3-13-1522/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 8. mai 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-1522 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 02.04.2013. a haldusakti nr 6-10/7930-1 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks lahendada kaebaja taotlus uuesti ning Viru Vangla 06.02.2013. a haldusakti nr 6-10/3543-1 ja 17.04.2013. a haldusakti nr 6- 10/11570-1 õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a otsus muutmata. 2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 08.05.2015, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda sõlmis 19.10.2012 õigusteenuse osutaja Teet Raatsiniga õigusabilepingu (tl 33). 2. R. Kalda esitas 29.01.2013 Viru Vanglale taotluse (tl 35), milles palus, et talle võimaldataks 2013. a veebruaris lühiajaline kokkusaamine oma esindaja T. Raatsiniga klaasist vaheseina ja sisetelefonita ruumis, et ta saaks esindajaga silmast silma suhelda, õigusdokumente koostada jne. Viru Vangla jättis 06.02.2013. a otsustusega nr 6-10/3543-1 (tl 35p) taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et jääb juba varasemalt sarnaseid taotlusi lahendades esitatud põhjenduste juurde (07.12.2012. a ja 16.01.2013. a otsustused, tl 62-63), mille kohaselt Viru Vanglas puuduvad vaheseinata ruumid lühiajaliste kokkusaamiste jaoks. Taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud vaide jättis Viru Vangla 21.03.2013. a vaideotsusega (tl 38) rahuldamata. 3. R. Kalda esitas 04.03.2013 vanglale taotluse (tl 16-25), milles palus, et talle võimaldataks 2013. a märtsis ja ka edaspidi eespool kirjeldatud tingimustes kokkusaamist oma esindajaga. 4. Viru Vangla jättis taotluse oma 02.04.2013. a otsustusega nr 6-10/7930-1 (tl 40) rahuldamata. Vangla viitas jällegi oma 07.12.2012. a ja 16.01.2013. a põhjendustele. Viru Vangla rahuldas 03.05.2013. a vaideotsusega (tl 44) oma 02.04.2013. a otsustuse peale esitatud vaide, kuid 11.06.2013. a vaideotsusega (tl 43) tunnistati 03.05.2013. a vaideotsus kehtetuks ning jäeti Viru Vangla 02.04.2013. a otsustuse peale esitatud R. Kalda vaie rahuldamata. 5. R. Kalda esitas 01.04.2013 vanglale taotluse (39), milles palus, et talle võimaldataks

2013. a aprillis eespool kirjeldatud tingimustes kokkusaamist oma esindajaga. 6. Viru Vangla jättis 17.04.2013. a otsustusega nr 6-10/11570-1 (tl 39p) taotluse rahuldamata, viidates 07.12.2012. a, 16.01.2013. a, 06.02.2013. a ja 02.04.2013. a otsustustele. 7. R. Kalda esitas 11.07.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 02.04.2013. a haldusakti nr 6-10/7930-1 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks lahendada tema 04.03.2013. a taotlus uuesti. Samuti taotles kaebaja Viru Vangla 06.02.2013. a haldusakti nr 6-10/3543-1 ja 17.04.2013. a haldusakti nr 6-10/11570-1 õigusvastaseks tunnistamist. Tuvastamiskaebuse esitamisel on kaebajal preventiivne ning kahjunõude esitamise huvi. Kaebuse kohaselt on justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 31 lg 2, mis võimaldab kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku eraldada klaasist või traadist vaheseinaga, diskretsiooni eeldav säte. Kaebaja hinnangul ei ole vangla kaebaja suhtes keelduvaid otsuseid tehes kaalutlusõigust üldse teostanud, kuna ei nähtu, et oleks arvestatud oluliste asjaolude ja kaebaja põhjendatud huvidega. Vangla poolt kaebaja suhtes automaatse piirangu kehtestamine on ebaproportsionaalne ega lähtu julgeolekukaalutlustest. Vaidlusalustes otsustes puuduvad asjakohased põhjendused. Vanglal on võimalus pooltest kokkusaamisboksidest vaheseinad eemaldada. Vangla ei arvestanud ega kaalunud kaebaja 04.03.2013. a taotluses esitatud põhjendusi ning kaebaja palus halduskohtul nende põhjendustega arvestada. Rikutud on kaebaja eraelu puutumatust ning vangla põhjendused, et 2

