega V.K.e ning M.S., B.K., K.K. ja E.T. apellatsioonkaebused osaliselt, tühistas halduskohtu 04.05.2010 otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis (p 13), et V.K.e kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, mistõttu ei ole selle sisuline läbivaatamine võimalik ning halduskohtu otsus tuleb tühistada. Kui kohus on tuvastanud kaebetähtaja möödumise, tuleb kaebajale anda võimalus kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks. Lisaks märkis ringkonnakohus, et halduskohus oleks pidanud kaebajale selgitama võimalust vaidlustada TLPA 19.06.2008 otsust. Nimetatud otsuse tühistamisel kohtu poolt taastuks olukord, kus ehitusluba on haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud. Kaebajal tuleks kaaluda kaebuse vastavas osas muutmise võimalust. Riigikohus jättis 19.05.2011 määrusega nr 3-7-1-3-156 V.K.e kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu 01.03.2011 otsuse peale menetlusse võtmata (IV kd, tl 38). 8. Samal päeval 19.05.2011 tehtud Riigikohtu määrusega nr 7-1-3-156-11 (IV kd, tl 39-42) rahuldas Riigikohus B.K., K.K., M.S. ja E.T. taotluse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 22.08.2008 määruse, millega halduskohus oli esialgse õiguskaitse korras peatanud ehitusloa kehtivuse ning mille ringkonnakohus oli jätnud 29.01.2009 määrusega muutmata. 9. Tallinna Halduskohus andis 29.06.2011 määrusega kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks (IV kd, tl 45-46). V.K. esitas 15.08.2011 halduskohtule tähtaja ennistamise taotluse ja kaebuse täienduse (IV kd, tl 65-70). Kaebaja palus ennistada 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 tühistamise ja lammutusettekirjutuse tegemiseks kohustamise kaebuse tähtaeg ning tühistada ehitusluba ja kohustada TLPA-d tegema ettekirjutus lammutamiseks. Alternatiivselt (kui kohus ei ennista ehitusloa tühistamise ja lammutusettekirjutuse tegemiseks kohustamise kaebuse tähtaega) palus kaebaja ennistada TLPA 19.06.2008 otsuse tühistamise ja lammutusettekirjutuse tegemiseks kohustamise kaebuse tähtaeg ning tühistada 19.06.2008 otsus ja kohustada TLPA-d tegema ettekirjutus lammutamiseks. 10. Tallinna Halduskohus andis kaebajale 18.08.2011 määrusega (IV kd, tl 73-74) tähtaja selgelt väljendatud kaebuse taotluse ja tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. HKMS v.r § 10 lg-st 32 tuleneb, et alternatiivseid nõudeid saab esitada üksnes selliselt, et ühe nõude rahuldamine tuleb kõne alla ainult teise nõude rahuldamata jätmise korral. Praegusel juhul ei ole tegemist alternatiivsete nõuetega, sest kaebaja on seostanud teise nõude (tühistada TLPA 19.06.2008 otsus ja kohustada tegema lammutusettekirjutus) mitte esimese nõude (tühistada 25.10.2007 ehitusluba ja kohustada tegema lammutusettekirjutus) rahuldamata jätmise, vaid esimese nõude osas kaebetähtaja ennistamata jätmisega. V.K. palus 24.08.2011 avalduses (IV kd, tl 80-81) ennistada TLPA 25.10.2007 ehitusloa tühistamise ja lammutusettekirjutuse tegemiseks kohustamise osas esitatud kaebuse tähtaeg ning tühistada ehitusluba ja kohustada tegema lammutusettekirjutus. Kaebaja teatas, et ta jääb algselt esitatud taotluste (ehitusloa tühistamine ja lammutusettekirjutuse tegemiseks kohustamine) juurde ja algselt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse juurde ning loobub 15.08.2011 avalduses alternatiivselt esitatud taotlustest (TLPA 19.06.2008 otsuse tühistamist puudutavad taotlused).

4

TLPA taotles 22.09.2011 seisukohas (IV kd, tl 98) menetluse lõpetamist, leides, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamiseks puudub alus. Kolmandad isikud M.S., B.K., K.K. ja E.T. taotlesid 22.09.2011 seisukohas (IV kd, tl 91-93) menetluse lõpetamist, leides, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamiseks ei ole alust. 11. Tallinna Halduskohus jättis 25.06.2012 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse menetluse uuendamiseks (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (resolutsiooni p 2), rahuldas kolmandate isikute ja vastustaja taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks tähtaja rikkumise tõttu (resolutsiooni p 3), lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 4). 12. V.K. esitas Tallinna Halduskohtu 25.06.2012 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2014 määrusega haldusasjas nr 3-08-1610 (V kd, tl 71-81) rahuldati V.K.e määruskaebus osaliselt. Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 25.06.2012 määruse haldusasjas nr 3-08-1610 resolutsiooni p-d 2, 3, 4 ja 5 ja tegi tühistatud osas uue määruse, jättes rahuldamata V.K.e taotluse kaebetähtaja ennistamiseks TLPA 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 tühistamise ja lammutamisettekirjutuse tegemiseks kohustamise nõuetes ning saates haldusasja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.06.2008 otsuse tühistamise ja lammutamisettekirjutuse tegemiseks kohustamise nõuete osas menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et kaebaja avaldus, millega ta valis 24.08.2011 menetlusdokumendist nähtuvalt 25.10.2007 ehitusloaga seonduvad nõuded (st jäi algsete nõuete juurde) ning teatas, et ta loobub TLPA 19.06.2008 otsuse vaidlustamisest, ei väljendanud kaebaja tegelikku tahet ja oli tehtud halduskohtu eksitava ja puuduliku selgitamise tulemusena. Ringkonnakohtu hinnangul oleks TLPA 19.06.2008 otsuse tühistamise taotluse 13.08.2008 esitamine olnud tähtaegne. 13. Kolmas isik M.S. (V kd tl 99) ja vastustaja (V kd tl 109-111) esitasid Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2014 kohtumääruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus jättis 11.09.2014 kohtumäärustega vastustaja ja kolmanda isiku M.S. määruskaebused menetlusse võtmata ning seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2014 kohtumäärus. 14. Tallinna Halduskohtu 27.10.2014 määrusega kohustas kohus kaebajat, arvestades kaebuse nõude muutumist Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.06.2008 otsuse tühistamise ja lammutamisettekirjutuse tegemiseks kohustamise nõueteks kohtule esitama HKMS §-le 38 vastava kaebuse tervikteksti. Kaebaja esitas 17.11.2014 kaebuse tervikteksti (V kd tl 139-146) nõudega tühistada TLPA 19.06.2008 otsus ja teha TLPA-le lammutusettekirjutus, millega kohustada TLPA-d ettekirjutuse tegemiseks tühistatud 19.06.2008 otsuse alusel püstitatud poolelioleva ehitise asukohaga Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 täielikuks lammutamiseks. KAEBAJA SEISUKOHAD 15. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul oli kohustuslik detailplaneeringu koostamine. Seda esiteks planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 2 p-st 2 tulenevalt, kuna lähtuvalt Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 kahepereelamu projekti asendiplaanil näidatud andmetest, siis oli lammutatud hoone kubatuuriks 256 m3, projekteeritud hoone kubatuur on 1570 m3. PlanS § 1 lg 2 sätestab avalikkuse printsiibi kui planeerimismenetluse keskse põhimõtte. Planeerimismenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-62-02). Planeeringu algatamisest loobumine olukorras, kus planeeringu koostamine on seaduse järgi kohustuslik, on vastuolus PlanS mõtte ja sättega, eeskätt aga avalikkuse võimalikult igakülgse kaasamise põhimõttega.

