1-15-3751/4 · 1-15-3751/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-3751

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

07.mail 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets tõlk Regina Laiapea juuresolekul prokurör Allar Nisu kaitsja advokaat Eve Laine osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav T.B, IK XXX; sünniaeg: 24.augustil 1979.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht:

XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

T.B süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, juhtis 06.mail 2015.a kella 15.28 paiku Tartus Riia 4 ja Fortuuna 1 vahel oleval teelõigul sõiduautot BMW 520 (reg nr XXXX). T.B väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi vähemalt 1,49 mg ühe liitri kohta.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani T.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 06.mai 2015.a – 07.mai 2015.a (2

päeva) karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui T.B

ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseajal on T.B kohustatud: elama kohtu määratud

alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt on T.B käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KrMS § 142 lõike 1 alusel taotleb prokurör kohtult T.B-le kuuluva mootorsõiduki

BMW 520 (VIN-kood: XXXX) registreerimismärgiga XXXX arestimist konfiskeerimise

tagamiseks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida T.B-le kuuluv mootorsõiduk BMW 520 (VIN-kood: XXXX) registreerimismärgiga XXXX kui kuriteo toimepanemise vahend.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

T.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Kokkuleppes taotleb prokurör

KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina

konfiskeerida T.B-le kuuluv mootorsõiduk BMW 520 registreerimismärgiga XXXX ning konfiskeerimise tagamiseks nimetatud sõiduk KrMS § 142 lg 1 alusel ka arestida. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle

asendamise ja varalise karistuse tagamine, kusjuures vara arestimine seisneb kahtlustatava,

süüdistatava, süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Samuti on kolleegium märkinud, et

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele

omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma

tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi

äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega

märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo

toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja

põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi,

kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud T.B poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ka varasemalt on teda samasuguse kuriteo

toimepanemise eest karistatud, neist kaks karistust on praegu kehtivad. Samuti on teda

mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistatud väärteokorras. Kuritegude eest on talle mõistetud tingimisi katseajaga vangistust ning mõistetud vangistust on

asendatud ka üldkasuliku tööga, kuid see talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju

avaldanud ei ole. Samuti ei ole talle vajalikku mõju avaldanud lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol nii kriminaalkorras kui väärteokorras. Kõigist karistustest

hoolimata on T.B mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis jätkanud ning käesolevalt on leidnud tõendamist tema süüdistus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ajal, mil ta ei omanud ka juhtimisõigust, kuna see oli temalt väärteo toimepanemise eest ära võetud.

Kuriteo toimepanemiseks kasutas T.B

mootorsõidukit BMW 520 registreerimismärgiga XXXX, mis kuulub Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel temale endale. Eeltoodust nähtub, et T.B on varem korduvalt toime pannud süütegusid, mis on seotud alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimisega ning ka käesolevalt tuleb teda karistada

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuriteo toimepanemisel kasutas T.B temale endale kuuluvat mootorsõidukit, mida tuleb käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina. Seega leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse

tõkestamiseks on põhjendatud kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina temale kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Tagamaks seejuures mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel konfiskeerimiseni on põhjendatud ka nimetatud mootorsõiduki arestimine.

Menetluskuludena kuulub T.B-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ning kohtueelses menetluses ja kohtuistungil

osalenud kaitsja tasu. Kohus leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistataval puudub ametlik töökoht, samuti tema enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 ning § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada T.B KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta neli (4) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 06.-07.mai T.B

2015.a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista üks (1) aasta kolm (3) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.B ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et on käitumiskontrolli ajal kohustatud T.B mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse T.B kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse T.B (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 142 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks kuuluv T.B-le

mootorsõiduk BMW 520 registreerimismärgiga XXXX (VIN-kood: XXXX) ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina T.B-le

kuuluv mootorsõiduk BMW 520 registreerimismärgiga XXXX (VIN-kood: XXXX).

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista T.B-lt sundraha kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud T.B menetluskulud ühe (1) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti

filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700033525. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks edastada kohtuotsus Maanteeameti liiklusregistrile aadressile

rito@mnt.ee

Kohtunik Anneli Tanum