kokkusaamised toimuvad väljakujunenud praktika kohaselt klaasist vaheseina ja sisetelefoni vahendusel ning et ehituslikke muudatusi teha ei soovita, seda ei õigusta. Vangla on kaebaja taotluste menetlemisel ja keelduvate otsuste tegemisel rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-t 1 ning art-d 13, 17 ja 8. EIK-i praktika kohaselt tuleb vangidele anda võimalus oma esindajaga kohtumiseks menetluse läbiviimiseks EIK-is sõltumata sellest, kas esindaja on advokatuuri liige (10.06.2010. a otsus Zakharin vs. Venemaa, avaldus nr 1555/04). Euroopa vanglareeglistiku (EVR) p 23.4 kohaselt on vangide ja nende õigusnõustajate vahelised konsultatsioonid ja muu suhtlemine konfidentsiaalne. Sisetelefoni on vanglal aga võimalik pealt kuulata. 8. R. Kalda esitas 04.11.2013 vastuse (tl 91-94) Viru Vangla seisukohtadele, milles selgitas, et ta ei taotlenud vanglalt kokkusaamist esindajaga vangistusseaduse (VangS) § 26 alusel, vaid kokkusaamist tavalise kokkusaamise korras VangS § 24 lg 1 ja VSkE § 31 lg 2 alusel. Ükski õigusakt ei näe ette, et tavakokkusaamiste raames tuleb isikud igatahes vaheseinaga eraldada ning et kaebaja ei tohi vanglas olles sõlmida õigusabilepingut juristiga, kes ei ole advokaat. 9. Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebajal põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse läbivaatamiseks seoses sellega, et tühistamisnõude rahuldamise korral on tõenäosus ka tuvastamisnõude rahuldamiseks, kuna vaidlustatud haldusaktid on omavahelises tihedas puutumuses nii sisu kui vormi poolest. Kahjunõude esitamise põhjendatud huvi olemasolu ei saa samuti välistada. Viru Vangla võimaldas kaebajale 29.01.2013. a, 04.03.2013. a ja 01.04.2013. a taotluste alusel kokkusaamisi esindajaga, kuid mitte kaebaja taotletud tingimustel. Vaidlustatud keelduvate haldusaktide põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavates dokumentides, millele on vaidlustatud haldusaktides viidatud. Viidatud haldusaktid vastavad nõuetele. Seega ei saa nõustuda, et vaidlustatud haldusaktid ei sisalda põhjendusi. Viidatud otsustustes on faktilised alused välja toodud piisava täpsusega, näidatud on õiguslik alus (VSkE § 31 lg-d 1 ja 2) ning märgitud on kaalutlused, millest Viru Vangla lähtus. VSkE § 31 lg 1 järgi toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all. Lõige 2 sätestab, et kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas võib kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku (kokkusaaja) eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga. Kuigi sõna „võib“ annab põhimõtteliselt võimaluse ka kokkusaamisele ilma vaheseinata, on selles sättes oluline, et see toimub kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas. Viru Vanglas on lühiajaliste kokkusaamiste ruumid, kus kinnipeetav ja kokkusaaja on üksteisest eraldatud klaasseinaga ning isikud suhtlevad omavahel ruumi paigaldatud telefoni teel. Suhtlemine toimub segamatult, samuti ei kuulata pealt telefoni. Ilma klaasita ruume lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks Viru Vanglal ei ole. Teisi ruume (näiteks videokonverentsiruumi kõrval asuv ruum) kasutatakse muul otstarbel ning kaebaja taotluse alusel talle kokkusaamiseks erandi tegemiseks nimetatud ruumi kasutada andmine ei oleks kooskõlas normidega, mis on kehtestatud seaduses ja VSkE-s. Seega vangla on kaebaja taotlusi lahendades kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud ning esitanud asjakohased põhjendused taotluste mitte rahuldamiseks. Riigikohus on erinevates lahendites selgitanud, et kaalutlusreeglitest kinnipidamise kontrollimisel tuleb muu hulgas arvestada seda, kas faktilised asjaolud jätsid haldusorganile tegeliku valikuvõimaluse. Viru Vangla oleks hindamisja kaalutlusruumi piire ületanud, kui kaebajal oleks õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus taotleda lühiajalise kokkusaamise tingimuste osas erandi 3