5

Õigustatud ei olnud PlanS § 9 lg 10 p 2 ja 3 alusel erandi tegemine. Tiheda asustusega piirkonnas, kus uute hoonete püstitamisel paratamatult põrkuvad naabrite huvid ning kus on kujunenud kindel hoonestuse stiil ja olemus, tuleks detailplaneeringuta ehitamist vältida, et tagada kõikide piirkonna elanike huve ja õigusi arvestav elukeskkond ning piirkonna hoonestuse olemusliku ühtsuse säilimine. Asjaolu, et PlanS § 9 lg 10 p 3 lubab korterelamute püstitamist ilma detailplaneeringuta, ei tähenda, et korterelamuid saaks ilma detailplaneeringuta püstitada senisesse väikeelamu piirkonda või muu hoonestuslaadina piirkonda. PlanS § 9 lg 10 p-s 3 ette nähtud võimalus püstitada korterelamut PlanS § 9 lg 10 tingimuste täitmisel detailplaneeringut koostamata kehtib PlanS § 9 lg 10 tingimustest nähtuvalt üksnes korterelamute piirkonna kohta. Korterelamute püstitamise lubamine korterelamute piirkonnas ei õigusta üksikelamu piirkonda korterelamu püstitamist ilma detailplaneeringuta. Meelevaldselt on laiendatud PlanS § 9 lg 10 p 2 sätestatud erandit ühepereelamu projekteerimiseks detailplaneeringuta kaksik- ehk kahepereelamu projekteerimisele. Tallinna Linna ehitusmääruse § 2 lg 1 punkti 10 kohaselt on üksikelamu ühe korteriga ühel krundil paiknev elamu ja punkti 11 kohaselt on kaksikelamu kahe sektsiooniga elamu. Antud juhul on projekteeritud kahepereelamu ja seda projekteeritud kahepereelamut ei saa käsitleda üksikelamuna. Üksikelamute piirkonda kahepereelamu püstitamine väljub piirkonna olemasolevast hoonestuslaadist ja ei ole kooskõlas avalikkuse ja naaberkinnistuste omanike huvidega. Antud juhul ei ole tegemist ehitise laiendamisega või rekonstrueerimisega vaid tegemist on uue ehitise püstitamisega, mille korral on detailplaneeringu koostamise kohustuslik (PlanS § 3 lg 2 p 1). Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Antud juhul on eelmine ehitis praktiliselt täielikult lammutatud ja ehitatud täiesti uus ehitis. 16. Projekteerimistingimused on õigusvastased, kuna TLPA lähtus projekteerimistingimuste väljastamisel õigustamatult PlanS § 9 lg 10 p 2 sätestatud erandist. Projekteerimistingimuste taotluses osutas M.S. sellele, et ehitusalust maad soovitakse suurendada rohkem kui 100% võrra, mis teeb detailplaneeringu koostamise kohustuslikuks elamu laiendamise eeltingimuseks. Ka ei ole projekteerimistingimusi kooskõlastatud kaebajaga kui naaberkinnistu omanikuga, nagu seda nõuab PlanS § 9 lg 10 p 2. Samuti ei vasta projekteerimistingimuste väljastamine kahepereelamule PlanS § 9 lg 10 p 2 dispositsioonile. 17 . Kaebuse kohaselt on 25.10.2007 ehitusluba nr 28339 ja 19.06.2008 otsus on õigusvastased järgmistel põhjustel: 25.10.2007 ehitusluba nr 28339 ja 19.06.2008 otsus ei vasta EhS § 3 lg-le 1 ja Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna Linna ehitusmääruse § 24 lg-tele 1 ja 2. Ehitusmääruse § 24 lg 2 kohaselt peab ehitis oma lahenduselt arvestama Tallinnas väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustavaga ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. Piirkonnas on üksikelamud, ehitusluba on väljastatud ehitise laiendamiseks kahepereelamuks. Seega näeb ehitusluba ette Haabersti vastava piirkonna kujunduslikule stiilile mittevastava ehitise ehitamist. Ehitusluba ja 19.06.2008 otsus ei vasta projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimuste p 7 kohaselt tuli ehitusloa taotlemiseks esitada projekt kõikide nõutud kooskõlastusetega TLPA-le. Ehitusprojekt oli kaebajaga kooskõlastamata. Detailplaneeringu koostamise kohustuseta juhtudel tuli projekteerimistingimused naaberkruntide omanikega kooskõlastada Tallinna Linna ehitusmääruse § 13 lg 8 ja § 29 lg 2 alusel. Tallinna Linna ehitusmääruse § 30 lg 2 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustust mittetingiva ehitise püstitamise korral väljastatavates arhitektuur-ehituslikes lisatingimustes määratakse detailplaneeringut täpsustavad

6

lähteandmed ning asutused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada.

Projekti ega projekteerimistingimusi ei ole naabritega kooskõlastatud. 18. Püstitatav hoone on oma suuruselt ja kõrguselt naabrite õigusi rikkuv ning piirkonda sobimatu. Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 kinnistul varem asunud ja praeguseks täielikult lammutatud elamu kõrguseks oli 4,5m (sama kõrgusega on ka kaebuse esitajale kuuluv elamu). Projekteeritud elamu kõrguseks on 7m. Nii kõrge ja piirkonna kujunduslikule stiilile (tegemist on kahepereelamuga) mittevastava ehitise püstitamine on langetanud kaebuse esitajale kuuluvat kinnisvara väärtust, sest faktiliselt on toimunud kaebuse esitajale kuuluva üksikelamu ja garaažihoone nn “kinnimüürimine” naabrite poolt. Samuti on ehitise püstitamine välistanud igasugused võimalused ka väiksemateks juurdeehitusteks kaebuse esitaja elamu juures. Tuuleveski 25/Pärituule 2 kinnistul olev ehitis ohustab kaebuse esitajat üleujutustega. Tuuleveski 25/Pärituule 2 kinnistu praktiliselt krundi piirist krundi piirini täis ehitamine ei ole põhjendatud ka tuleohutusnõuete osas, seda enam, et kolmandate isikute poolt välja pakutud variandid tuleohutuse tagamiseks ei ole täidetud. Kolmandate isikute poolt ebaseadusliku ehitise püstitamine on seadnud ohtu kaebuse esitaja elukeskkonna. Kaebaja on valinud elamiseks üksikelamu piirkonna ning kaebajal on õiguslik ootus piirkonna olemuse säilimise ja tasakaalustatud arengu osas. 19. Ebaseaduslikult rajatud ehitise lammutamine on põhjendatud ja ainuvõimalik variant õiguspärase olukorra taastamiseks. Vastavalt EhS § 40 lg-le 2 peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Arvestades, et ehitatud on ilma detailplaneeringuta, planeeritav ehitis on piirkonda sobimatu, ehitamist ei ole kooskõlastatud naaberkinnistu omanikuga ning oma olemuselt rikub ehitis tugevalt kaebuse esitaja huve, eksisteerivad piisavad ja põhjendatud alused, et kohaldada ebaseadusliku ehitise lammutamist. Kaebaja rõhutab, et olemasolevale pooleliolevale ehitisele ei ole tänaseni väljastatud kasutusluba. Sellest tulenevalt nõuab kaebuse esitaja kohtult lammutusettekirjutuse tegemist, millega pandaks kohustus tühistatud 19.06.2008 otsuse alusel ehitatud poolelioleva ehitise (Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2) täielikuks lammutamiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg-st 1 tulenev ehitusloa kui haldusakti tagajärgede kõrvaldamise nõue eeldab, et kaebuse esitajale ehitusloaga tekitatud kahju on suurem kui tagajärgede kõrvaldamise (s.o. ehitise lammutamise) tõttu loa andjale ja kolmandatele isikutele tekkiv kahju (RVastS § 11 lg 2). Käesoleval juhul on hoone lammutamisel tekkiv kahju vastustajale ja kolmandatele isikutele väiksem võrreldes hoone alles jäämisel kaebuse esitajale elutingimuste halvenemise ja temale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemise läbi põhjustatava korvamatu kahjuga. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 20. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Kaebuse väited on alusetud ning tõendamata, mistõttu tuleb kaebus jätta täies ulatuses rahuldamata. 21. Ehitusloa väljastamise hetkel (25.10.2007) kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni kohaselt (§ 9 lg 10 p 2 ja 3) võis kohalik omavalitsus lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega.

