3-15-1029/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-1029 Määruse kuupäev

23. aprill 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja taotlus varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ja Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Istungil osalenud isikud Lõuna prefektuuri esindaja – Jaanika Karp Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (sündinud 29.12.1992) Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Eva-Louisa Radha’a Resolutsioon Anda luba varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 23. aprillist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni paigutada isik arestimajja. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 23.04.2015 esitas Politseija Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel.

2. Taotluse kohaselt teatati 22.04.2015 kell 04.13 Lõuna prefektuuri Luhamaa maanteepiiripunktist Piusa kordoni Luhamaa teenistusse, et Võru maakonnas, Misso vallas, Hindsa küla Collaade transiidikeskuse platsi peal nähti liikumas kahte isikut, kelle puhul oli alust arvata, et tegemist on ajutist kontrolljoont ebaseaduslikult ületanud isikutega. 22.04.2015 kell 04.16 avastas Luhamaa teenistuse häiregrupp Collaade transiidikeskuse platsilt kaks isikut, kes kükitasid platsi nurgas. Isikud peeti kinni. Isikut tõendavad dokumendid kinnipeetud isikutel puudusid, asjaolude väljaselgitamiseks toimetati isikud Lõuna prefektuuri ametiruumidesse.

3. Isikute edasise kontrollimise ja vestluse käigus nimetas üks isik ennast XXX’iks (s 29.12.1993 Sudaanis), Sudaani Vabariigi kodanikuks. Elukoht Sudaan, Hartum, Umbadda, Al- Haara 14. Isiku sõnade kohaselt on ta vallaline, omab keskharidust, tema emakeeleks on araabia keel, muid keeli ei räägi. Töökoht puudub. Isiku näol on tegemist välismaalasega ja tal puudus seaduslik aluse Eesti Vabariiki saabumiseks ning Eestis viibimiseks. Isikul puudusid ka isikut tõendavad dokumendid. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 15 lg 2 p 1, 3; §

19 lg 1 alusel isik 22.04.2015 kell 04.16 kuni 48 tunniks kinni.

4. Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 22.04.2015 ajavahemikus kell 01.00 kuni

04.13 Võru maakonnas Misso vallas Koorla külas Vene piiritähiste nr 92 juures ületas Sudaani Vabariigi kodanik XXX grupis koos Sudaani Vabariigi kodanikuga XXX’iga ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

5. 22.04.2015 kell 08.05 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel, millega peeti isik kuni 48 tunniks kinni. 22.04.2015 kell 08.05 esitatud varjupaigataotlus võeti vastu ja registreeriti nr 7001510071. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

6. Isiku sõnade kohaselt lahkus ta Sudaanist umbes 2 nädalat tagasi, kuupäeva ei mäleta. Sudaanist lahkumise põhjuseks oli isiku sõnul sõjaline olukord. Isik seletas, et tema isa oli valitsuse vastane ja kuulus ühte rühmitusse „Nuuba Mägede Rahva“ organisatsioon. Praegu elab pere Sudaanis erinevates kohtades. Selleks, et Sudaanist lahkuda, müüs isik maha oma maja, mille eest sai 7500 USA dollarit. Isik andis selle raha smugeldajale, et ta viiks isiku ükskõik millisesse Euroopa riiki. Isik väitis, et ei mäleta, kas andis passi smuugelda kätte või unustas lihtsalt Sudaani. Isiku Euroopasse saabumise eesmärgiks oli elada inimese kombel. Sõit Sudaanist Euroopasse algas veoautoga, autos oli 6 isikut, kes kõik olid sudaanlased. Üks kord reisi jooksul vahetati ka veoautot. Istuti lihtsalt haagises. Isik selgitas, et ei teadnud, mis riike ta teekonnal läbis. Vahepeal tundus isikule, et veoauto oli kas lennukis või laevas. Edasi viidi veoautoga kõik 6 sudaanlast metsa. Kõigil kästi autost väljuda ja kõik hakkasid liikuma eri suundades. Suunda keegi ei näidanud, kuhu liikuma peab. Isik väitis, et hakkas koos sõbraga XXX’iga liikuma valguse suunas ja arvas, et seal ongi Euroopa. Metsas liikudes mingeid piirdeaedu ei näinud, jõge ei näinud. Euroopas tahab isik õnnelikult elada ja teha ükskõik millist tööd, peale seda tahab isik oma vennad Eestisse kutsuda, neid on kokku viis. Isik rääkis, et ei teadnud, et saabus Eesti Vabariiki Vene Föderatsioonist. Edasi liikudes nägi isik koos kaaslasega piiripunkti ja pärast seda võttis politsei nad kinni.

7. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXX saabus Eestisse õigusvastaselt. Käesoleval juhul puuduvad isikul reisidokumendid, mis kinnitaksid, et tegu on just selle isikuga ja ta on Sudaani Vabariigi kodanik. Isik tuvastati isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik on ise tunnistanud, et ei mäleta, kas unustas passi Sudaani või selle võttis ära smugeldaja. Isik ületas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoone ilma dokumentideta, raskendades sellega teadlikult enda isiku ja kodakondsuse kontrollimist ja tuvastamist, millest tulenevalt ei saa aga olla veendunud, et isik on see, kelleks ta end nimetab.