kohaldamist, st esindajaga, kes ei ole kaitsja või advokaat, kokkusaamist ilma vaheseina ja sisetelefonita. Halduskohtu arvates kaebajal sellist subjektiivset õigust ei ole. Kaebaja on leidnud, et põhiseaduse (PS) § 26 eraelu kaitseala hõlmab ka kinnipeetava õigust kohtuda oma esindajaga vanglas lühiajalistel kokkusaamistel ühes ruumis ilma klaasist vaheseina ja sisetelefonita. Kohus nõustus vastustajaga, et jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse alusel isiku paigutamine vanglasse riivab tema erinevaid põhiseaduslikke õigusi ning et kaebajal on väär arvata, et tegemist on absoluutsete õigustega. Vangla ei ole kaebajale keelanud EVR p-des 23.1, 23.2 ja 23.4 väljendatud soovituste kohast õigusabi. EVR p-s 24.3 on märgitud, et siseriiklik õigus peab kindlaks määrama riiklikud ja rahvusvahelised organid, kellega suhtlemist ei tohi vangidel piirata. Siseriiklikult on selline erand tehtud (VangS § 26) ning seega on kehtivad õigusaktid kooskõlas ka EVR-is sisalduvate soovitustega. Kaebaja viited EIK lahendile Campbell vs. UK ja (vt 25.03.1992 nr 13590/88 p 16 viitega 15.05.1986 nr 10621/83 ) ja 10.06.2010. a lahendile Zakharkin vs. Venemaa on asjakohatud, sest vastustaja ei ole kaebajale kokkusaamist andmast keeldunud. 23.02.2012. a lahendis nr 39758/05 Trosin vs. Ukraina on aga käsitletud pereliikmetega kokkusaamist, mis ei ole käesoleval juhul asjakohane. Kuigi kaebaja leidis, et vastustaja esitas asjas dokumente, mis ei puutu käesolevasse vaidlusesse (vt tl 94), leiab kohus, et kõik asja juurde esitatud dokumendid on asjassepuutuvad ja vajalikud, kuna kaebaja ise soovis kõigi oma eelnevate taotluste ja seisukohtadega arvestamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. R. Kalda 20.01.2014. a apellatsioonkaebuses (tl 110-115) palub Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb oma seisukohtade juurde, mis on esitatud 29.01.2013. a, 01.04.2013. a ja 04.03.2013. a taotlustes, 19.02.2013. a ja 07.04.2013. a vaietes, kaebuses ja 04.11.2013. a vastuses, ning palub nendega arvestada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta otsuse põhjendav osa halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg 1, § 158 lg-te 1, 2, 3 ning § 165 lg 1 p-de 4 ja 5 nõuetele. Vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased, kuna vangla ei põhjendanud, miks on vajalik sekkuda kaebaja eraellu ja keelata piiranguteta kokkusaamised esindajaga. Haldusaktides esitatud alus, mille kohaselt eraldab kinnipeetavat ja külastajat kokkusaamise boksis klaas ja suhtlemine toimub läbi telefoni, ei ole seadustega kooskõlas ning rikub kaebaja õigust menetlusele ja korraldusele ning heale haldusele. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vangla ei ole tegelikult diskretsiooniotsuseid teinud. Vangla tõi välja, et ilma klaasita ruume lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks ei ole ning jättis kaebaja taotlused kaalumata. Vangla pole teinud ega kavatsenudki teha ühtegi ilma klaasist vaheseinata ruumi lühiajaliste kokkusaamiste tarvis ning kasutab seda olukorda ära eesmärgiga anda keelduvatele otsustele õiguspärasuse näivus. Halduskohus leidis valesti, et kaebaja taotlustele keelduva vastuse andmise aluseks on VSkE § 31 lg 2. Kuna sellest sättest tuleneb vanglale kaalutlusõigus, siis pidanuks vangla keeldumisel põhjendama, miks on VSkE § 31 lg 2 alusel otsustatud kohaldada piiranguid klaasist vaheseina ja sisetelefoni näol. Antud juhul ei ole sellist põhjust, mis vastaks diskretsioonireeglitele, õiguse üldpõhimõtetele ja proportsionaalsuse printsiibile, välja toodud. Kaebaja märgib, et VangS § 23 lg 2 kohaselt peab vangla soodustama kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Kaebaja viitab EIK 23.02.2012. a lahendile Trosin vs. Ukraina, milles on märgitud, et lühiajalistel kokkusaamistel klaasist vaheseina imperatiivne kasutamine ei ole millegagi põhjendatud ega vajalik, mistõttu on 4