7

Kuigi antud lõigetes kasutatakse sõna „kooskõlastus“, tuleb märkida, et planeerimisseaduse kontekstis tähistab kooskõlastamine (ja tähendas ka 2007. aastal) suhtlusvormi riigiasutustega (PlanS § 17 ). Seega tuleb PlanS § 9 lg 10 p 2 ja 3 märgitu all mõista haldusmenetluse seaduse (HMS) kohast arvamust, mis oma sisult on kooskõlastusest erinev. Nimelt ei takista negatiivne arvamus (vastuväide) menetluse jätkamist, kui kooskõlastuse puudumine seda reeglina teeb. Vastavat käsitlust toetab ka 2009. aasta 1. juulist jõustunud PlanS § 9 lg 10 p 2 ja 3 uus redaktsioon. Selle kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel küsida projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjalik nõusolek, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega. Seega on otsustajaks kohalik omavalitsus ning naaberkinnisasja omaniku vastuväide iseenesest ei takista ehitusõiguse andmist projekteerimistingimuste alusel detailplaneeringut koostamata. 22. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli enne ehitusloa väljastamist projekteerimistingimustest teadlik ning talle oli võimaldatud esitada vastuväiteid ehitusprojektile, mida ta ka kasutas. Seega oli kaebajale tagatud HMS § 40 kohane ärakuulamisõigus. 23. Ehitusloa väljastamise hetkel kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 2 lg 1 kohaselt oli üksikelamu ühe korteriga ühel krundil paiknev elamu; kaksikelamu moodustavad kaks teineteise külge, nende kruntide piirile ehitatud üksikelamut ning korterelamu oli kolme või enama korteriga elamu. Seega ei saa kaksikelamut kuidagi korterelamuks lugeda, kuigi kaebaja seda nii teinud on. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas tegemist on ühepereelamu või kahepereelamuga. PlanS § 9 lg 10 p 2 ja 3 lubasid nii üksikelamu kui ka korterelamu püstitamist ning kuigi seadus ei sätesta piisava täpsusega, kumma alla kaksikelamu kuulub, peab ta ühe alla neist kahest igal juhul liigituma. 24. Vastavalt HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuivõrd eeltoodust tuleneb, et ehitusloa väljastamise hetkeks olid täidetud PlanS § 9 lg 10 tingimused, et lubada laiendada Tuuleveski tn 25 / Pärituule tn 2 kinnistul asuvat ehitist detailplaneeringut koostamata, ei mõjutanud formaalne menetlusnõuete rikkumine ehitusloa kui haldusakti väljastamise otsustamist. 25. Tulenevalt PlanS § 3 lg 1 p 1 ja 2 on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral; 2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi. EhS § 2 lg 8 järgi on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. EhS §-s 2 eristatakse ehitamise liikidena ehitise püstitamist ja rekonstrueerimist, seega on seadusandja eristanud nimetatud ehitamise liike juba formaalselt. Kuna ehitusseadus ei sätesta uusehitise mõistet, tuleb igal üksikjuhul hinnata, millise tulemuseni soovitakse jõuda - kas püstitada uus ehitis või parendada/laiendada olemasolevat. Tegemaks vahet, kas on tegemist uue hoone püstitamise või olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja laiendamisega, tuleb hinnata faktilist olukorda. Kinnistul asus hoone, millest ehitusprojekti kohaselt säilitati vundament (olemasolevas osas). Rekonstrueerimine ja laiendamine saab erinevalt uue ehitise püstitamisest toimuda olemasoleva hoone suhtes. Tegemaks vahet, kas tegemist on uue hoone püstitamise või olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja laiendamisega, tuleb hinnata ehitustööde eesmärki. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Riigikogu menetluses oleva ehitusseadustiku eelnõu kohaselt käsitletakse ehitise püstitamisena olemasoleva ehitise ümberehitamist olemuslikult teiseks ehitiseks. Vaidlust ei ole, et kinnistul asus varasemalt elamu kasutusotstarbega hoone ning rekonstrueerimise ja laiendamise tulemusena ehitise kasutusostarve ei muutunud. Laiendatav ehitis toetub säilitatud alusmüüridele

8

(olemasolevas osas) ning selle kaugus kaebaja ehitistest ei muutunud. Arvestades, et kinnistu oli juba hoonestatud, pidi kaebaja olema arvestanud sellega, et kinnistut ka edaspidi samal otstarbel kasutatakse. Kuivõrd rekonstrueeritud ja laiendatud ehitise näol ei ole tegemist olemuslikult teise (nt erineva kasutusotstarbega) hoonega, siis ei lugenud vastustaja ehitise rekonstrueerimist ja laiendamist uue ehitise püstitamiseks, mis oleks võinud kaasa tuua detailplaneeringu koostamise vajaduse. 26. Vastustaja on seisukohal, et ehitusluba ei kahjusta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele tõendile, millist kaebaja subjektiivset õigust ehitusluba ning selle alusel ehitatud hoone rikuks. Arusaamatu ja paljasõnaline on kaebaja väide tema kinnistu üleujutamise osas. Ka valguse vähenemisega seoses ei ole kaebaja esitanud mingeid tõendeid, mis näitaks, et valgus tema eluruumides väheneb. Menetluses on leidnud kinnitust, et kaebaja eluruumide aknad ei ole kolmandate isikute krundi suunas. Märkimisväärne ei ole ka valguse vähenemine kaebaja abiruumides ega garaažis, mistõttu ei saa seda lugeda kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks. Alusetu ja tõendamata on kaebaja väide, et Tuuleveski tn 25 // Pärituule tn 2 kinnistu korrastamine ning sellel asuva ehitise rekonstrueerimine ja laiendamine vähendab kaebaja kinnistu väärtust. Üldteada on asjaolu, et korrastatud linnaruum, sh rekonstrueeritud hooned, suurendavad piirkonna kinnistute väärtust. 27. Kaebaja leiab, et ebaseaduslikult rajatud ehitise lammutamine on antud juhul hädavajalik ja ainuvõimalik variant õiguspärase olukorra taastamiseks. Kaebaja on seisukohal, et kuna ehitatud on detailplaneeringuta, ehitis on piirkonda sobimatu, ehitamist ei ole kooskõlastatud naaberkinnistute omanikega ja oma olemuselt rikub ehitis tugevalt kaebuse esitaja huve, eksisteerivad piisavad ja põhjendatud alused, et kohaldada ehitise lammutamist. Esiteks tuleb märkida, et kaebaja naaberkinnistul on ehitustegevus toimunud kehtiva ehitusloa alusel, mistõttu ei saa rääkida õigusliku aluseta ehitisest ega selle lammutamisest EhS § 40 alusel. Kohtupraktika kohaselt on isikul õigus nõuda ehitise täielikku lammutamist, kui on täidetud järgmised eeldused: ehitis on õigusvastane nii formaalselt kui ka materiaalselt, rikub kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi ning õiguspärase olukorra taastamine ja kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine ei ole taastatav ehitusloa tagajärgede kõrvaldamisega muude vahenditega. Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski nimetatud eeldus. Vaatamata sellele tuleb kohustamisnõue jätta rahuldamata ka põhjusel, et olemasoleva ehitise näol ei ole tegemist materiaalses mõttes ebaseadusliku ehitisega. Ehitis on püstitatud vastavalt ehitusloale, see ei riku kellegi õigusi ning vastab üldplaneeringule ja piirkonna ehituslaadile. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu maakasutuse plaani kohaselt jääb Tuuleveski tn 25 // Pärituule tn 2 kinnistu väikeelamute ala juhtotstarbega alale, kus on lubatud põhiliselt ühepere- ja ridaelamud, samuti üksikud väiksemad 3-4 korruselised elamud. Seega vastab kahe korteriga elamu püstitamine Tallinna üldplaneeringule. 28. Tõele ei vasta kaebuse esitaja seiskoht, nagu ei järgiks kinnistul asuv ehitis piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid. Võrdluseks saab võtta piirkonna teiste hoonete aluse pindala ja selle suhte krundi suurusesse. Tuuleveski 25 // Pärituule 2 kinnistu suurus on 948 m² ning kinnistul asuva ehitise alune pindala on 228 m², seega on krundi täisehitusprotsent 24%. Naabruses asuva Tuuleveski 29 kinnistu vastavad näitajad on – 600 m² ja 159 m², seega täisehitusprotsendiks 26,5%, Külma 26 – 200 m² (130 m² eluhoone ja 70 m² abihoone) ja 700 m², mis teeb täisehitusprotsendiks 28,5% jne. Toodud võrdluste näitel tuleb tõdeda, et Tuuleveski tn 25 // Pärituule tn 2 kinnistu täisehitusprotsent ei erine piirkonnas valitsevast, mistõttu on alusetud väited hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtete rikkumise kohta.

