3-15-638/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-638 Määruse kuupäev

8. mai 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi AS-i Sillamäe-Veevärk kaebus Keskkonnaameti 31. detsembri 2014. a korralduse „Vee erikasutusloa muutmine“ nr V 1-15/14/394 tühistamiseks RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest loobumine ning lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-15-638.

2. Jätta AS-i Sillamäe-Veevärk ja Keskkonnaameti menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata käesoleva määruse ärakiri AS-ile Sillamäe-Veevärk ja Keskkonnaametile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Sillamäe-Veevärk esitas 16. märtsil 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 31. detsembri 2014. a korralduse „Vee erikasutusloa muutmine“ nr V 1-15/14/394 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palus kohtul peatada Keskkonnaameti 31. detsembri 2014. a korralduse täitmine kuni käesolevas vaidluses lõpliku kohtuotsuse tegemiseni.

2. Tallinna Halduskohus andis 17. märtsi 2015. a määrusega AS-i Sillamäe-Veevärk kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja 14. aprillil 2015.

3. Tartu Halduskohus esitas 17. aprillil 2015 kaebajale kohtunõude. Kohus selgitas, et kaebusest nähtuvalt oli kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks saada õigus kasutada

29. novembril 2012 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 “Reovee puhastamise ning heitja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heitja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” (määrus nr 99) § 8 lg-s 4 ettenähtud erandit. Asja materjalidest nähtuvalt ei pidanud Keskkonnaamet vaidlustatud korralduse andmise seisuga võimalikuks erandi kohaldamist, sest kaebaja ei olnud täitnud kõiki määruse nr 99 § 8 lg-s 4 sätestatud nõudeid, st ei esitanud kõiki nõutud dokumente. Keskkonnaamet väljastas 16. aprillil 2015 kohtule koos esialgse õiguskaitse taotluse kohta esitatud seisukohaga materjalid, millest nähtuvalt esitas kaebaja kõik nõutud dokumendid

Keskkonnaametile 26. veebruaril 2015 ning Keskkonnaamet võttis kaebaja taotluse 2. märtsil 2015 menetlusse. Keskkonnaamet otsustas 2. aprilli 2015. a korraldusega nr V 1-15/15/107 rakendada määruse nr 99 § 8 lg 4 alusel kaebaja suhtes erandit kaadmiumi ja tsingi osas alates

2. märtsist 2015 ning kehtestada alates 1. jaanuarist 2015 heitvees uueks fluoriidide piirsisalduseks 1,5 mg/l. Selle korraldusega kohaldas Keskkonnaamet kaebaja suhtes soovitud leevendusi. Kuna kohtu hinnangul oli kaebaja pärast kohtule kaebuse esitamist saavutanud Keskkonnaameti 2. aprilli 2015. a korraldusega nr V 1-15/15/107 oma kohtusse pöördumise eesmärgi, palus kohus kaebajal kaaluda kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest loobumist.

4. Kaebaja esitas 5. mail 2015 Tartu Halduskohtule avalduse kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest loobumiseks, sest kaebaja saavutas Keskkonnaameti 2. aprilli 2015. a korraldusega nr V 1-15/15/107 oma kaebuse eesmärgi.

5. Keskkonnaamet märkis 7. mai 2015. a vastuses, et tal puuduvad vastuväited kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest loobumise avaldusele ning menetluskulud, mille väljamõistmist ta kaebajalt sooviks. Keskkonnaamet palus jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p-i 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Kui kaebaja loobub kaebusest enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3). Kohtu hinnangul ei riku kaebusest ja sellega seotud esialgse õiguskaitse taotlusest loobumine Keskkonnaameti ja muude isikute õigusi. Ka Keskkonnaamet märkis, et tal puuduvad vastuväited kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest loobumisele. Kohus võtab vastu kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest loobumise ning lõpetab menetluse praeguses haldusasjas. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

7. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Seega puudub praegusel juhul alus tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

8. HKMS § 108 lg 7 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud kaebaja, kes loobub kaebusest. Kuna Keskkonnaametil ei ole praeguse asjaga seoses tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmist ta kaebajalt sooviks, jätab kohus kaebaja ja Keskkonnaameti võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik