3-14-53305/45 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-53305 Haldusasi A.K. kaebus keskkonnaministri 06.12.2014 käskkirja nr 1007 p 2 tühistamise nõudes; keskkonnaministri kohustamise nõudes võõrandama Sirgu kinnisasi (katastritunnus 94301:001:0015) 08.10.2014 enampakkumise tingimustel A.K.le; Keskkonnaministeeriumi ja T.S.i vahel 13.01.2015 sõlmitud Sirgu kinnisasja müügilepingu tühisuse tuvastamise nõudes ning Keskkonnaministeeriumile ettekirjutuse tegemise nõudes Sirgu kinnisasja Eesti Vabariigi omandisse tagasinõudmiseks. Menetlusosalised Kaebaja – A.K., volitatud esindaja vandeadvokaat Mirjam Vili; Vastustaja – Keskkonnaministeerium, volitatud esindaja Toomas Kutti; Kolmas isik – T.S., volitatud esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm. Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta A.K. kaebus rahuldamata.

2. Mõista A.K.lt T.S.i kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 1218 (üks tuhat kakssada kaheksateist) eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 07.05.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi

taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. Keskkonnaminister otsustas 08.09.2014 käskkirjaga nr 668 “Riigivara tasu eest võõrandamine” võõrandada tasu eest avalikul enampakkumisel mh riigile kuuluva Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva Valga maakonnas Õru vallas Õlatu külas asuva Sirgu kinnisasja (94301:001:0015, pindala 10,28 ha, sihtotstarve maatulundusmaa).

2. Avaliku kirjaliku enampakkumise läbiviimise komisjon fikseeris 08.10.2014 koondprotokolli lisatabelis protokollina nr 38, et enampakkumisel osales 4 pakkujat ning kõrgeima pakkumise Sirgu kinnisasja osas tegi A.K. summas 21 001 eurot, paremuselt teise pakkumise tegi T.S. summas 20 150 eurot, kolmas pakkumine tehti summas 20 109 eurot ja neljas pakkumine summas 19 300 eurot.

3. T.S. esitas 11.10.2014 enampakkumist läbi viinud Maa-ametile avalduse riigivaraseaduse (RVS) § 66 lg 6 alusel Sirgu kinnisasja omandamiseks enampakkumisel kujunenud hinnaga. T.S.ile kuulub Sirgu kinnisasjaga (kt 94301:001:0015) piirnev Valga maakonnas Õru vallas Õlatu külas asuv Urda kinnisasi (kt 94301:001:0061). Urda kinnisasi on maatulundusmaa sihtotstarbega, sisaldades 7,22 ha ulatuses metsamaa kõlvikut.

4. Maa-amet tellis pärast enampakkumise toimumist ja tulemuste teatavaks tegemist Sirgu kinnisasjal kasvava metsa inventeerimise. OÜ TerraPro 20.11.2014 metsamajandamiskava kohaselt asub Sirgu kinnisasjal 2,27 ha ulatuses metsamaad.

5. Keskkonnaminister kinnitas 06.12.2014 käskkirjaga nr 1007 “Avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine” Valga maakonnas Õru külas asuv Sirgu kinnisasja (katastritunnus 94301:001:0015, pindala 10,28 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused vastavalt 08.10.2014 koondprotokolli lisatabelis märgitud protokollile nr 38, mille järgi Sirgu kinnisasja kõrgeim pakkumissumma on 21 001 eurot. Paremuselt teise pakkumise tegi T.S. summas 20 150 eurot. Kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuks kinnitati võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik T.S..

6. A.K. esitas Tallinna Halduskohtule 31.12.2014 kaebuse keskkonnaministri 06.12.2014 käskkirja nr 1007 p 2 tühistamiseks ja keskkonnaministri kohustamiseks võõrandama Sirgu kinnisasi (katastritunnus 94301:001:0015) 08.10.2014 enampakkumise tingimustel A.K.le.

7. 10.02.2015 täiendas A.K. kaebust ning taotles Keskkonnaministeeriumi ja T.S.i vahel 13.01.2015 sõlmitud Sirgu kinnisasja müügilepingu tühisuse tuvastamist ning Keskkonnaministeeriumile ettekirjutuse tegemist Sirgu kinnisasja Eesti Vabariigi omandisse tagasinõudmiseks.

Kaebuse sisu

8. Kaebaja leiab, et käskkiri nr 1007 on õigusvastane, kuna puuduvad RVS § 66 lg 6 kohaldamise alused. Vastustaja korraldas Sirgu kinnisasja müümiseks avaliku enampakkumise. Enampakkumise dokumentide kohaselt võõrandab riik Sirgu kinnisasja näol haritavat maad. Riigi kinnisvararegister, viitega maakatastrile, iseloomustas müügi hetkel Sirgu kinnistut kui kinnisasja, mille pindala on 10,28 ha ja mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, sh haritav maa on 10,02 ha ja muu maa on 0,26 ha, sh veealune maa on 0,19 ha. Sirgu kinnisasja kohta avaldas Maa-amet oma kodulehel info, et Õru Vallavolikogu 14.07.2006 määrusega nr 6 kehtestatud üldplaneeringu kohaselt jääb kinnistu väärtusliku põllumaa alale. Kinnistule jääb maaparandussüsteemi eesvool, millest tulenevalt kehtivad kinnisasjal looduskaitseseadusest tulenevad ranna ja kaldaga seotud maakasutuspiirangud. Maa-amet teeb Sirgu kinnisasja kirjeldamisel samuti otselingiga viite maakatastris registreeritud Sirgu katastriüksusele.

8.1. MaaKatS ei reguleeri otsesõnu kõlviku määramise ja muutmise korda. Tulenevalt MaaKatS kõlviku definitsioonist on kaebaja seisukohal, et kõlvikut ei saa muutunuks lugeda ainult looduses teostatud vaatluse põhjal, hinnates taimestiku kasvamise protsessi. Kinnisasja omanikul tuleb katastriüksuse sihtotstarbe koosseisus oleva kõlvikulise koosseisu muutmiseks tellida esmalt maakorraldustööde läbiviimine. MaaKatS ei defineeri MaaKatS § 2 p-s 11 nimetatud majanduslikku sihtotstarvet ega looduslikku seisundit, kuid kõlviku mõistest johtuvalt võib väita, et kõlvik viitab maatüki majandusliku kasutamise otstarbele. Maatüki majandusliku kasutamise muutmine on ainult osaliselt seotud looduslike tingimustega. Kõlviku määramine või muutmine eeldab esiteks kinnisasja omaniku tahet majandada kinnisasja kindlal eesmärgil. Pelgalt hoolimatus oma maatükiga ümberkäimisel ei anna alust väita, et kinnisasja kõlvik on muutunud. Kõlvik on seotud katastriüksuse sihtotstarbega ning selle muutmisele eelnevalt võib olla vajalik muuta ka katastriüksuse sihtotstarvet. Katastriüksuse sihtotstarve määratakse MaaKatS § 18 kohaselt kohaliku omavalitsuse poolt. Juhul, kui kinnisasjal on seadusest tulenevate kitsenduste tõttu keelatud metsa kasvatamine ning mets on seetõttu kasvanud õigusvastase tegevuse tulemusena, ei ole kaebaja arvates võimalik asuda seisukohale, et kinnisasja kõlvikuline koosseis on muutunud haritavast maast metsamaaks. Kaebaja arvates tuleks katastriüksuse kõlvikuline koosseis lugeda muudetuks alates ajast, kui on tehtud vastavad muudatused maakatastris. Ka vastustaja ja kolmanda isiku vahel 13.01.2015 sõlmitud müügilepingu p 1.5. kohaselt müüakse maad, mille kõlvikuline koosseis on haritav maa ja muu maa, sh veealune maa. Lepingus puudub igasugune viide sellele, et müüdud on metsamaa kõlvikut.

8.2. Sirgu kinnisasjal asub maaparandussüsteem, mistõttu ei ole seal õiguspärane kasvatada metsa. Sirgu kinnisasjal olevad puud ja võsa on tekkinud kinnisasja omaniku õigusvastase tegevuse tulemusena. See ei tähenda aga, et sellise tegevuse tulemusel on muutunud kinnisasja kasutamise otstarve. Kinnisasja kasutamise otstarvet ehk kõlvikut ei ole muudetud ning see on jätkuvalt haritav maa. Kaebaja leiab, et vastustaja praktika on õigusvastane, kui juhindutakse RVS § 66 lg 6 kohaldamisel põhimõttest, et metsamaa kõlviku olemasolu tuleb hinnata vastavalt võõrandamise hetkel looduses tegelikult esinevale olukorrale. RVS § 66 lg 6 kohaldamisel tuleks juhinduda maakatastri andmetest.

8.3. Riik peab maatulundusmaa võõrandamise otsuse vastuvõtmisel kontrollima kinnisasja tegeliku olukorra vastavust maakatastri andmetele. Juhul, kui riigil mingil põhjusel tekib kahtlus, et maakatastrisse kantud andmed ei vasta looduses olemasolevale olukorrale, on riik kohustatud ajakohastama maakatastri andmed. Selle kontrollimata jätmist ei saa põhjendada inimja rahaliste ressursside puudulikkusega. Pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isikult ei saa eeldada, et ta iseseisvalt (kohapealse vaatluse käigus, RVS § 66 lg 6 rakendamise praktikaga tutvudes) tuvastab selle, et kinnisasjal on hoolimata maakatastri ja enampakkumise tingimustes toodud andmetest tegelikult metsamaa kõlvik ja seetõttu kohaldatakse RVS § 66 lg-t 6. RVS § 66 lg-s 6 on silmas peetud metsaseaduse (MS) § 3 lg 2 p-s 1 nimetatud metsamaad.

8.4. Maa-ameti koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaate kohaselt oli 2013. a-l Valga maakonnas keskmine haritava maa hind 1930 eurot hektari kohta. Metsamaa keskmine hind aga 3162 eurot hektari kohta. Sirgu kinnisasja enampakkumise alghind hektari kohta oli 1799 eurot, mis samuti viitab sellele, et tegemist on haritava maaga. Juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist oli siiski metsamaa müügiga, on ka kinnisasja väärtus määratud ebaõigesti. RVS näeb ette erikorra riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamise korral.

8.5. Käskkirja 1007 kehtestamisel on vastustaja rikkunud RVS § 43 lg-t 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-t 2, sest on kaalutlusõiguse teostamisel jätnud arvestamata olulised asjaolud, mis võisid mõjutada enampakkumise tulemust Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning mõista vastustajalt välja menetluskulud.