8. Isiku ütlused on vastuolulised ja lähevad oluliselt lahku XXX'i ütlustest. Isik rääkis, et kui jõuti piirile, siis veoauto peatus metsa vahel ja kõik kuus sudaanlast väljusid autost ja igaüks liikus eri suundades. XXX väitis, et nemad kahekesi väljusid autost ja ülejäänud aafriklased sõitsid edasi. Samuti väitis XXX, et suuna kuhu minna, näitas kätte smuugeldaja. XXX väitis, et keegi midagi ei näidanud ja igaüks hakkas liikuma iseseisvalt sinna suunda, kuhu arvas, kõnniti lihtsalt metsas, isiku sõnade kohaselt jõge ei ületatud ja üle aia ei ronitud. Täielikult vastupidiselt on väitnud XXX, kes kirjeldas reisteekonda metsas, mille käigus ületati jõgi ja mitu aeda.

9. Isik on väitnud, et alustas reisiteekonda Sudaanist veoautoga, vahepeal vahetati veoautot ja ainult veoautoga liiguti kuni Eesti piirini, läbides eelnevalt terve hulga riike illegaalselt. Nimetatud reisiteekonda ei saa pidada veenvaks, sest Sudaanist Eestini on vaja läbida hulgaliselt range piirikontrolliga riike.

10. Mitmete riigipiiride ebaseaduslik ületamine järgi ja ebaseaduslik Eesti Vabariiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks ning võib olla motiveeritud põgenema. Isik on selgitanud, et tema eesmärk ei olnud just Eesti Vabariiki jõuda, et siin varjupaika paluda, vaid smugeldaja lubas toimetada ükskõik millisesse Euroopa Liidu riiki. Seega on menetluses oluline tõeste asjaolude väljaselgitamine. Samuti on vaja välja selgitada isiku Eestisse saabumise reisiteekond ja võimalikud motiivid. Isik on väitnud, et ei teadnud, et saabus Eesti Vabariiki Vene Föderatsioonist ja ta ei tea, kas ta on seal viibinud. Samas leiti isiku asjade hulgast telefon, mille klahvide peal olid vene tähed, isik väitis, et ostis telefoni Sudaanis. Samuti leiti isiku asjade hulgast puruks rebitud Venemaal kasutuses olev rahatäht. Antud faktid näitavad, et isik teadlikult varjab seda, et on viibinud Vene Föderatsioonis. Isiku käitumise asjaolud viitavad võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule.

11. PPA-l ei ole võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §- s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Tarvilik on sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid.

12. 23.04.2015 kohtuistungil selgitas isik, et ei ole valetanud perekonnanime kohta, kuna see kirjutati nii nagu hääldati. 02.04.2015 lahkus Sudaanist, passi andis ära Sudaanis. Ei oska öelda, kas reisikorraldaja hankis viisa või mitte. Reisis autoga umbes 20 päeva. Lahkus Sudaanist põhjusel, et ähvardati tapmisega, sest tema isa töötas valitsuse vastu. Vend tapeti, põletati. Sugulased on praegu peidus, kardavad tapmist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

13. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS §

361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

14. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

15. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

16. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2 ja 4. Seega peab kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. PPA on tuginenud asjaoludele, et isikul puuduvad dokumendid, ta ületas riigipiiri ebaseaduslikult, tema eesmärgiks ei olnud tingimata Eestis varjupaiga palumine ning ta võib Eestist varjupaigamenetluse ajal lahkuda. PPA on seisukohal, et eeltoodust tuleneb isiku põgenemise oht, samas kui vajalik on välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud.

17. Tõepoolest puuduvad käesoleval juhul isikul dokumendid, mistõttu ei ole võimalik käesoleval hetkel tõsikindlalt tuvastada, et isik on tõepoolest Sudaani kodanik XXX. Olukorras, kus isikusamasuse ja kodakondsuse kohta puuduvad muud tõendid peale isiku enda ütluste, nõustub kohus PPA-ga, et esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Dokumentide puudumisel ei ole võimalik ka PPA-le ette heita, et isikusamasust ja kodakondsust pole umbes poolteise ööpäevaga kindlaks tehtud.

18. Riigikohus on oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 12 selgitanud, et põhjendatud kahtlus, et esineb põgenemisoht, ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 punktide 1 kuni 5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Riigikohus märkis, et arvestades varjupaigamenetluse eripära, mis seisneb selles, et sageli on tõepärased andmed isiku kohta äärmiselt puudulikud või neid pole üldse, ei ole vajalik, et oleks põhjendatud, et oht on reaalne, vaid kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike.

19. Kohus ei kahtle, et PPA-l esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik esitas varjupaigataotluse 22.04.2015 ning ta on olnud kinni peetud alles poolteist ööpäeva. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku selgitus tema Eestisse saabumise teekonna kohta ei ole usutav ning on väga umbmäärane. Võimalus jõuda üksnes veoautoga Sudaanist Eestisse on väga ebatõenäoline. Võttes arvesse seda ning lähtudes sellest, et isikult on leitud Venemaal viibimisele viitavaid esemeid, nt mobiiltelefon ja Vene rublade tükid, kuid isik seda samas salgab, tuleb kohtu hinnangul põgenemise ohtu pidada võimalikuks. Seega on kohtu hinnangul ka VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud.

20. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja selgitada ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s 20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Samuti on järelevalvemeetmed oma olemuselt tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on tõsikindlalt teada ning kellel on olemas kehtivad reisidokumendid. Arvesse tuleb võtta ka isiku põgenemise ohtu. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik, kuivõrd teist efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka ilmselgelt mittemõõdukas.

21. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on lõppenud või mitte.

22. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 23. aprillist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik