2-13-32901/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-13-32901

Määruse tegemise aeg ja koht

07. mai 2015, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Ülle Jänes, Kaija Kaijanen Kohtuasi

MF hagi ET vastu testamendi ja pärimisõiguse tunnistuse tühisuse tuvastamiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks tahtavalduse andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.01.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ET apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

45 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MF (sünd. XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov

Kostja: ET (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu ET loobumine apellatsioonkaebusest Harju Maakohtu 22.01.2015 otsuse peale ja lõpetada apellatsioonimenetlus tsiviilasjas nr 2-13-32901.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta ET kanda.

3. Vabastada ET riigilõivu summas 1000 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

4. Tühistada käesolevas tsiviilasjas 11. maiks 2015 kella 10.00 määratud istungiaeg.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

2(3) Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 22.01.2015 otsusega rahuldas Harju Maakohus MF hagiavalduse, tuvastas TG 12.11.2012 koduse testamendi tühisuse ning Tallinna notar Mare Milleri poolt TG pärimisasjas ET (kostja) kasuks 26.06.2013 välja antud pärimistunnistuse tühisuse. Samuti märkis maakohus, et otsuse jõustumisel kustutada registriosa nr XXXXXXXX teises jaos kostja omanikukanne ja taastada eelnev kanne kinnistu kuulumise kohta TG-le. Kostja on kohustatud andma selleks nõusoleku ning avaldust omanikukande muutmiseks asendab jõustunud kohtuotsus. Menetluskulud jäeti kostja kanda.

2. 25.02.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 22.01.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis võeti 12.03.2015 kohtumäärusega Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. Sama määrusega rahuldas kohus kostja menetlusabi taotluse ning ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1000 eurot tasumisest.

3. 20.04.2015 saabus ringkonnakohtule kostja avaldus apllatsioonkaebusest loobumise kohta.

4. Hageja apellatsioonkaebusest loobumise avaldusele vastuväiteid ei esitanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusest loobumine tuleb vastu võtta ja apellatsioonimenetlus lõpetada.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lg-le 1 võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni. Kostja on esitanud ringkonnakohtule kirjaliku avalduse apellatsioonkaebusest loobumise kohta. Ringkonnakohus on selgitanud pooltele apellatsioonkaebusest loobumisega seotud õiguslike tagajärgi.

TsMS § 644 lg 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.

7. TsMS § 644 lg 3 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd maakohus ei ole oma 22.01.2015 otsuses menetluskulusid kindlaks määranud, määrab TsMS § 174 lg 4 järgi tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse

3(3) peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2015 määrusega anti kostjale menetlusabi ning ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1000 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Võttes arvesse, et kostja on vanaduspensionär, kelle sissetulekuks on vanaduspension ning ei ole põhjust eeldada tema majandusliku seisundi paranemist lähitulevikus, peab kohus põhjendatuks vabastada kostja riigilõivu summas 1000 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

9. Käesolevas tsiviilasjas on ringkonnakohus määranud kohtuistungi ajaks 11.05.2015 kell

10.00. Kuna kostja on apellatsioonkaebusest loobunud, siis tuleb istungiaeg tühistada (TsMS § 352 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Ülle Jänes Kaija Kaijanen