Vastustaja vastulause

9. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakti andmisele eelnenud enampakkumismenetluses ja haldusakti andmisel on kehtivaid menetlusja materiaalõigusnorme kohaldatud õigesti ning haldusakt on piisavalt ja põhjalikult motiveeritud, mistõttu on kaevatav käskkiri nr 1007 õiguspärane ning kaebaja õigusi ja huve rikutud ei ole. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9.1. Sirgu kinnisasja enampakkumisega müügi enampakkumisteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Maa-ameti kodulehel 18.09.2014, s.o RVS-s ja “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise korras” (edaspidi Kord vastavas käändes) sätestatud 14 päeva asemel 21 päeva enne enampakkumise toimumist. Enampakkumisteatele oli lisatud Sirgu kinnisasja kohta nii tekstiline kui ka graafiline informatsioon, s.o kinnisasja iseloomustavad põhiandmed, asukoht ja kasutuspiirangud ning ka kaardimaterjal, samuti viited ja otselingid Valga maakonnaplaneeringule, Valga maakonna teemaplaneeringutele ja Õru valla üldplaneeringule ning oli märgitud, et täiendavate küsimuste korral oli võimalik lisainformatsiooni saada koguni neljal telefoninumbril ning tavaja e-posti vahendusel. Seega tagas müügi korraldaja müüdava vara kohta info täieliku kättesaadavuse ja täitis kõik olulised tingimused, mis on riigile riigivara võõrandamise menetluses õigusaktidega ette nähtud. Kaebajal oli võimalik tutvuda nii müügiobjektiga kui ka kõikide müügiobjekti puudutavate materjalidega ning küsimuste tekkimisel võimalus kontakteeruda täpsema informatsiooni saamiseks enampakkumisteates märgitud sidevahendite kaudu. Kui kaebaja müügiobjektiga ja seda puudutavate materjalidega piisava põhjalikkusega ei tutvunud ning täiendava informatsiooni saamise võimalust ei kasutanud, siis esitades pakkumise kinnisasja omandamiseks, mille osas tal ei olnud täielikku ülevaadet ega täielikke andmeid, võttis ise endale riisiko.

9.2. Maa-ameti kodulehelt nähtuvalt ortofotolt oli tuvastatav ning ka OÜ Terrapro poolt läbi viidud metsakorraldustööde käigus tuvastati, et Sirgu kinnisasja kõlvikuline koosseis on muutunud ja et tegelik olukord looduses ei vasta maakatastris registreeritud andmetele. OÜ Terrapro poolt metsa inventeerimisandmete alusel koostatud “Metsakorralduskava 2014-2023” tõendab, et käesoleval ajal sisaldab Sirgu kinnisasi 2,27 ha ulatuses metsamaad, millel kasvab enam kui 20 aasta vanune kaasik. Sirgu kinnisasi vastab RVS § 66 lg-s 6 sätestatud nõuetele.

RVS-st ei nähtu, et metsamaa kõlvikuline koosseis peab tingimata ilmnema ja tulenema maakatastri andmetest, sest RVS § 66 lg 6 ei sätesta nõuet, et metsamaa kõlviku olemasolu saab ja tuleb kindlaks teha üksnes maakatastri andmetele tuginedes, mis tähendab, et metsamaa kõlviku olemasolu tõendamiseks võib ja saab tugineda ka teistele allikatele. Eeltoodust tulenevalt oli kaevatava käskkirja andmine põhjendatud.

9.3. Maakataster sisaldab andmeid katastriüksuste kohta üldjuhul selle registreerimise aja seisuga ning parandusi ja muudatusi tehakse maakatastrisse vaid seadusest tulenevatel alustel või katastriüksuse omaniku soovil, s.t, et katastripidaja ei tee maakatastrisse ühtegi registreerimis-, parandusega muutmiskannet omal algatusel. Üheski õigusaktis ei ole sätestatud, et kõlviku teke looduses oleks üheselt tulenev kõlviku katastrisse kandmisest. Katastrikande tegemine kui toiming ei mõjuta kõlviku kui ühetaolise majandusliku sihtotstarbe või loodusliku seisundiga maatüki osa tegelikku eksisteerimist ja muutumist looduses. Maakatastri andmed omavad vaid informatiivset tähendust, mis tähendab, et neil puudub absoluutne toime ja ka seaduses pole sätestatud neile tuginemise õigsuse eeldust. Järelikult on Sirgu kinnisasja puhul tegemist metsamaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjaga.

9.4. Kuni 01.01.2010 kehtinud RVS § 34¹ lg-s 1 kui ka käesoleval ajal kehtiva RVS § 66 lg-s 6 sätestatud erinormi kohaldamisel on lähtutud nende sätete kehtestamisest alates põhimõttest, et metsamaa kõlviku olemasolu kinnisasjal tuleb hinnata vastavalt võõrandamise hetkel looduses tegelikult esinevale olukorrale, mitte aga piirduda üksnes maakatastris registreeritud andmetega kinnisasjade kõlvikulise koosseisu kohta. Hindamine on vajalik, tulenevalt looduse arengu ja taimestiku kasvamise loomulikust protsessist. Riigimaa võõrandamise hetkel võib andmete maakatastrisse kandmisest olla möödunud juba piisavalt palju aega, et situatsioon looduses võib olla põhjalikult ja oluliselt muutunud ning katastriüksus võib seetõttu koosneda tegelikult hoopis teistsuguse majandusliku sihtotstarbe või loodusliku seisundiga osadest ehk kõlvikutest. Riigil ei ole selliseid inimega rahalisi ressursse, et kõiki katastriüksusi pidevalt ümber hinnata ja tsoneerida ning see ei oleks ka põhjendatud ega vajalik. MaaKatS ega ükski rakendusakt ei sätesta katastripidajale kohustust kontrollida katastriüksuse registreerimisel maamõõtja poolt esitatud andmete vastavast maastikul oleva situatsiooniga, olenemata sellest, kas katastriüksus on moodustatud plaanija kaardimaterjali alusel või katastrimõõdistamise teel. Eeltoodud põhjustel ei olegi Maa-amet ja Keskkonnaministeerium maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel RVS § 66 lg 6 kohaldamisel pidanud õigeks hinnata kinnisasjade kõlvikulist koosseisu üksnes formaalselt, s.o katastriüksuse maakatastris registreerimise hetkel sinna kantud andmetele tuginedes. Tulenevalt HMS §-st 6 on Maa-amet enampakkumiste korraldaja ja läbiviijana maakatastrisse kantud andmete osas kahtluse tekkimisel igakordselt selgitanud välja ja lähtunud sellest, milline on kinnisasja tegelik seisund looduses ja kas kinnisasjal esineb faktiliselt MS § 3 lg 2 p-s 2 sätestatud metsamaa nõuetele vastavat maad.