tegemist EIÕK art 8 riivega. EIK märkis, et valitsuse viide ruumipuudusele kokkusaamiste korraldamisel ei olnud asjakohane ning sama kehtib ka praeguses asjas, kuna vangla viitas klaasseinata ruumide puudumisele. Kuigi viidatud EIK-i lahendis oli tegemist pereliikmetega kokkusaamisega, siis ei oleks EIK-i seisukoht teistsugune esindajaga kokkusaamise juhul. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vangla ei võtnud 02.04.2013. a haldusaktis seisukohta kaebaja ettepaneku osas eemaldada pooltest boksidest vahesein. 11. Viru Vangla 17.02.2014. a vastuses (tl 127-129) palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse ning selles viidatud 30.10.2013 halduskohtule esitatud vastuse (tl 56-58) kohaselt toimuvad vastavalt VangS § 26 lg-le 1 kokkusaamised segamatult kaitsja ja advokaadist esindajaga. T. Raatsin ei ole kumbagi. Vangla ei keeldunud kaebajale andmast kokkusaamist T. Raatsiniga, vaid keelduti kokkusaamise võimaldamisest kaebaja soovitud tingimustel. Kaebajale võimaldatakse lühiajalisi kokkusaamisi tavapäraselt, s.o VangS § 24 lg 1 ja 2 alusel. Vanglal on vastavalt VSkE § 31 lg-le 2 õigus eraldada kokkusaaja ja kinnipeetav üksteisest vaheseinaga. Viru Vanglas on juba ehituslikult vastavalt VSkE § 31 lg-le 2 lühiajaliste kokkusaamiste ruumid. Neis ruumides on kinnipeetav ja kokkusaaja üksteisest eraldatud klaasseinaga ning omavahel suheldakse ruumi paigaldatud telefoni teel. Kaebaja viited PS §-de 11 ja 26 rikkumisele on ilmne liialdus. Ainuüksi isiku paigutamine vanglasse kuriteo toimepanemise eest riivab tema erinevaid põhiseaduslikke õigusi. Väär on arvata, et tegemist on absoluutsete õigustega. Apellatsioonkaebuses toodud viide EIK lahendile Trosin vs. Ukraina on asjakohatu, sest käesolev vaidlus ei puuduta kokkusaamisi pereliikmetega. Õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas oli vangla seisukohal, et kaebaja on jätnud kasutamata tõhusama õiguskaitsevahendi (vt HKMS § 45 lg 2), milleks olnuks tühistamisnõue. Kaebaja ei saanud kaebust esitada preventiivse huvi põhjendusega, kuna juhul, kui kohus oleks kaebuse rahuldanud, ei oleks kaebaja saanud eeldada, et vangla võimaldaks talle edaspidi kohtumisi klaasist vaheseinata. Kaebajale ei saanud ka tekkida mingit kahju sellest, et talle ei võimaldatud kokkusaamisi tema soovitud tingimustel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ja asja materjalidest, et halduskohus oleks hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt või rikkunud kohtumenetluse norme. Kaebuses esitatud väidete osas on halduskohus võtnud omapoolse seisukoha, uurinud piisava põhjalikkusega tõendeid ja tuvastanud asjakohased faktilised asjaolud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist. 13. Kinnipeetava vanglavälise suhtluse regulatsioon on sätestatud VangS 3. jaos ning kinnipeetava lühiajalise kokkusaamise üldine kord on reguleeritud VangS §-des 24 ja 27 ning VSKE §-des 31-38. VangS § 24 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. VSKE § 31 lg 1 järgi toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil 5

kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas võib kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga. Kinnipeetava kohtumisele oma kaitsja või advokaadist esindajaga on VangS §-s 26 sätestatud erikord. VangS § 26 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaitsjal, advokaadist esindajal või konsulaartöötajal on lubatud kinnipeetavale üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Advokatuuriseaduse § 22 lg 1 kohaselt on advokaadid ehk advokatuuri liikmed vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Kuulumist advokatuuri tõendavad advokatuuri liikmetunnistus ja advokaaditunnistus. Kaebaja ega T. Raatsin ei ole esitanud vanglale või kohtule dokumente, mis tõendaksid, et T. Raatsin on advokatuuri liige. Samuti ei ole tõendatud, et T. Raatsin oleks olnud kaebaja kaitsja. Seega pidi vangla käesolevas asjas järgima VangS §-des 24 ja 27 ning VSKE §-des 31-38 sätestatud regulatsiooni. VSKE § 31 lg 2 kohaselt võib kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas kinnipeetavat ja temaga kokkusaamisele tulnud isikut eraldada klaasist või traatvõrgust vahesein (kuni 19.12.2014 kehtinud redaktsioon). 