9

29. Põhjendamatud on kaebaja viited, et kahe korteriga elamu on piirkonda sobimatu. Nagu märgitud, vastab kahe korteriga elamu Tallinna üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele. Kolmandatele isikutele kuuluval kinnistul asuv elamu ei ole piirkonna teistest hoonetest oluliselt suurem, kõrgem ega erinev. Enamik ümbruskonna hooneid on ligikaudu sama suured ning samamoodi kahekorruselised. 30. Vastustaja on seisukohal, et ehitise lammutamise küsimuse hindamisel tuleb arvestada sellega, kas püstitatud ehitis kui selline, on põhimõtteliselt ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas või kooskõlla viidav. Vaidlust ei ole selles, et ehitis on püstitatud ehitusloa alusel ning see asub varasema elamuga ühel ehitusjoonel, ehitis ei ole ohtlik inimese elule ega tervisele, samuti mitte keskkonnale. Seega on tegemist materiaalses mõttes õiguspärase ehitisega ning nimetatud ehitist on võimalik kasutada. Kaebuse esitaja on ka ise tunnistanud, et Tuuleveski tn 25 // Pärituule tn 2 kinnistule ehitusõiguse määramine ja selle hoonestamine on võimalik kui mitte teisiti, siis igal juhul läbi detailplaneeringu menetluse. Seega on võimalik ka olemasolevat ehitist tulevikus ehitusõiguse realiseerimisel kasutada. 31. Lammutusettekirjutuse tegemine on EhS § 40 lg 2 tulenevalt siiski kaalutlusotsus, mistõttu ei piisa sellise ettekirjutuse tegemiseks õigusliku aluse olemasolust, vaid tuleb kontrollida, et otsus oleks kooskõlas diskretsioonireeglitega. See on aga vastustaja, mitte kohtu pädevuses, kuna käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus haldusorgani kaalutlusõigus oleks nullini redutseeritud. KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD 32. Kolmandad isikud vaidlevad kaebusele vastu ning paluvad jätta selle täies ulatuses rahuldamata. 33. Kaebus on alusetu mitmel põhjusel: esiteks vaidlustab kaebaja sisuliselt ehitusluba nr 28399, kuigi kohus on otsustanud, et ehitusloa vaidlustamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistata. Ehitusluba nr 28399 on õiguspärane ning Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 elamu on ehitatud kehtiva ehitusloa alusel. Kaebaja väide, et toimunud on ebaseaduslik ehitamine või õigusliku aluseta ehitamine, ei ole faktidega kooskõlas. Ehitusluba ega selle alusel ehitatav hoone ei riku kaebaja õigusi. Kõik väited subjektiivsete õiguste rikkumisest on tõendamata. Kaebaja ei ole isegi selgitanud, kuidas ehitatud hoone konkreetselt põhjustab talle elutingimuste halvenemise ja „korvamatu kahju“ (kaebuse p 3.2), mis peaks olema suurem kahjust, mis tekiks maja omanikele maja lammutamisest, mis on kahele perekonna elamu. Ka puudub lammutusettekirjutuse tegemiseks õiguslik alus. Lammutusettekirjutuse tegemine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus, mida ei saa kohus otsustada. Samuti ei ole täidetud lammutusettekirjutuse tegemise eeldused. 34. PlanS § 9 lg 10 p 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus lubada ilma detailplaneeringut koostamata olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistu omanikega. Ehitusluba on õiguspärane, sest kõik PlanS § 9 lg 10 p 2 eeldused on täidetud. Detailplaneeringut asendasid projekteerimistingimused ning need on kaebajaga kooskõlastatud. Projekteerimistingimused said kaebajale teatavaks hiljemalt 13.06.2007 kirjaga ning kaebaja on esitanud oma vastuväite tulemüüri asukoha osas. Kaebaja on esitanud projekteerimistingimustele vastuväite seoses tulemüüriga ning kaebaja vastuväitega arvestati ning tulemüüri asukohta muudeti. Muus osas peale tulemüüriga seonduvaga kaebaja projekteerimistingimustele vastuväiteid ei esitanud. Kooskõlastamine ei ole nõusoleku andmine vaid selle sisu on võimaluse andmine vastuväite esitamiseks. Projekteerimistingimuste kooskõlastamine ei tähenda, et ehitusluba ei tohi anda, kui naaberkinnistu omanik ei anna selleks nõusolekut. Juhul, kui see nii oleks, ei olekski tiheasustusalal, st linnas üldse võimalik midagi

10

ehitada, sest naaberkinnistu omanikud Eestis reeglina ei soovi enda naabrusesse uusi hooneid ega annaks sellist nõusolekut. Samuti järgib ehitusloa alusel ehitatud maja piirkonna hoonestuslaadi. Kolmandate isikute maja ei ole piirkonna majadest oluliselt suurem, kõrgem ega erinev. Enamus ümbruskonna maju on ligikaudu sama suured kui kolmandate isikute maja ning samamoodi kahekorruselised. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega isegi põhjendanud, kuidas kolmandate isikute maja puhul ei ole piirkonna hoonestuslaadi järgitud. Väide, et hoone on märkimisväärselt suurem kui teised piirkonna hooned, on ebaõige ja tõendamata. Kuna PlanS § 9 lg 10 p 2 tingimused on täidetud, ei olnud vaja koostada detailplaneeringut ning ehitusluba on seega formaalselt õiguspärane. 35. Ehitusluba ei kahjusta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis tõendaks konkreetselt, millist kaebaja subjektiivset õigust ehitusluba ning selle alusel ehitatud hoone rikuks. Kaebaja peab oma esitatud väiteid tõendama. Väide, et naabrit ohustab üleujutus, on arusaamatu ja tõendamata. Seoses valguse vähenemisega ei ole kaebaja samuti esitanud tõendeid, mis näitaks, et valgus tema eluruumides väheneb ning sellisel määral, et see kahjustab tema subjektiivseid õiguseid. Vastupidi, kolmandad isikud on tõendanud, et kaebaja eluruumide aknad ei ole kolmandate isikute krundi suunas. Valguse võimalik mõningane vähenemine kaebaja abiruumides ja garaažis, kus kaebaja hoiab oma autot, ei kahjusta kaebaja subjektiivseid õigusi. 36. Samuti on ebaõige ja tõendamata kaebaja väide, et maja renoveerimine vähendab kaebaja kinnistu väärtust. Kinnistu väärtus on hinnanguline ning sõltub nõudlusest ja pakkumisest. Juhul, kui kinnistul asuv hoone renoveeritakse, siis see pigem suurendab naaberkinnistu väärust, sest inimesed eelistavad reeglina, et nende naabruses on ilusad ja korrashoitud majad. 37. Kaebaja korduv väide, et ehitis ja ehitamine on ebaseaduslik ning leiab, et „õigusliku aluseta ehitis“ tuleb lammutada, on ebaõige, sest ehitamine on toimunud kogu aeg kehtinud ehitusloa alusel. Asjaolu, et kaebaja leiab, et ehitusluba on õigusvastane detailplaneeringu puudumise tõttu, ei muuda ehitusluba olematuks või ehitist ebaseaduslikuks. Samuti ei muuda ehitamist ebaseaduslikuks asjaolu, et maja ei ole veel lõpuni valmisehitatud ning majal pole veel kasutusluba. 38. Lammutamisettekirjutuse eeldused on täitmata. Antud juhul on ehitamine toimunud kehtiva ehitusloa nr 28339 alusel. Seega pole alust rääkida õigusliku aluseta toimunud ehitustegevusest ning õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamisest ehitusseaduse § 40 lg 2 alusel. Riigikohus on märkinud, et isegi, kui ehitusluba täielikult puudub ning ehitatakse õigusliku aluseta, ei too see reeglina kaasa ehitise lammutamist (3-3-1-64-02). Seda enam ei ole võimalik olukorras, kus ehitusluba on olemas, see on õiguspärane ning selle alusel on hoone peaaegu valmis ehitatud, teha hoone lammutamiseks ettekirjutust. Lisaks sellele on lammutusettekirjutuse tegemine kohaliku omavalitsuse otsus ning seda ei saa teha kohtumenetluse raames, nagu taotleb kaebaja. Isegi, kui ehitusluba oleks puudunud ning ehitis rikuks kaebaja õigusi (mida antud juhul ei esine), tuleks lammutusettekirjutuse andmiseks tuvastada, et naabri õiguste rikkumine on kaalukam võrreldes kahjuga, mida hoone omanik kannaks hoone lammutamise tõttu. Kaebaja leiab, et Tuuleveski tn 25 hoone täielik lammutamine on hädavajalik ja põhjendatud (kaebuse p 3.3) ning lammutamisest tekkiv kahju kolmandatele isikutele oleks väiksem võrreldes hoone alles jäämisel kaebajale tekkiva kahjuga. Kaebaja nimetab endale tekkiva kahjuna elutingimuste halvenemist ja temale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemist. Kaebaja väited on emotsionaalsed ning tõendamata. Kaebaja kinnistu väärtus ei vähene kolmandate isikute maja renoveerimise tõttu. Kaebajale tekkiv kahju on tõendamata ning väited sellest on ebaõiged. Isegi, kui eeldada, et kaebaja huve kahjustab, et tema abiruumides valgus väheneb (mida kaebaja ei ole tõendanud), siis ei saa sellel põhjusel lammutada kehtiva ehitusloa alusel valmisehitatud maja. Maja, mille lammutamist kaebaja taotleb, on praktiliselt valmis ehitatud ning selles elab kaks perekonda nelja lapsega.

