2-14-62069/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok – Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-62069 Tsiviilasi HR ja ER hagi MR vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.03.2015 määrus kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MR määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: HR (ik: XXXXXXXXXXX); Hageja II: ER (ik: XXXXXXXXXXX); Hageja II seaduslik esindaja: AH (ik: XXXXXXXXXXX); Kostja: MR (ik: XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 18.03.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2. Määruskaebuse menetlemise kulu jätta kaebuse esitaja kanda. 3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus 1. Harju Maakohtu menetluses oli HR ja ER hagi MR vastu elatise väljamõistmiseks. 2. 18.03.2015 määrusega lõpetas Harju Maakohus tsiviilasja menetluse ja kinnitas poolte vahel 18.03.2015 toimunud ärakuulamisel sõlmitud kompromissilepingu järgmistel tingimustel: 1.1. MR tasub alaealisele lapsele ER-le (sünd. XX.XX.XXXX) igakuist elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 05.12.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni või põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

2

1.2. ER-le tasutav elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks AH arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides selgitusse „E elatis“. 1.3. MR tasub lapsele HR-le (sünd. XX.XX.XXXX) igakuist elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 05.12.2014 kuni lapse keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 1.4. HR-le tasutav elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks pooles osas AH arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides selgitusse „H elatis“ ja pooles osas HR arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides selgitusse „elatis“. 1.5. Elatise võlgnevuse tasub MR ER-le ja HR-le detsembri 2014 ja jaanuari, veebruari ja märtsi 2015 eest, kogusummas 1525.00 (üks tuhat viissada kakskümmend viis) eurot, kaheksa igakuise võrdse maksega iga kuu 10. kuupäevaks Esimene makse toimub aprillis 2015 AH arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides selgitusse „elatise võlgnevus“.

Menetluskulud jäid poolte endi kanda ja kohus lõpetas kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetluse.

Määruskaebus 3. Kostja palub määruse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Maakohtus 18.03.2015 toimunud ärakuulamisel osales kostja esindaja, kes kostjaga kompromissi tingimusi ei arutanud. Kostja esindaja nõustus kompromissiga, mis on kostja huvidega vastuolus ja millega ta ei nõustu. Esindaja ei kooskõlastanud kompromissi tingimusi ja eksis asjaoludes.

Vastus määruskaebusele 4. Hageja II esindaja ei nõustunud määruskaebusega.

Menetluse edasine käik 5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.03.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti kinnitanud poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu (t lk 68) ja lõpetanud tsiviilasja menetluse, leides, et sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita (t lk 69).

Vastuseks kostja määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kostjat esindas kompromissilepingu sõlmimisel volituse alusel tehinguline esindaja Tatjana Dobolina (volikiri t lk 65). Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt ning esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Ka ei ole kostja toimiku materjalidest nähtuvalt piiranud enda lepingulise esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust, vaid vastupidi on eraldi andnud 12.01.2015

3

koostatud ja 16.01.2015 digiallkirjastatud õiguse esindajale kokkuleppe sõlmimiseks (t lk 65). Seega on kohus põhjendatult kinnitanud poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu, lähtudes eeldusest, et kostja lepinguline esindaja omas kompromissilepingu sõlmimisel esindusõigust. Toodust tulenevalt loetakse kostja lepingulise esindaja poolt sõlmitud kompromissileping sõlmituks kostja poolt. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ärakuulamise protokollist nähtuvalt tegi kohus 18.03.2015 ärakuulamisel vaheaja kell 11.36-11.55, andes pooltele aega kompromissi arutada ja protokollis kajastati, et „kostja esindaja peab kostjaga telefoni teel nõu“. Seega ei ole õige määruskaebuse väide, et esindaja ei arutanud istungi ajal kostjaga kompromissi tingimusi ning ei olnud temaga telefoniühenduses. Asjaolu, et vastavalt kostja väidetule ei vastanud sõlmitud kompromissitingimused tema tahtele, ei saa olla aluseks kompromissi kinnitava maakohtu määruse tühistamiseks.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

Imbi Sidok – Toomsalu

Indrek Soots