9.5. Vastustaja võõrandas enampakkumisel Sirgu kinnisasja, mille sihtotstarve on (selle riigi omandisse jätmisest alates olnud) maatulundusmaa, mitte aga põllumajandusmaa või metsamaa. Maa-amet on müügiteates juhtinud tähelepanu Õru valla üldplaneeringule, mille kohaselt jääb kinnistu väärtusliku põllumaa alale. Üldplaneeringust tulenevalt võib kinnisasja sihtotstarbe muutmine elamu-, ärivõi tootmismaaks olla komplitseeritud või välistatud ning kinnistu ei oma ehituslikku potentsiaali. Kaebaja tõlgendus, et üldplaneeringust tulenevale kinnisasja kasutamise sihtotstarbele viidates on Maa-amet väitnud, et müüb põllumajanduslikult väärtuslikku maad, on meelevaldne.

9.6. Võõrandatava kinnisvara kirjeldus ei pea sisaldama kinnisasja kõlvikulise koosseisu andmeid. Kuivõrd riigivara valitseja on võõrandamise algatamisel otsustanud Sirgu kinnisasja müüa maatulundusmaa sihtotstarbel kasutatavana ega ole pidanud vajalikuks kinnisasja kasutusotstarvet (sihtotstarvet) muuta, siis sellega ongi riigivara valitseja määranud, et võõrandatavat maad tuleb ka edaspidi kasutada maatulundusmaa sihtotstarbel.

9.7. Enampakkumise alghinna määramiseks ei ole tellitud eksperthinnangut ning alghinna on määranud Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond, tuginedes tehingute registri andmetele. Käskkirjaga nr 668 kehtestatud enampakkumise tingimusena on Sirgu kinnisasja enampakkumise alghinnaks määratud 18 500 eurot. Alghinna määramisel on Maa-ameti hindamise osakond lähtunud ortofotost, kui kõige värskemast andmestikust, ning arvesse on võetud ka eeldatava puistu olemasolu. Kuivõrd kõrgeim ja madalaim pakkumine erinevad teineteisest 8,1% ning A.K. ja T.S.i pakkumised erinevad teineteisest vaid 4,05%, siis saab väita, et nii Metsatervenduse OÜ kui ka A.K. ja T.S. mõistsid võõrandatava Sirgu kinnisasja omadusi ja hindasid ka selle väärtust ühtemoodi, nähes selles ilmselt ka metsamajanduslikku potentsiaali. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kolmanda isiku seisukoht

10. Kolmas isik T.S. vaidleb kaebusele vastu. Kaebus ei ole esitatud kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on deklareerinud, et tema huvi on suunatud Sirgu kinnistu omandamisele väärtusliku põllumaana ning tema eesmärgiks on võtta kinnistu kasutusele põllumaana. Vastustaja poolt OÜ-lt Terrapro tellitud eksperthinnang kinnitab, et Sirgu kinnistul puuduvad need omadused, mille vastu on kaebajal huvi, kuna kinnistu sisaldab metsamaa kõlvikut. Vastustajal puudub õiguslik võimalus võõrandada kaebajale kinnistut, mis ei sisalda faktiliselt metsamaa kõlvikut.

10.1. RVS § 66 lg 6 seab võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku poolt ostueesõiguse teostamise sõltuvusse sellest, kas võõrandatav kinnisasi sisaldab metsamaa kõlvikut või mitte. Sisuliselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et Sirgu kinnistu vastab faktiliselt RVS § 66 lg 6 tunnustele, s.o kinnistul paikneb faktiliselt metsamaa. Kaebaja väide ei ole õige, et sätte tähenduses on metsamaa üksnes maa, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse. On ebamõistlik ja ei ole seaduse mõttega kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt ei oma faktiline olukord RVS § 66 lg 6 kohaldamisel mingit tähendust ning riigi poolt sõlmitava lepingu objekti omadused saavad nähtuda üksnes maakatastri andmetest. Selline tõlgendus on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga ja seda ei toeta ka varasem halduspraktika.