11

KOHTU PÕHJENDUSED 39. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb rahuldamata jätta. Kohtu põhjendused on järgmised. 40. Kaebaja on ekslikult leidnud, et ehitis asukohaga Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 on püstitatud 19.06.2008 otsuse alusel. Nimetatud ehitis on püstitatud TLPA 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 alusel. Ehitamist võimaldas Riigikohtu 19.05.2011 määrusega nr 7-1-3-156-11 (IV kd, tl 39-42) B.K., K.K., M.S. ja E.T. taotluse rahuldamine ja Tallinna Halduskohtu 22.08.2008 määruse, millega halduskohus oli esialgse õiguskaitse korras peatanud 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 kehtivuse (I kd tl 167-180, tühistamine. 41. Käesolevas haldusasjas on Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 28.04.2014 määrusega jäetud rahuldamata kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks TLPA 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 tühistamise ja lammutamisettekirjutuse tegemiseks kohustamise nõuetes. Seega ei hinda kohus TLPA 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 õiguspärasust. Kuna kaebuse esemeks on TLPA 19.06.2008 otsus, mitte 25.10.2007 ehitusluba nr 28339 ehitise laiendamiseks või projekteerimistingimused, on asjassepuutumatud kaebaja väited ja vastustaja ning kolmandate isikute vastuväited ja väited, mis puudutavad ehitusloa nr 28339 ja projekteerimistingimuste õiguspärasust (detailplaneeringu koostamise kohustus, projekti ja projekteerimistingimuste kaebajaga kooskõlastamata jätmine, hoone sobimatus piirkonda), mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. 42. E.T.le ja K.K.le adresseeritud TLPA 19.06.2008 kirjas nr 3-4/1786 (I kd, tl 63) sisalduva otsusega tunnistas TLPA HMS § 64 lg 2 ja § 65 lg 1 alusel kehtetuks oma 09.05.2008 otsuse nr 31981 (I kd, tl 59-61), millega oli tunnistatud EhS § 28 lg 1 p 5 alusel kehtetuks ehitusluba nr 28339 ehitise laiendamiseks (I kd tl 44). TLPA 19.06.2008 otsuses on märgitud, et TLPA 09.05.2008 otsusega nr 31981 tunnistati kehtetuks 25.10.2007 väljastatud ehitusluba nr 28339 Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 kinnistule kahe korteriga elamu püstitamiseks. 06.06.2008 esitasid Tuuleveski 25/Pärituule 2 kinnistu omanikud M.S., B.K., E.T. ja K.K. halduskohtule kaebuse TLPA 09.05.2008 otsuse tühistamiseks, tuues muu hulgas välja, et otsuse tegemise menetluses rikuti kaebajate õigust olla asja kaasatud ja esitada vastuväiteid. TLPA nõustub kaebajate seisukohaga menetluse õigusvastasuse osas, sest ärakuulamise õiguste tagamata jätmine on oluline menetlusnormide rikkumine. Vastustaja seletas 10.04.2015 kohtuistungil, et TLPA 19.06.2008 otsuse sisu ei olnud ehitusluba, vaid see, et eelmise otsuse menetlus on toimunud õigusvastaselt (VI kd tl 5 pöördel, alates kella 11:59:25). 43. TLPA 19.06.2008 otsuse õiguslikuks aluseks on märgitud HMS § 64 lg 2 ja § 65 lg 1. HMS § 64 lg 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on seega piiratud (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 38 ja nr 3-3-1-87-13, p 17). Kohus ei saa seega jätta tähelepanuta TLPA 19.06.2008 otsuse kaalutlusi. Kohus kontrollib, kas TLPA 19.06.2008 otsuses toodud kaalutlusel oli TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 kehtetuks tunnistamine õiguspärane. 44. TLPA 09.05.2008 otsusega nr 31981 kehtetuks tunnistatud TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 osas on Tallinna Ringkonnakohus käesolevas haldusasjas oma jõustunud 28.04.2014 määruses märkinud, et kaebaja pöördus 15.01.2008 Tallinna linnapea ja Harju maavanema poole taotlusega järelevalvemenetluse algatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et praegusel juhul oli TPLA kaebaja 15.01.2008 pöördumisest ajendatuna uuendanud ehitusloa andmise menetluse (p 30). TLPA 09.05.2008 otsusega saavutas kaebaja

