1-14-8034/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2015, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungisekretär Helju Rebane Prokurör

Kriminaalasja number 1-14-8034 Kriminaalasi

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Kinnipeetav M.M

isikukood XXX; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht XXXX ; töökoht vabanemisel puudub Kohtuistungi toimumise aeg 08.05.2015 RESOLUTSIOON

1. Vabastada M.M temale Tartu Maakohtu 19.11.2014 otsusega

kriminaalasjas nr 1-14-8034 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

2. KarS § 76 lg 5 alusel määrata M.M-ile katseajaks 6 (kuus) kuud.

3. Kohustada M.M katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXXX;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5, 8 alusel määrata M.M-ile katseajaks kontrollkohustused:

- mitte tarvitama alkoholi;

- hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist pöörduda Töötukassasse või asuma tööle;

- pöörduma sõltuvusprobleemide väljaselgitamiseks psühhiaatri poole hiljemalt ühe kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest ning vajadusel läbima võõrutusravi;

- osalema sotsiaalabiprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab.

5. KarS § 78 p 2 alusel hakata M.M-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

6. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. M.M-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute talitusele.

7. Süüdimõistetu M.M vabastada karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 19.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8034 tunnistati M.M süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg

5 alusel suurendati M.M-ile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust

03.06.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-4903 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus määras, et karistuse kandmise aja algus arvestada vanglas karistuse kandmisele asumisest. Kohtuotsus jõustus 05.12.2014. M.M-i karistusaeg algas 02.01.2015 ja karistuse täielikul ärakandmisel lõppeks see 29.08.2015. KarS § 76 lg 1 p-s 2 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 02.05.2015. Tartu vangla toetab M.M-i vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ennetähtaegselt vabanedes asuks M.M elama aadressil XXXX Tegemist on M.M-i õemehele kuuluva korteriga. Seal elaks lisaks kinnipeetavale ka tema õemehe ema. M.M on lähedased ja toetavad suhted oma õe, õemehe ja õemehe emaga. Teisi lähedasi isikuid tal ei ole. Kinnipeetav on õppinud XXXX koolis ja hiljem omandanud keevitajakutse Murru vanglas. Enda sõnul on kinnipeetav teinud varasemalt peamiselt juhutöid, sh väljaspool Eestit. Hindab ka lihttööd ja on rahul, kui saab miinimumpalka. Vabanemisel kinnipeetval töökohta ei ole. Kinnipeetava õemehe ema on nõus teda majanduslikult toetama, kuid võimalused selleks on piiratud. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Abiprokurör Alar Häidberg esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et M.M on karistatud korduvalt, s.h. ka katseajal toime pandud kuritegude eest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu peamiseks probleemiks sõltuvus alkoholist, kuid ise ta selles probleemi ei näe ja tal puudub igasugune tahe senist eluviisi ja kriminaalset käitumist muuta. Ennetähtaegse vabastamise eelduseks peaks olema asjaolu, et kurjategija on asunud paranemise teele ja tal on tekkinud soov muutuda seaduskuulekaks ning on alus eeldada, et rohkem ta kuritegusid toime ei pane. M.M-i puhul midagi sellist ma ei tähelda ja pean uute kuritegude sooritamist alkoholijoobes ülimalt tõenäoliseks. Eeltoodust tulenevalt palun jätta M.M ennetähtaegselt vabastamata.

Süüdimõistetu M.M seletas kohtus, et kavatseb vabanemise järgselt hakata elama

XXXX. Ta kavatseb asuda tööle. Tööle soovis süüdimõistetu asuda Soome või juhul kui kriminaalhooldusametnik seda võimalikuks ei pea, siis asuda tööle eestis haljastuse alal. M.M möönis kohtuistungil, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme ja, et on viimane aeg oma elus põhjalikke muudatusi teha. M.M kinnitas, et ta soovib ka ise psühhiaatri poole pöörduda ja on valmis läbima ka vajalikuks peetava ravi. Samuti kinnitas kinnipeetav, et on nõus osalema sotsiaalprogrammis, millist kriminaalhooldusametnik vajalikuks peab. Ennetähtaegselt vabanedes on ta nõus täitma sellega kaasnevaid kriminaalhoolduse nõudeid.

KOHTU SEISUKOHT M.M-ile mõisteti liitkaristus tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna M.M on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

M.M on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud seadusi eiravat käitumist. Käesolevalt kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal. See näitab, et M.M ei hooli ühiskonnas kehtivatest reeglitest ega taha end neile allutada. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et vangistuses oldud aja jooksul on tema käitumisse tekkinud positiivseid ilminguid. Kinnipeetavaga on toimunud vestlused kohanemisest vangistusega ja igapäevasest toimetulekust vanglas. Ta on motiveeritud läbima sotsiaalprogrammi ja maandama riske ning osalema tööhõives.

Ka vangla kodukorrarikkumisi pole ta toime pannud ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. See näitab M.M-i soovi liikuda õiguskuulekuse suunas. Lisaks on M.M olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht. Omavahelised suhted perekonnas on väidetavalt head ning üksteist toetavad. Ka praegusel juhul on pere lubanud M.M-ile toeks olla. Ehkki M.M puudub vabanedes kindel töökoht, on oma materiaalset tuge pakkunud tema perekond. Seetõttu leiab kohus, et M.M tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada.

KarS § 76 lg-le 5 ja § 78 p-le 2 tuginevalt kestab M.M-i katseaeg kuus kuud, mida tuleb hakata arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Sellel ajal allutatakse

M.M KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb M.M-ile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. M.M-i paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks, samuti edasiste kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist pöörduma Töötukassasse või asuma tööle.

Kuna M.M pani kuriteod toime alkoholijoobes ja tal on alkoholi tarvitamisega pikemaajalised probleemid, siis tuleb talle KarS § 75 lg-te 5, 8 alusel panna ka kohustus pöörduda sõltuvusprobleemide väljaselgitamiseks psühhiaatri poole hiljemalt ühe kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest ning vajadusel läbima võõrutusravi. Kohus leiab, et juhul kui isikul on tõeline soov oma elukorraldust muuta ja asuda õiguskuulekale teele, siis on kriminaalhooldusametniku järelevalvel vajaliku ravi alustamine kindlasti parimaks viisiks muudatusega alustamisel. M.M peaks kohtu arvates katseajal osalema sotsiaalabiprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab, et ka läbi sellelaadse kogemuse abistada isikut oma elukorralduse muutmisel. Kohtunik