10.2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217, RVS § 66 lg 6 ega MaaKatS § 2 p 11 ei sätesta nõuet, mille kohaselt omavad kõlviku kindlakstegemisel õiguslikku tähendust ainult maakatastrisse kantud andmed. RVS § 66 lg 6 eesmärgi valguses ei oma sisulist tähendust, kas metsamaa on kõlvikuna maaregistrisse kantud või mitte. Kehtiv õigus ei anna maakatastri andmetele õiguslikku tähendust. Metsamaa kõlviku olemasolu kinnisasjal tuleb hinnata vastavalt võõrandamise hetkel looduses tegelikult esinevale olukorrale, mitte aga piirduda üksnes maakatastris registreeritud andmetega kinnisasja kõlvikulise koosseisu kohta. Ka praegusel juhul on mets kasvanud looduslike protsesside tulemusena ning maakatastris fikseeritud kinnisasja kõlvikuline koosseis ei ole enam õige. Seega ei ole kehtiva õiguse mõttega kooskõlas kaebaja tõlgendus, mille kohaselt on metsamaa üksnes maa, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse. Maakatastri andmed on pidevas arengus ja muutumises, millest tulenevalt ei ole kinnisasja omaduste sisustamisel põhjendatud lähtuda maakatastri andmetest. Selline käsitlus ei ole vastuolus mitte ühegi õigusaktiga. Kaebaja poolt viidatud looduskaitseseadus ja kinnisasja omandamise kitsendamise seadus ei oma puutumust käesoleva vaidlusega. Vastustaja on tellinud OÜ-lt Terrapro 20.11.2014 metsa inventeerimise. Metsa inventeerimise andmete kohaselt asub Sirgu kinnisasjal 2,27 ha ulatuses metsamaad. Nimetatust tulenevalt tuvastas vastustaja õigesti, et Sirgu kinnisasi sisaldab tegeliku loodusliku olukorra järgi metsamaa kõlvikut, mistõttu kinnisasi vastab RVS § 66 lg-s 6 nimetatud tingimustele. Kolmas isik esitas 11.10.2014 taotluse Sirgu kinnisasja omandamiseks. Kuivõrd esines RVS § 66 lg-s

6 sätestatud olukord, siis puudub kaebajal õiguslik võimalus sõlmida vastustajaga leping Sirgu kinnistu omandamiseks.

10.3. Väär ja asjakohatu on kaebuse esitaja tuginemine asjaolule, et Sirgu kinnisasi asub tervikuna maaparandushoiualal ja sellele ulatub maaparandussüsteemi eesvool ning et Sirgu kinnisasja puhul ei ole võimalik ilma Põllumajandusameti kooskõlastuseta kõlvikulise koosseisu muutmine. Kaebaja on olnud teadlik asjaolust, et maakatastrisse kantud võõrandatava Sirgu kinnistu kohta katastrisse kantud andmed ei vasta tegelikkusele, kuna kaebajale kuuluv maja asub ca 600 meetri kaugusel Sirgu kinnistust. Haldusorgan on nõuetekohaselt kohaldanud uurimisprintsiipi ja selgitanud enne haldusakti andmist välja asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Korraldus nr 1007 vastab kehtivale õigusele ja selle tühistamiseks puuduvad õiguslikud alused. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

11. Keskkonnaminister kinnitas 06.12.2014 käskkirjaga nr 1007 “Avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine” (I kd tl 18) Valga maakonnas Õru külas asuva Sirgu kinnisasja (katastritunnus 94301:001:0015, pindala 10,28 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused vastavalt 08.10.2014 koondprotokolli lisatabelis märgitud protokollile nr 38, mille järgi Sirgu kinnisasja kõrgeim pakkumissumma on 21 001 eurot. Paremuselt teise pakkumise tegi T.S. summas 20 150 eurot. Kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuks kinnitati võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik T.S..

Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et vaidlusalusel enampakkumisel osalesid 4 pakkujat ja kõrgeima pakkumise Sirgu kinnisasjale tegi kaebaja. Samuti puudub vaidlus selles, et 11.10.2014 esitas T.S. taotluse kinnisasja omandamiseks avalikul kirjalikul enampakkumisel kujunenud hinnaga. T.S.ile kuulub Sirgu kinnisasjaga piirnev Valga maakonnas Õru vallas Õlatu külas asuv Urda kinnisasi (katastritunnus 94301:001:0061). Urda kinnisasi vastab RVS § 66 lg-s 6 nimetatud tingimustele, kuna kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega ja sisaldab maakatastri andmetel 7,22 ha metsamaad. Käesolevas haldusasjas on vaidlusküsimuseks see, kas vastustaja pidi kinnisasja võõrandamisel ja RVS § 66 lg 6 kohaldamisel lähtuma vaid maaregistri andmetest või võis Sirgu kinnistul metsamaa kõlviku olemasolu ka iseseisvalt kindlaks teha, lähtudes kinnisasja faktilisest seisukorrast.

12. RVS § 66 lg 6 kohaselt on riigi omandisse jäetud metsamaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku. Kaebaja on RVS § 66 lg-t 6 tõlgendades õigesti leidnud, et RVS seab võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku poolt ostueesõiguse teostamise sõltuvusse sellest, kas võõrandatav kinnisasi sisaldab metsamaa kõlvikut või mitte ning MaaKatS § 9 lg 2 p 11 kohaselt sisaldab andmeid kõlvikute kohta maaregister. Samas ei sätesta RVS § 66 lg 6 ega ka MaaKatS § 2 p 11, et kõlviku olemasolu kindlakstegemisel omavad õiguslikku tähendust ainult maaregistrisse kantud andmed. RVS §

66 lg 6 eesmärk eelisostuõiguse andmisel metsamaa kõlvikut sisaldava naaberkinnisasja omanikule on võimaldada suuremate metsamassiivide teket (RVS muutmise seaduse seletuskiri, eelnõu nr 289 SE), mitte konkreetselt eelistada kolmanda isiku huve teiste isikute ees, nagu kaebaja on väitnud. Eelnimetatud eesmärgi valguses ei oma tähendust, kas metsamaa on kõlvikuna maakatastrisse kantud või mitte, oluline on, et ta on faktiliselt olemas.