12

uuendatud menetluses 15.01.2008 taotluse esitamisega soovitud eesmärgi – ehitusloa kehtetuks tunnistamise (p 32). Samas kohtumääruses on ringkonnakohus leidnud (p 31): „Vastustaja ja kolmandate isikute väide, nagu oleks kaebaja taotlenud 15.01.2008 pöördumises üksnes järelevalvet ehitustegevuse seaduslikkuse üle ja selline järelevalvemenetlus ka läbi viidi ning ehitusluba tunnistati kehtetuks üksnes põhjusel, et vana ehitis oli täielikult lammutatud, ei ole tõenditega kooskõlas (vt kaebaja 15.01.2008, 17.03.2008, 08.04.2008, 14.05.2008 kirjade nõudeid ja põhjendusi, TLPA 27.05.2008 vastuskirja, TLPA 09.05.2008 otsuse lisa). Järelevalvemenetluse algatamist taotleti ja see viidi läbi projekteerimistingimuste ja ehituslubade õiguspärasuse suhtes, samuti ehitustegevuse õiguspärasuse suhtes. Kaebaja pöördumistest nähtub selgelt, miks ta peab muu hulgas ehitusluba ehitise laiendamiseks õigusvastaseks ning soovib ehituslubade kehtetuks tunnistamist. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise 09.05.2008 otsuse lisas 1 märgitakse, et 15.01.2008 kirjaga palus V.K. algatada järelevalve projekteerimistingimuste, ehitusprojekti, ehitise osaliseks lammutamiseks väljastatud ehitusloa ja ehitise laiendamiseks väljastatud ehitusloa õiguspärasuse suhtes, samuti toimunud/toimuva ehitustegevuse õiguspärasuse suhtes; ameti poolt läbiviidud järelevalvemenetluse käigus on teostatud ehitusobjekti ülevaatus (paikse ülevaatuse akt 13.02.2008), selgitatud menetlusosalistele linna seisukohti ning antud ülevaade menetluses toimuvast, võimaldatud esitada täiendavaid kirjalikke selgitusi, samuti ära kuulatud nii täiendavad seisukohad kui ka hinnatud täiendavalt esitatud materjale; Tuuleveski 25/Pärituule 2 kinnistu omanikud esitasid 26.02.2008 kirjaliku arvamuse V.K.e kirja osas ning selgitused ehitustegevuse kohta, selgituste kohaselt alustati kinnistul asunud hoone osalist lammutamist 06.11.2007 ning 21.12.2007 ehitise laiendamise ettevalmistustega; 23.04.2008 toimus linnavalitsuses koosolek, milles osalesid kinnistu kaasomanikud M.S. ja B.K., arutelu käigus selgitati kinnistu kaasomanikele, et kuna vana ehitis on täielikult lammutatud, ei ole võimalik realiseerida ehitusluba ehitise laiendamiseks ning tehti ettepanek asuda koostama detailplaneeringut (I kd, tl 60-61). Kaebajale 27.05.2008 saadetud vastuskirjas märgitakse, et järelevalvemenetlus on lõpetatud ning 09.05.2008 otsusega tunnistas TLPA ehitusloa kehtetuks. Samas kirjas märgitakse ka seda, et üksikelamu kahepereelamuks laiendamiseks projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel on rikutud menetlus- ja vorminõudeid, kuna menetlusse ei kaasatud naaberkinnistute omanikke. Sellise sisuga kirja põhjal ei saa järeldada, et vastustaja tunnistas ehitusloa kehtetuks üksnes võimatuse tõttu ehitusluba ehitise laiendamiseks realiseerida, kuna vana ehitis oli täielikult lammutatud. Eelneva põhjal ei saa ka asuda seisukohale, et menetlus toimus üksnes ehitamise ja mitte ehitusloa suhtes.“ 45. TLPA 09.05.2008 otsusega nr 31981 kehtetuks tunnistatud 25.10.2007 ehitusluba nr 28339 ehitise laiendamiseks (I kd tl 44-46) oli antud kolmanda isiku M.S. ja kolmandate isikute – kaasomanike – E.T., K.K. ja B.K. allkirjastatud 30.08.2007 ehitise laiendamiseks esitatud ehitusloa taotluse (I kd tl 23-31, II kd tl 14- 22) alusel. Seega olid kolmandad isikud ehitusloa nr 28339 adressaatideks ning TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 näol oli tegemist kolmandate isikute M.S. E.T., K.K. ja B.K. kahjuks tehtud otsusega. 45.1 EhS 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse ehitusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ehitusseadusest tulenevaid erisusi. HMS § 40 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 3 punkti 3 kohaselt haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Seega välistab HMS § 40 lg 3 punkt 3 käesoleval juhul TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 tegemise kolmandate isikute M.S., E.T., K.K. ja B.K. arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Riigikohus on leidnud, et HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb haldusakti andmise menetluses menetlusosaline ära kuulata. Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis. Seetõttu on haldusakti andmine ärakuulamisõigust võimaldamata õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel (otsus nr 3-3-1-52-13, p 34).

13

45.2 09.05.2008 otsuse nr 31981 lisaks olevas seletuskirjas (I kd tl 60) on üldsõnaliselt märgitud, et TLPA poolt on järelevalvemenetluse käigus selgitatud menetlusosalistele linna seisukohti ning antud ülevaade menetluses toimuvast, võimaldatud esitada täiendavaid kirjalikke selgitusi, samuti ära kuulatud nii täiendavad seisukohad kui hinnatud täiendavalt esitatud materjale. Samast seletuskirjast nähtub, et Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 kinnistu omanikud M.S., B.K., E.T. ja K.K. on esitanud 26.02.2008 kirjaliku arvamuse V.K.e 15.01.2008 kirja osas ja selgitused ehitustegevuse kohta ning kolmandad isikud M.S. ja B.K. osalesid 23.04.2008 linnavalitsuses toimunud koosolekul, kus neile on selgitatud, et kuna vana ehitis on täielikult lammutatud (mida kinnitab 13.02.2008 paikse ülevaatuse akt), ei ole võimalik realiseerida ehitusluba ehitise laiendamiseks ning tehti ettepanek asuda koostama detailplaneeringut. Seega nähtub, et kolmandatel isikutel on võimaldatud esitada oma kirjalik seisukoht V.K.e 15.01.2008 järelevalvemenetluse algatamist taotleva kirja osas ja kaks kolmandat isikut on osalenud 23.04.2008 linnavalitsuses toimunud koosolekul. Samas ei nähtu, et kolmandatele isikutele oleks võimaldatud esitada oma arvamus ja vastuväited ehitise laiendamiseks antud ehitusloa nr 28339 kehtetuks tunnistamise osas. Käesolevas haldusasjas nähtub TLPA 19.06.2008 otsusest ning vastustaja seletusest kohtuistungil (VI kd tl 5, salvestis alates kella 11:47:27), et kolmandatele isikutele ei antud enne TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 tegemist sisulist võimalust oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks ehitusloa nr 28339 kehtetuks tunnistamise osas. Asjaolu, et kolmandad isikud M.S. ja B.K. osalesid 23.04.2008 linnavalitsuses toimunud koosolekul, ei saa käsitleda kolmandatele isikutele M.S.le, E.T.le, K.K.le ja B.K.le võimaluse andmisena oma arvamuste ja vastuväidete esitamiseks ehitusloa nr 28339 kehtetuks tunnistamise osas. Eeltoodut arvestades, kuna on rikutud kolmandate isikute M.S., E.T., K.K. ja B.K. HMS § 40 lõigetes 1 ja 3 p 3 sätestatud menetlusõigusi, leiab kohus, et TLPA on õiguspäraselt 19.06.2008 otsusega tunnistanud TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 kehtetuks. 46. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 28.04.2014 määruses on leitud, et üheks TLPA 09.05.2008 otsusega nr 31981 ehitusloa nr 28339 kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli võimatus ehitusluba ehitise laiendamiseks realiseerida, kuna vana ehitis oli täielikult lammutatud. TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 lisaks olevas seletuskirjas ja TLPA 27.05.2008 kirjas (I kd, tl 58) vastuseks V.K.e kirjadele on toodud ehitusloa nr 28339 kehtetuks tunnistamise põhjusena asjaolu, et kinnistul asunud elamu on tegelikkuses ehitustegevuse käigus täielikult lammutatud, mistõttu ei ole võimalik realiseerida ehitusluba ehitise laiendamiseks. Kohus leiab, et nimetatud põhjendus ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. 46.1 Kolmandad isikud on järjekindlalt olnud seisukohal, et vana hoone on lammutatud õiguspäraselt (I kd tl 110 pöördel, 196 ja pöördel, 221 ja pöördel, II kd tl 102-103, II 139, III kd tl 42, IV kd tl 91 pöördel). Kolmas isik M.S. on 30.09.2008 kohtuistungil selgitanud, et tegelikkuses lammutati pealt alusmüüri lahtisi kive ja peale valati vundament täpselt vana asukohaga (I kd tl 276). Kolmandate isikute esindaja seletas 10.04.2015 kohtuistungil, et on kaks luba: ehitusluba ja lammutusluba. Lammutusluba kehtis lõpuni. Ehitusluba ei hakatud selleks ajaks realiseerima. Osaliselt oli lammutatud vana vundament ja vana hoone. Haldusasjas nr 3-08-1114 tuvastati, et lammutamine toimus vastavuses lammutamisloale. Ehitamine ei olnud alanud (VI kd tl 3 pöördel, salvestis alates kella 11:00:46). Kogu vundamenti välja ei kaevatud, selle kohta on olemas riiklikult tunnustatud eksperdi arvamus. Ühtegi tõendit selle kohta, et lammutamisel oleks rikutud lammutusluba, ei ole (VI kd tl 6, salvestis alates kella 12:12:04). Vastustaja esindaja seletas 10.04.2015 kohtuistungil, et alles oli jäänud 1,5 m ulatuses kandekonstruktsioone ja seda nägi ehitusprojekt ette, TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 lisaks olevas seletuskirjas kirjeldatud tegevust ei toimunud (VI kd tl 2 pöördel, salvestis alates kella 10:40:49). 09.05.2008 oli teadmine, et on lammutatud ka vundament ja seetõttu leiti, et vana elamu on täielikult lammutatud. Tegelikult ei olnud lammutatud (VI kd tl 5, salvestis alates kella 11:53:08). Tunnistaja R. S. on 13.04.2010 kohtuistungil andnud ütlusi, et lammutusloa suhtes ei ole eksimusi (III kd tl 37-41).

