Legislator Case Law & Legislation
3-15-778/9 AI generated

3-15-778/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-15-778/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-15-778/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Keywords

AI generated
lack of standing of complainant legal standing requirements denial of file access insufficiently substantiated grievances standing of petitioner standing of the prosecution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-778 Määruse kuupäev 8. mai 2015 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tallinna Linnakantselei 09.02.2015 vastuse nr Õ-1/386 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Resolutsioon Tagastada XXX kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused 1. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. 2. Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kaebaja XXX on süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust Tartu Vanglas. Kaebaja esitas Tallinna Linnakantseleile 01.02.2015 taotluse, milles palus end kanda 2015. aasta märtsis toimuvate Riigikogu valimiste valijate nimekirja. Tallinna Linnakantselei jättis 09.02.2015 vastusega nr Õ-1/386 kaebaja taotluse rahuldamata.

2. 29.03.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks Tallinna Linnakantselei 09.02.2015 vastus nr Õ-1/386. Kaebaja leiab, et siseriiklik õigus ning Eesti Vabariigi riigivõimu esindajate tegevus ja tegevusetus on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Siseriiklik õigus tuleb jätta eeltoodu tõttu kohaldamata. Õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on kaebaja kavatsus esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus. Kaebajal esineb ka preventiivne huvi, et soodustada kaebaja õiguste kaitset ning vältimaks haldusorgani korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

3. Tartu Halduskohus jättis 07.04.2015 kohtumäärusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva alates 07.04.2015 kohtumääruse kättesaamisest. Tartu Halduskohtu määruse kohaselt tuleb kohtule esitada Vello Luige poolt allkirjastatud kaebus ning tõendid, mis kinnitavad, et Vello Luigel on tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 32 õigus olla kaebaja volitatud esindajaks halduskohtus. Samuti tuleb kaebajal täpsustada, milline kahju talle kaasnes seoses asjaoluga, et Tallinna Linnakantselei jättis ta Riigikogu valimiste valijate nimekirja kandmata.

2 4. 24.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Vello Luige poolt allkirjastatud kaebus ning tõend, et Vello Luigel on õigus olla kaebaja volitatud esindajaks halduskohtus. Seoses võimaliku kahju hüvitamise nõudega märgib kaebaja, et ei pea tuvastamiskaebuse esitamisel asuma põhjendama kavandatavat kahju hüvitamise nõuet. Kaebajal on õigus alles hüvitamiskaebuse esitamisel osundada, milles seisneb talle tekitatud kahju ja otsustada, kas ta esitab kahju hüvitamiseks rahalise kompenseerimise nõude või on kaebaja jaoks kohaseks hüvitamise viisiks õigusvastasuse tuvastamine.

Kohtu seisukoht

5. Kaebaja on esitanud HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

6. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

7. Kaebaja nimetab tuvastamiskaebuse esitamise ühe põhjusena preventiivse huvi soodustamaks kaebaja õiguste kaitset ning vältimaks haldusorgani korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Põhiseaduse (PS) § 60 lg 3 kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Seega toimuvad järgmised Riigikogu valimised 2019. aastal. Kohus leiab, et kuna kaebaja karistusaeg lõppeb 28.07.2016 ning enne seda kuupäeva Riigikogu valimisi ei toimu, siis ei ole kaebaja õiguste korduv rikkumine Riigikogu valimiste valijate nimekirja kandmata jätmisel võimalik. Jättes kõrvale küsimuse, kas Riigikogu valimistel valimisõiguse kohta võetud seisukoht on kohaldatav kohaliku omavalitsuse volikogu või Euroopa Parlamendi valimistel, märgib kohus, et enne kaebaja karistusaja lõppemist ei toimu üldse mingeid valimisi, millel kaebaja saaks hääletada. Järgmised valimised on 15.10.2017 toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Pelgalt hüpoteetiline võimalus, et kaebaja poolt uute kuritegude toimepanemisel kaebaja karistusaeg pikeneb või et ta võib uuesti vanglasse sattuda, ei põhjenda piisavat preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

8. Kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse esitamist ka kavatsusega tulevikus hüvitamiskaebus esitada. Käesoleval juhul oleks hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei ole ka vastupidist põhjendanud, kuigi talle on selleks võimalus antud. Hääletamise võimaluse puudumine ei saanud tekitada kaebajale varalist kahju. Mittevaralise kahju osas ei kujuta kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine endast ühegi riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud põhiõiguse rikkumist. Tegemist ei ole väärikuse alandamisega, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse rikkumise, sõnumi saladuse rikkumise või au või hea nime teotamisega. Tegemist võiks olla PS §-st 57 tuleneva hääleõiguse rikkumisega, kuid selle õiguse rikkumisel mittevaralise kahju hüvitamist seadus ette ei näe. Seega puudub kaebajal alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.

9. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et XXX kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

3 10. Seonduvalt kaebusega koos esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maare Aloe Kohtunik