13. MaaKatS § 2 p 11 kohaselt on kõlvik ühetaolise majandusliku sihtotstarbe või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. MaaKatS § 8 lg-tele 1, 5 ja 7 tuginedes registreerib katastriüksusi ning teeb katastrisse kandeid, sh parandusi ja muudatusi, katastripidaja MaaKatS-s sätestatud alustel. Katastripidaja vastutab tehtud kande vastavuse eest algdokumendile. Katastriüksuse registreerimiseks, kande või muudatuse tegemiseks esitatavate dokumentide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. MaaKatS § 9 lg 4 kohaselt toimub maaregistris kande muutmine seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, kohtuotsuse, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna teatise, kohaliku omavalitsusorgani otsuse või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel. Kande tegemise aluseks võib olla ka riigi või kohaliku omavalitsusorgani ülesandel tehtud erakorralise hindamise akt. Seega ei tee katastripidaja maakatastrisse ühtegi registreerimis-, parandusega muutmiskannet omal algatusel. MaaKatS § 18 lg 1 kohaselt peab katastripidaja katastriüksuse registreerimisel katastris fikseerima katastriüksuse kõlvikute pindalad ja sihtotstarbe või sihtotstarbed. Eeltoodust lähtudes on küll õige kaebaja väide, et maakataster kajastab olulisi andmeid maatüki kohta ning ühtlasi peab olema tagatud nende andmete õigsus, kuid kataster sisaldab andmeid katastriüksuste kohta nende registreerimise aja seisuga. Vastustaja on õigesti osundanud, et katastriüksuse kõlvikulise koosseisu määrab maamõõtja (MaaKatS § 10 lg-d 1 ja 2). Arvestades eelnevat on vastustaja kohtu hinnangul põhjendatult lähtunud RVS § 66 lg 6 kohaldamisel põhimõttest, et metsamaa kõlviku olemasolu kinnisasjal tuleb hinnata võõrandamise hetkel looduses tegelikult esinevast olukorrast tulenevalt, mitte piirdunud maakatastris registreeritud andmetega kinnisasjade kõlvikulise koosseisu kohta. Eelöeldut toetab ka HMS § 6, mis kohustab haldusorganit välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus oma käesolevas asjas 26.01.2015 tehtud kohtumääruse p-s

23 leidnud, et: „Seadus (so RVS) oleks tõesti õigusselgem, kui kasutaks väljendi „metsamaa kõlvik“ asemel terminit „metsamaa“, kuid ainuüksi grammatilised argumendid, millele kaebaja näib peamiselt tuginevat, ei saa olla otsustava tähtsusega. On tõsi, et enamjaolt räägitakse kõlvikutest maakatastri kontekstis, kuid tegelikkuses tähistab see sõna looduses teatud majanduslikul eesmärgil kasutatavat maa-ala. Oluline on see, et seadus ei anna maakatastri andmetele praegusel juhul õiguslikku tähendust (erinevalt nt kaebaja enda poolt viidatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 1 lg-st 4). Kaebaja osundatud praktilised probleemid metsamaa olemasolu tuvastamisel on ületatavad haldusorgani poolt uurimispõhimõtte rakendamisega.“

14. Maa-ameti kaardiserveri andmete väljatrükist (I kd tl 55) nähtub, et Sirgu katastriüksus on mõõdistatud 23.09.2010 ja registreeritud maakatastris 22.12.2010 maatulundusmaana 100%. Seega on Sirgu maaüksuse mõõdistamisest möödunud enam kui 4 aastat, mistõttu tuleb kohtul hinnata, kas 4 aasta jooksul võib kinnisasja kõlvikuline koosseis muutuda sedavõrd, et maakatastrisse kantud andmed ei pruugi olla vastavuses tegeliku olukorraga, sh hinnata, kas kinnistul võib asuda MS § 3 lg 2 p-s 2 nimetatud tunnustele vastav maa ning kas kaebaja pidi olema teadlik, milliste tunnustega kinnisasja osas ta pakkumise tegi.

Käesoleval juhul tuvastas vastustaja ortofotode alusel, et Sirgu kinnisasja kõlvikuline koosseis on muutunud ning et tegelik olukord looduses ei vasta maakatastris registreeritud andmetele, mistõttu tellis metsa inventeerimise tegevusloaga metsakorraldusettevõte OÜ-lt Terrapro. OÜ Terrapro poolt 19.11.2014 koostatud „Metsamajandamiskavast aastatel 2014-2023“ (I kd tl 50- 55) tulenevalt on Sirgu kinnistul metsamaa pindala 2,27 ha, millest puistu moodustab 2,27 ha, so kinnistul kasvab kaasik 2,27 hektaril. Tegemist on keskmiselt 20-29 aasta vanuse kaasikuga. Seega on OÜ Terrapo andmetest nähtuvalt möödunud aastate jooksul maatulundusmaast (haritav maa ja muu maa) saanud MS § 3 lg 2 p-s 2 sätestatud metsamaa tunnustele vastav maa. Täna ei ole enam võimalik tuvastada, millises seisus oli kasvav mets 2010. aasta lõpu seisuga ning miks siis metsamaa kõlvikut katastrisse ei kantud. Vastustaja palus 27.01.2015 kirjaga (I kd tl 187) Keskkonnaagentuuri Metsaosakonnal teostada täiendav kontroll Sirgu kinnisasjal, tuvastamaks Terrapro OÜ takseerandmete paikapidavust. Metsaosakonna 05.02.2015 vastusest (I kd tl 189) nähtuvalt vastab Sirgu kinnisasjal inventeeritud metsamaa metsamaa mõistele MS § 3 lg 2 p 2 tähenduses ja inventeerimisandmed on täpsed. Põllumajandusameti 06.02.2015 vastusest kaebaja teabenõudele nr 5-9/3-1 (I kd tl 147) nähtub, et Sirgu kinnistu kasutusotstarbeks on määratud parandatud rohumaa, kuid sellele on kasvanud mets looduslike protsesside tulemusena, mis on tingitud maa-ala pikaajalisest hooldamatusest. Kaebaja on asja juurde esitanud ka 09.02.2015 OÜ Alkranel poolt koostatud ekspertanalüüsi (I kd tl 150-153), mille tellijaks on olnud kaebaja. Analüüsis on leitud, et vaidlusalusel alal ei ole maaparandussüsteemi hooldatud vastavalt nõuetele, kuna Sirgu kinnistu on järjest enam (aastate lõikes) kattunud kõrghaljastusega. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kaebaja ümber lükanud vastustaja väiteid sellest, et Sirgu kinnisasjal on faktiliselt olemas metsamaa kõlvik. Kõik asjas kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et Sirgu kinnistul asub MS § 3 lg 2 p-s 2 nimetatud metsamaa tunnustele vastav maa.