14

46.2 M.S. 30.08.2007 TLPA-le esitatud ehitusloa taotluses Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 asuva ehitise osaliseks lammutamiseks (I kd tl 32-37, II kd tl 24-29) on esitatud ehitise oluliste tehniliste andmete loetelu, kus ehitise kõrguseks on märgitud 1,5m ja mahuks 85m³ (parandatud 22.10.2007). „Tuuleveski t. 25/Pärituule t. 2, Haabersti linnaosa, Tallinn. Elamu projekt. Elamu laiendamine. Eelprojekt“ (I kd tl 204 pöördel -207, II kd tl 37-43) seletuskirja punktis 14.1 on märgitud: „Lammutusprojekt käsitleb käesoleva projekti raames olemasoleva elamu juurdeehituse käigus tehtavaid lammutustöid. Elamut täielikult ei lammutata ning juurdeehituses kasutatakse osaliselt ära alles jäävaid ja rekonstrueeritavaid alusmüüre.“ Seletuskirja p 14.3 on toodud lammutuskäik, mille kohaselt lammutatakse mittekandvad seinad, seejärel kandvad seinad, seejärel võetakse lahti välisseinad, seejärel eemaldatakse aknad, uksed ja katus, seejärel lammutatakse ahi, pliit ja korstnad, seejärel võetakse lahti sarikad, kande- ja tugitalad, seejärel lammutatakse põrand, seejärel kasutatakse lammutamisele minevate alusmüüride osas hüdrohaamrit ning täiendatud asendiplaanil on märgitud alusmüüride säilitatav osa. Täiendatud asendiplaanil 03.10.2007 on säilitatavad alusmüürid märgitud (II kd tl 45). Seega ehitusloa taotluse ehitise osaliseks lammutamiseks ja projekti seletuskirja p 14.1 kohaselt säilisid alusmüürid 1,5m kõrguselt ja säilivaks ehitise mahuks oli 85m³. Vastustaja 15.09.2008 täiendavas seletuses (I kd tl 255) on märgitud, et nimetatud ulatuses on 25.10.2007 väljastatud ehitusluba nr 28337 (I kd tl 42-43, II kd tl 11-12) ehitise osaliseks lammutamiseks, mille punkti 4 kohaselt säilis ehitis kõrgusega 1,5m ja mahuga 85m³. 46.3 TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 lisaks olevas seletuskirjas on märgitud, et TLPA poolt järelevalvemenetluse käigus teostati 13.02.2008 ehitusobjekti ülevaatus (paikse ülevaatuse akt 13.02.2008). 13.02.2008 paikse ülevaaruse aktis (I kd tl 62, II kd tl 4) on märgitud, et ülevaatus toimus Tallinn, Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 krundil. Ülevaatuse teostasid TLPA juhtivspetsialist T.Vahe ja osakonnajuhataja A.Knuut. Krundil asunud hoone laiendamiseks on väljastatud ehitusluba. Ehitusloa projektis on ette nähtud hoone osaline lammutamine. Ülevaatuse tulemuseks on märgitud, et hoone on vundamendini lammutatud. Vundamendi asukoht liivaga kaetud. Seetõttu vundamendi projektikohase säilumise tuvastamist ei olnud paikvaatluse käigus võimalik läbi viia. Seega nähtub paikvaatluse aktist, et tegelikult ei tuvastatud paikvaatlusega vundamendi projektikohast säilimist. 10.04.2015 kohtuistungil seletas vastustaja esindaja, et tegelikult oleks tulnud lahti kaevata ja tuvastada, kas vundament on olemas või mitte (VI kd tl 4 pöördel, alates kella 11:46:32). 46.4 Kolmandate isikute M.S. ja E.T. tellitud Ekspertiisi –ja projekteerimisbüroo „Ehitusekspert“ 22.05.2008 hinnangust „Kinnistul asukohaga Tuuleveski t. 25/Pärituule t. 2, Tallinn olemasolnud 1- korruselise elamu alusmüüride säilivuse kohta“ (I kd tl 208-209) nähtuvalt on hinnang teostatud kohapeal teostatud ehitustehnilise ülevaatuse ja uuringu andmetel ning võttes aluseks: „Tuuleveski t. 25/Pärituule t. 2, Haabersti linnaosa, Tallinn. Elamu projekt. Elamu laiendamine. Eelprojekti“ ; 25.10.2007 ehitusloa nr 28337 ehitise osaliseks lammutamiseks; 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 ehitise laiendamiseks; 13.02.2008 paikse ülevaatuse akti; TLPA 09.05.2008 otsuse nr 28339 ehitusloa nr 28339 kehtetuks tunnistamise kohta koos lisadega; majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.12.2002 määruse nr 28 „Ehitise ekspertiisi tegemise kord“. Hinnangus on ( p 3.1.3) märgitud, et ehituslubade aluseks olnud eelprojekti seletuskirja konstruktiivse osa kohaselt (p 5) nähakse elamu laiendamisel vundament teha lintvundamendina ning kasutatakse osaliselt ära allesjäävaid ja rekonstrueeritavaid alusmüüre (seletuskirja p 14.1). Eeltoodu põhjal säilitatavad alusmüürid on kajastatud joonistel nr 2.1 (Asendiplaan) ja 07 (Vundamendid). Hinnangu punktis 3.2.1 on märgitud, et käesoleva töö raames avati liivaga kaetud ehitise vundament hoone kahel küljel (teljed I-I ja 7-7), mille põhjal on näha, et kinnitatud projekti kohane olemasolnud hoone vundament on säilinud. Seega on eksperthinnanguga kindlaks tehtud, et kinnitatud projekti kohane olemas olnud hoone vundament on säilinud. Hilisemalt on 17.07.2008 vastustaja esindaja kolmandate isikute esindajale kinnitanud, et TLPA ei ole tuvastanud rikkumisi Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 kinnistule kahe korteriga elamu püstitamisel (endise hoone lammutamisel) ning puuduvad alused ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks (I kd tl 119).

15

46.5 Eeltoodut arvestades oleks enne 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 (ehitise laiendamiseks) kehtetuks tunnistamist kolmandatele isikutele ärakuulamisõiguse reaalne võimaldamine võimaldanud neil esitada TLPA-le vastava eksperthinnangu ja vastuargumendid haldusorgani seisukohtadele ning see oleks võinud mõjutada asja otsustamist. 47. Kaebaja ei ole tõendanud, et Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 asuva ehitise lammutamine ei vastanud 25.10.2007 ehitise osalise lammutamise loale nr 28337. Seega saab asuda seisukohale, et Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 asuva ehitise lammutamine oli toimunud vastavuses 25.10.2007 ehitusloaga nr 28337 (I kd tl 42-43) ehitise osaliseks lammutamiseks. Ning lammutamisloa realiseerimisest ei saanud tuleneda võimatust realiseerida ehitusluba ehitise laiendamiseks. Eeltoodut arvestades, kuna Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 asuva ehitise lammutamine on toimunud vastavuses 25.10.2007 ehitise osalise lammutamise loale nr 28337, oli TLPA 09.05.2008 otsusega nr 31981 ehitusloa nr 28339 kehtetuks tunnistamine põhjusel, et ehitusluba ei ole võimalik realiseerida vana hoone lammutamise õigusvastasuse tõttu, selles osas ka sisuliselt õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt on TLPA 19.06.2008 otsus, millega TLPA 09.05.2008 otsus nr 31981 kehtetuks tunnistati, selles osas ka sisuliselt õiguspärane. 48. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas oma jõustunud 28.04.2014 kohtumääruses (p 34) asunud järgmisele seisukohale: „Erinevalt vastustajast ja kolmandast isikust leiab ringkonnakohus, et vastustaja pidi kaasama kaebaja ka ehitusloa kehtetuks tunnistamise kehtetuks tunnistamise menetlusse, sest vastustajale oli teada, et kaebaja peab ehitusluba õigusvastaseks ja oma õigusi rikkuvaks.“ Samas sätestab HMS § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab eeltoodud põhjendusi arvestades, et ka kaebaja kaasamisel ehitusloa kehtetuks tunnistamise kehtetuks tunnistamise menetlusse, ei oleks TLPA saanud 19.06.2008 otsustada teisiti, kui TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 kehtetuks tunnistada. 49. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud TLPA 19.06.2008 otsus õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kuna TLPA 19.06.2008 otsust ei tühistata ja TLPA 25.10.2007 ehitusluba nr 28339 ehitise laiendamiseks kehtib, pole alust ka vastustaja kohustamiseks tegema ettekirjutust Tuuleveski 25/Pärituule 2 asuva ehitise lammutamiseks. 50. HKMS § 101 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kaebus oli esialgu esitatud TLPA 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 tühistamise ja lammutamisettekirjutuse tegemiseks kohustamise nõuetes. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 28.04.2014 määrusega jäeti rahuldamata nende nõuete suhtes kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja saadeti haldusasi halduskohtule menetluse jätkamiseks TLPA 19.06.2008 otsuse tühistamise ja lammutamisettekirjutuse tegemiseks kohustamise nõuete osas. Tegemist on kaebuse muutmisega. HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Riigikohus on leidnud, et kaebuse muutmise sätete eesmärgiks on vältida uue kaebuse esitamise vajadust. Kaebuse muutmise võimalus tagab põhiseaduse § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud kaebeõiguse tõhusust. Seejuures on võimalik muuta ka sellist kaebust, mille kohus saaks HKMS § 121 alusel tagastada või mille menetlus tuleks HKMS § 124 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada (kohtumäärus nr 3-3-1-7-15 p 14). Eeltoodut arvestades hõlmavad menetlusosaliste menetluskulud nii esialgse kaebusega kui muudetud kaebusega seotud menetluskulusid. 50.1 HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud. Seega vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda.