14. Kaebaja väitel on halduskohus jätnud tähelepanuta, et vastustaja ei ole tegelikult diskretsiooniotsuseid teinud. Kuna Viru Vanglas ei ole ilma klaasist vaheseinata lühiajaliste kokkusaamiste ruume ning Viru Vangla pole kavatsenudki neid teha, saaksid kõik taotlused lühiajaliseks kokkusaamiseks ilma vaheseinata ruumis keelduva vastuse. Ringkonnakohus viitab eeltoodud väitega seoses Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2015. a otsusele nr 3314014 (tehtud seoses haldusasjaga nr 3-13-358), kuna selles anti hinnang analoogsele olukorrale ja Viru Vangla samasisuliste põhjenduste asjakohasusele ning õiguspärasusele, milliseid vangla ka käesolevas haldusasjas kaebaja taotluste ning vaiete rahuldamata jätmise alustena kasutas (Viru Vangla 07.12.2012. a vastus nr 610/42680-1, 16.01.2013. a vastus nr 6-10/47758-1 ja 11.01.2013. a vaideotsus nr 6-12/446-1). Riigikohus nentis oma otsuse p-s 16, et keeldumise põhjendamine üksnes asjaoluga, et vanglas puuduvad lühiajaliste kokkusaamiste korraldamiseks vaheseinata ruumid, ei ole iseenesest kohane. Samuti ei piisa tuginemisest sellele, et isiku valitud lepinguline esindaja ei vasta VangS §s 26 sätestatud nõuetele, sest ka esindajaga, kes ei ole advokaat, peab kinnipeetav saama suhelda piisaval ja vajalikul määral, lähtudes kinnipeetava õiguskaitsevajadusest. Samas märgiti aga viitega 11.01.2013. a vaideotsuses toodud põhjendustele ära, et enamikel juhtudel kaalub vajadus tagada vangla turvalisus ja julgeolek ning vanglaametnike ohutus üles kinnipeetava huvi lühiajalise kokkusaamise läbiviimiseks ilma vaheseinata. Julgeolekuohu kahtlus aga oli Riigikohtu hinnangul juba varasema, kuid analoogse sisuga vaidluse puhul tuletatav kaebaja enda eelnevast käitumisest, kuna kaebaja R. Kalda on korduvalt toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Vaidlust ei ole ka selle üle, et viimati karistati R. Kaldat Harju Maakohtu 24.05.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1078640 vanglas toime pandud kuriteo eest ja ta kannab eluaegset vanglakaristust kinnises vanglas. Nimetatud asjaoludel pidas Riigikohus oma 30.01.2015. a otsuses kinnipeetava suhtlemisvabaduse teatavad piiranguid õiguspärasteks ja asus otsuse p-s 17 seisukohale, et puudused kaalutluste kajastamisel vangla haldusaktides, millega 6

keelduti R. Kalda lühiajalise kokkusaamise taotlusi rahuldamast kinnipeetava poolt soovitud viisil (ilma klaasist vaheseinata ja sisetelefoni kasutamiseta), ei viinud siiski sisuliselt valede otsuste tegemiseni. Sama seisukoht on kohaldatav ka käesolevas asjas vaidlustatud keeldumiste hindamisel. Seega on halduskohus ka käesolevas asjas jõudnud õigele järeldusele, et Viru Vangla 06.02.2013. a, 02.04.2013. a ning 17.04.2013. a haldusaktid, mis on oma sisult ja olemuselt analoogsed haldusasjas nr 3-13-358 vaidluse all olnud keeldumistega, on õiguspärased. 15. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja viide EIK 23.02.2012. a lahendile Trosin vs. Ukraina ei ole asjakohane, sest see lahend käsitles EIÕK art. 8 riive esinemist juhul, kui klaasist vaheseina kasutati ilma põhjendusi esitamata kinnipeetava ja tema pereliikmete kokkusaamisel. Antud juhul ei ole kaebaja väitnud, et T. Raatsin on tema pereliige. 16. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a otsus muutmata. 17. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad tema enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 1. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 7