15. Kaebaja leiab, et enampakkumise tingimusi on muudetud peale enampakkumise toimumist, millest tulenevalt on vaidlustatud käskkiri õigusvastane. Lähtudes RVS § 66 lg-st 1 on avalik enampakkumine riigivara kasutamiseks andmise või müügi viis, kus leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub enampakkumise tingimustega, sealhulgas lõplikena määratud lisatingimustega, ja pakub kõige kõrgemat hinda. 18.09.2014 avaldati nii väljaandes Ametlikud Teadaanded kui ka Maa-ameti kodulehel (https://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&act=default&e_id=145&eo_id=8899&page_ id=389&no_cache=1420700011) enampakkumisteade riigivara võõrandamise avaliku kirjaliku enampakkumise toimumise kohta 08.10.2014 kell 11:00. Enampakkumisteate kohaselt “Maaamet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”. Pakkuja on enne pakkumise tegemist kohustatud tähelepanelikult:

• tutvuma enampakkumise tingimustega, mis sisaldavad teavet enampakkumisel osalemise, tulemuste teatavaks tegemise, võitja ja ostuõiguse selgitamise, lepingu sõlmimise ning muude müügitingimuste kohta.

• kinnisasja looduses üle vaatama,

• tutvuma müüdava objekti kohta Maa-ameti kodulehel avaldatud infoga, sh kitsenduste kaardil kajastuva infoga ja kõigi lisatud dokumentidega. Kinnisasjaga tutvumiseks võib asjast huvitatud isik selle looduses üle vaadata igal ajal, kui enampakkumisteates ei ole eraldi määratud konkreetse kinnisasjaga tutvumise aega ja tingimusi. Kinnistu ja seda puudutavate andmetega tutvumata jätmise korral ei saa pakkuja hiljem väita, et ta ei olnud teadlik kinnistu seisukorrast.” Enampakkumisteates sisaldusid muuhulgas kirjaliku enampakkumise tingimused, kus sisaldus ka järgnev hoiatus: „Kui riik müüb maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mis sisaldab metsamaa kõlvikut, on müüdava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga. Selleks peab osalenud piirneva kinnisasja omanik viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates esitama müügi korraldajale (Maa-ametile) kirjaliku taotluse, et ta soovib seda õigust kasutada. Kui mitu piirneva kinnisasja omanikku soovivad eelisõigust kasutada, eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku.“ Enampakkumisel osalejal tuli pakkumises osalemiseks esitada avaldus, milles mh sisaldus “nõustumine enampakkumises osalemiseks ja müüdava vara ostmiseks enampakkumise teates kehtestatud tingimustel”. Eeltoodust tulenevalt kinnitas kaebaja enampakkumise avalduse esitamisel, et on tutvunud vaidlusaluse maa tegeliku olukorraga. Kuna tõenditega on käesolevas asjas tõendatud, et Sirgu kinnisasjal asub metsamaa tunnustele vastav maa, pidi see üheselt olema nähtav ka kaebajale kinnistu ülevaatamisel. Nimetatud asjaolu pidi kaebajale teada olema seda enam, et kaebajale kuuluv maja, mis on kaebuses märgitud kaebaja aadressiks, on ca 600 meetri kaugusel Sirgu kinnistust. Seetõttu on alusetud kaebaja väited, et enampakkumise tingimusi on muudetud peale enampakkumise toimumist. Samuti, tutvudes enampakkumise tingimustega, pidi kaebaja aru saama, et olenemata kõrgeima pakkumise esitamisest, ei pruugi ta enampakkumist võita ning kinnisasja omanikuks saada.

16. Kaebaja poolt esitatud väited ja tõendid, mis puudutavad Sirgu kinnistul asuvat maaparandussüsteemi, on käesoleva vaidluse kontekstis (kas Sirgu kinnistul asub metsamaa kõlvik RVS § 66 lg 6 tähenduses ja millistest andmetest lähtudes see tuleb tuvastada) asjakohatud. Nii ei oma asjas tähtsust, millal ja miks see süsteem on loodud ning kas ja miks ei ole riik seda süsteemi hooldanud. Fakt on ja jääb, et Sirgu kinnistul oli enampakkumise aja seisuga olemas metsamaa kõlvik ning seda olemasolu ei muuda asjaolu, kuidas ja miks see kõlvik sinna sai tekkida. Seetõttu on asjakohatud ka kaebaja viited MaaParS § 48 lg-le 1, mille kohaselt, kui kinnisasjal paikneb maaparandussüsteem, võib selle kinnisasja sihtja kasutusotstarvet muuta ning seda kinnisasja ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada Põllumajandusameti eelneva kooskõlastuse alusel. Asjaolu, kas kinnisasja maakasutust soovitakse hiljem muuta või teha seal maakorraldustoiminguid ning kas vastav kooskõlastamise taotlus Põllumajandusametile esitatakse, ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähtsust, kuna vastustajal tuli lähtuda käskkirja vastuvõtmisel kinnisasja faktilisest olukorrast, mitte arvestama kinnisasja uue omaniku võimalikke soove tulevikus. Vastustajal ei tulnud RVS § 66 lg-t 6 kohaldades ka hinnata, kas metsamaad on võimalik taastada väärtuslikuks haritavaks maatulundusmaaks, kuna seadus sellist kohustust riigile ei pane. Faktiliselt on tegemist maatükiga, millel asub MS § 3 lg 2 p-s 2 nimetatud metsamaa tunnustele vastav maa. Asjaolu, et maaomanik e riik on käitunud hoolimatult oma kinnistu suhtes, ei muuda faktilist olukorda teiseks ning seetõttu ka kaevatavat haldusakti õigusvastaseks.

17. Iseenesest on õige see, vastustaja oleks võinud vaidlusaluse maatüki osas tellida ekspertiisi ja koguda tõendeid kinnisasja kõlvikulise koosseisu kohta ka enne enampakkumise välja kuulutamist. Kuid kaebaja subjektiivsetesse õigustesse puutuvalt ei muudaks see konkreetsel juhul midagi. Ka juhul, kui vastavad toimingud oleks tehtud enne enampakkumise väljakuulutamist, oleks Sirgu kinnistul olnud olemas metsamaa. See, kuidas vastustaja enampakkumisi läbi viib, on tema sisemise töökorralduse küsimus, kus mh tuleb arvestada ka sellega, et iga toiming ja ekspertiis maksab ning iga enampakkumisega ei kaasne ostueesõiguse teostamine. Seega ei pruugi iga enampakkumisele mineva kinnisasja nö eelnev üle kontrollimine osutuda vajalikuks. Riigikohus on asja nr 3-3-1-68-14 p-s 31 asunud seisukohale, et halduse tegevuse ebaotstarbekus ei anna halduskohtule alust kaebuse rahuldamiseks.

18. Käskkirjaga nr 668 (I kd tl 11 jj) kehtestatud enampakkumise tingimustena on Sirgu kinnisasja enampakkumise alghinnaks määratud 18 500 eurot ning vastustaja kinnitusel on arvesse võetud eeldatava puistu olemasolu. RVS § 8 lg 4 sätestab, et tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. Sama seaduse § 60 lg 1 alusel määrab riigivara kasutamiseks andmisel või riigivara võõrandamisel avalikul enampakkumisel võõrandamise või kasutamiseks andmise otsustaja alghinna. Alghinna määramisel juhindutakse RVS §-des 18 ja 46 sätestatust. Alghind võib olla kõrgem kui harilik väärtus. RVS § 46 kohaselt ei pea Rahandusministeeriumi eelneval kirjalikul nõusolekul eksperdihinnangut tellima. Rahandusministeerium kaalub nõusoleku andmisel, kas eksperdihinnangu maksumus on proportsionaalne kinnisasja või piiratud asjaõiguse võõrandamisest laekuva tuluga. Käskkirjast nr 668 nähtuvalt on käskkirja eelnõu kooskõlastanud Rahandusministeerium, kes on andnud kirjaliku nõusoleku käskkirja lisas märgitud kinnisasjade harilikule väärtusele vastavate alghindade määramiseks ilma eksperthinnangut tellimata. Eeltoodut aluseks võttes puudub kohtul alus arvata, et Rahandusministeerium oleks kinnitanud alghinna, mis ei vasta tegelikkusele. Alghinna adekvaatsust kinnitavad ka tehtud pakkumuste hinnad. Lisaks ei saa madalama alghinna määramine (kui see asjaolu vastaks tõele) rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.

19. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on õigesti läbiviidud menetluses kohaldanud uurimisprintsiipi ja tuvastanud Sirgu kinnisasjal metsamaa kõlviku olemasolu muude andmete alusel kui maaregister. Arvestades, et maakatastri andmed on informatiivse tähendusega ning loodus on pidevas arengus ja muutumises, on põhjendatud vastustaja praktika lähtuda maa kõlvikulise koosseisu kindlaksmääramisel faktilisest olukorrast looduses maa võõrandamise aja seisuga. Selline praktika ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga. Ka kaebaja ülejäänud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebus jääb kõigis nõuetes rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

108 lg 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna käesoleval juhul jääb kaebus rahuldamata täies ulatuses, kannab kaebaja võimalikud vastaspoole kulud. Kolmas isik oli vaidluses vastustaja poolel, mistõttu on kaebaja kohustatud kandma ka kolmanda isiku kulud.

Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

Kolmas isik esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kokku summas 1218 eurot (II kd tl 14-18). Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi sisu ja maht alljärgnev: 1) 07.01.2015 kirjalik seisukoht A.K. esialgse õiguskaitse taotlusele (3 h); 2) 21.01.2015 vastus A.K. määruskaebusele (0,75 h); 3) 16.02.2015 vastuse koostamine A.K. kaebusele ja kaebuse täiendusele (3,5 h).

Kohus on seisukohal, et arvestades haldusasja mahukust ja keerukust, on taotletud kulud põhjendatud, tõendatud ja tasutud kolmanda isiku poolt. Kaebaja ei ole vastuväiteid kolmanda isiku menetluskulude osas esitanud. Seega tuleb kaebajalt mõista kolmanda isiku kasuks välja viimase poolt kantud põhjendatud menetluskulud summas 1218 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Maret Altnurme Kohtunik