16

Kolmandad isikud on esitanud käesolevas haldusasjas taotluse kaebajalt kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmiseks (IV kd tl 169-170, V kd tl 153, 156). HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesoleval juhul on kolmandate isikute vastaspooleks kaebaja. Kaebaja leiab, et kolmandate isikute menetluskulude jätmine kaebaja kanda ei oleks kaebaja suhtes õiglane ja mõistlik. Kohtuasja venimine ei ole veninud kaebajast olenevatel põhjustel. Tallinna Halduskohus luges 22.08.2008 kohtumääruses kaebuse tähtaegselt esitatuks ning Ringkonnakohus on 29.01.2009 määruses leidnud, et kaebajal ei olnud põhjust pöörduda kohtusse ajal, mil haldusakt oli kohaliku omavalitsuse poolt kehtetuks tunnistatud. Seega võttis kohus algselt kaebuse menetlusse ja alles kolm aastat hiljem leidis Ringkonnakohus 01.03.2011 otsuses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes (IV kd tl 188 pöördel). 50.2 Kolmandad isikud on 15.06.2012 kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille järgi on kolmandad isikud kandnud menetluskulusid kokku 8891.15 eurot (sellest riigilõiv 1149.02 eurot ja kulud õigusabile 7742.13 eurot). Kulud õigusabile on kantud järgmiste arvete alusel: Arve nr 2008/05/005E — 958,67 eurot + km = 1131,24 eurot; arve nr 2008/05/142 — 0,00 eurot + km = 0,00 eurot (tasaarveldatud ettemaksuga arve nr 2008/05/005E alusel); arve nr 2008/06/124 — 401,94 eurot + km = 474,29 eurot; arve nr 2008/07/097 — 115,04 eurot + km = 135,75 eurot; arve nr 2008/08/057 — 3182,80 eurot + km = 3 755,70 eurot; arve nr 2008/09/090 — 604,82 eurot + km = 713,68 eurot; arve nr 2008/11/107 — 48,57 eurot + km = 57,32 eurot; arve nr 2010/04/125 — 639,12 eurot + km = 766,94 eurot; arve nr 2010/05/068 — 713,68 eurot + km = 856,42 eurot; arve nr 2010/06/104 — 609,72 eurot + km = 731,66 eurot; arve nr 2010/06/130K — 545,81 eurot + km = - 654,97 eurot (kreeditarve arvele nr 2010/06/104); arve nr 2011/02/012 — 262,03 eurot + km = 314,44 eurot; arve nr 2011/04/097 — 166,17 eurot + km = 199,40 eurot; arve nr 2011/09/115 — 341,07 + km = 409,28 eurot (IV kd tl 171-183). Kolmandate isikute 15.04.2014 menetluskulude nimekirja järgi on kolmandad isikud kandnud menetluskulusid õigusabile summas 1 636,09 eurot arve nr 2014/04/006 alusel- 1 363,41 eurot + km = 1636,09 eurot (V kd tl 29-31). Haldusasja keerukust ja kohtule esitatud dokumentatsiooni mahtu (VI köidet kokku 1164 lehekülge + elamu projekti toimik), samuti menetluse kestust (august 2008 kuni mai 2015) ja kolmandate isikute kompromissettepaneku tagasilükkamist kaebaja poolt (IV kd tl 94-95, 107, 112 pöördel, 130 pöördel, 139- 143) arvestades oli kolmandate isikute poolt oma õiguste kaitseks advokaadist esindaja palkamine põhjendatud ja vajalik. Nendel asjaoludel ei ole alust pidada kaebajalt kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmist ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kohus leiab, et antud juhul on kaebajalt põhjendatud välja mõista kolmandate isikute taotletud menetluskulud osaliselt. Kohtule esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on arved nr 2008/05/005E, nr 2008/05/142, nr 2008/06/124, nr 2008/07/097 kolmandatele isikutele koostatud enne 13.08.2008, s.o enne haldusasjas nr 3-08- 1610 Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamist. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on arve nr 2008/05/005E esitatud Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-08-1114 M.S., B.K., K.K., E.T. kaebuses Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.05.2008 otsuse nr 31981 tühistamiseks. Ka arvete nr 2008/05/142, nr 2008/06/124, nr 2008/07/097 puhul ei nähtu seost käesoleva haldusasjaga ja arvete spetsifikatsioonidest (IV kd tl 172, 173) võib järeldada, et ka need arved on koostatud seoses haldusasjaga nr 3-08-1114, mitte aga käesoleva haldusasjaga nr 3-08-1610. Seega ei kuulu nende arvete alusel kantud kulud käesolevas haldusasjas väljamõistmisele. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt on kohus esmakordselt pöördunud kolmandate isikute poole 13.08.2008 kirjaga (I kd tl 88). Antud haldusasja puutuvateks peab kohus menetluskulude nimekirjades esitatud arveid nr 2008/08/057, nr 2008/09/090, nr 2008/11/107, nr 2010/04/125, nr 2010/05/068, nr 2010/06/104, nr 2010/06/130K, nr 2011/02/012, nr 2011/04/097, nr 2011/09/115, millest arve nr 2010/06/130K on kreeditarve arvele nr 2010/06/104, nr 2014/04/006. Kohus, kontrollinud kulunud õigusabi spetsifikatsiooni kajastavate asjasse puutuvate arvete asjakohasust ning hinnanud haldusasja keerukust,

17

kohtule esitatud dokumentatsiooni mahtu

ja menetluse kestust ning kolmandate isikute kompromissettepaneku tagasilükkamist kaebaja poolt, leiab, et kolmandate isikute poolt oma õiguste kaitseks oli advokaadist esindaja palkamine põhjendatud ning kolmandate isikute kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ja tuleb kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja mõista. Arvete nr 2008/08/057, nr 2008/09/090, nr 2008/11/107, nr 2010/04/125, nr 2010/05/068, nr 2010/06/104, nr 2010/06/130K, nr 2011/02/012, nr 2011/04/097, nr 2011/09/115, nr 2014/04/006 alusel on kolmandad isikud kohtule esitatud OÜ Advokaadibüroo LEXTAL konto väljavõtetest nähtuvalt õigusabikulusid reaalselt kandnud summas 8785,96 eurot, mis tuleb kaebajalt kolmandate isikute kasuks HKMS § 108 lg 8 alusel välja mõista. Arvestades, et kaebaja on menetluskulude nimekirjas märgitu kohaselt kandnud õigusabikulusid 9961,07 eurot (V kd tl 177), ei saa pidada nelja kolmanda isiku õigusabikulusid kokku 8785,96 eurot ülemäära suurteks. Kuna kolmandad isikud ei ole taotluses täpsustanud, millises osas igale kolmandale isikule kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotletakse, mõistab kohus kolmandatele isikutele menetluskulud välja võrdsetes osades, igale kolmandale isikule 2196,49 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik