3-14-51414/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51414 Haldusasi O-FL kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 22.05.2014 protokollilise otsuse nr 10-6 tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks otsustada aukohtumenetluse algatamine vandeadvokaat Armand Reinmaa, vandeadvokaadi abi Karola Sisaski ja vandeadvokaat Erki Vabametsa suhtes uuesti Menetlusosalised Kaebaja – O-FL, volitatud esindaja v.adv Senny Pello Vastustaja – Eesti Advokatuur, volitatud esindaja v.adv Andres Aavik Kolmandad isikud – Armand Reinmaa, Karola Sisask ja Erki Vabamets Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Advokatuuri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Advokatuuri apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-51414 ning teha asjas uus otsus, millega jätta O-FL kaebus rahuldamata.

3. Mõista O-FL-lt Eesti Advokatuuri kasuks välja menetluskulu 15 (viisteist) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. juunil 2015 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-14-51414 2(8) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O-FL on 12.06.2012 surnud SL poeg ning pärija ¼ osas. Temani jõudis 20.11.2012 CKE Inkasso OÜ 22.10.2012 nõue kohustuse täitmiseks, mille adressaadiks olid SL pärijad ning millega CKE Inkasso OÜ nõudis SL ja CKE Inkasso OÜ vahel sõlmitud kompromissi, mille kohta on 11.01.2012 tehtud vahekohtu otsus, täitmist. Vahekohtu otsusest nähtuvalt sõlmisid CKE Inkasso OÜ ja SL 15.06.2011 võlatunnistuse, millega leppisid mh kokku võlatunnistusest tulenevate vaidluste lahendamises vahekohtumenetluses ühe mõlema poole poolt aktsepteeritava vandeadvokaadi poolt.

CKE Inkasso OÜ tegi ettepaneku nimetada vahekohtunikuks vandeadvokaat Erki Vabametsa ning sellega nõustusid nii vandeadvokaat Erki Vabamets kui väidetavalt ka SL. 14.12.2011 esitas CKE Inkasso OÜ vahekohtunikule ja SL-le hagiavalduse võlatunnistusest tulenevas põhinõudes summas 200 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 90 000 eurot. Vahekohtu otsuse kohaselt esitasid CKE Inkasso OÜ ja SL vahekohtule 06.01.2012 kompromisskokkuleppe, ning palusid vahekohtul selle kinnitada ja vormistada kompromisskokkuleppe vahekohtuotsusena.

Vahekohtu otsuse resolutsiooni kohaselt kinnitas vahekohus otsusega kompromissi, mille kohaselt kohustus SL tasuma CKE Inkasso OÜ-le 225 000 eurot, täitmisega viivitamise korral lisaks viivist 0,075% päevas ning kandma vahekohtu kulud summas 200 eurot. O-FL-le teadaolevalt ei olnud SL kunagi võtnud võlatunnistuse aluseks olevat kohustust, samuti oli visuaalse vaatluse põhjal põhjust kahelda vahekohtu otsusel oleva SL allkirja ehtsuses. O-FL esitas 20.12.2012 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse 11.01.2012 vahekohtu otsuse tühistamiseks, CKE Inkasso OÜ-lt võlatunnistuse ja vahekohtu otsuse originaali väljanõudmiseks ning ekspertiisi läbiviimiseks, kontrollimaks, kas vahekohtu otsusel ja võlatunnistusel olev allkiri kuulub SL-le ning millal dokumendid on allkirjastatud.

O-FL avaldus võeti menetlusse tsiviilasjana nr 2-12-54802 (menetluse käigus muutunud nr 2-13- 52643). CKE Inkasso OÜ ja KL (SL abikaasa ning ¼ osa pärija) 30.11.2012 kokkuleppest tulenevalt tasaarvestasid CKE Inkasso OÜ ja KL CKE Inkasso OÜ võlatunnistusest tuleneva nõude enne 30.11.2012 kokkuleppe sõlmimist CKE Inkasso OÜ ja KL vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust tuleneva tasunõudega summas 223 690,77 eurot. Kuivõrd SL vahekohtumenetluses CKE Inkasso OÜ vastu esindanud Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo advokaat Armand Reinmaa esindas erinevates kohtumenetlustes CKE Inkasso OÜ-d, tekkis O-FL-l kahtlus, et Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo advokaadid Armand Reinmaa ja Karola Sisask võisid vahekohtumenetluses SL-t ning hiljem KL-t esindades tegutseda huvide konflikti olukorras ning lähtuda CKE Inkasso OÜ ja KL, mitte aga SL huvidest.

O-FL esitas 08.04.2014 Eesti Advokatuuri aukohtule (edaspidi aukohus) avalduse aukohtumenetluse algatamiseks vandeadvokaat Armand Reinmaa ja/või Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo ja/või Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo töötaja Karola Sisaski tegevuse

3-14-51414 3(8) osas seoses huvide konflikti seisus tegutsemisega ja dokumentide võimaliku võltsimise ja hävitamise või sellele kaasa aitamisega ning vandeadvokaat Erki Vabametsa osas seoses dokumentide võltsimise ja tõendite kõrvaldamise ning hävitamise ja/või peitmisega. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 22.05.2014 protokollilise otsusega nr 10-6 aukohus mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Armand Reinmaa, vandeadvokaadi abi Karola Sisaski ning vandeadvokaat Erki Vabametsa suhtes. Aukohus leidis, et kaebus on esitatud AdvS § 16 lg-s 1 ettenähtud kuuekuulist tähtaega rikkudes.

2. O-FL esitas 09.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus aukohtu otsus tühistada ning teha Eesti Advokatuurile ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Asjaolu, et Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo eesotsas vandeadvokaat Armand Reinmaaga võis tegutseda kutse-eetika nõudeid rikkudes, sai kaebajale teatavaks vähem kui kuus kuud enne aukohtu poole pöördumist, mistõttu jättis aukohus ebaõigesti aukohtumenetluse AdvS § 16 lg

1 alusel algatamata. Asjaolud, et Tallinna Ringkonnakohus pöördus tsiviilasjas nr 2-13-52643 (varasem nr 2-12-54802) 21.11.2013 e-kirjaga Armand Reinmaa kui KL esindaja poole ning Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo vandeadvokaadi abi Karola Sisask kinnitas Armand Reinmaa eest vastava e-kirja kättesaamist (mitte ei teatanud kohtule esindusõiguse puudumisest nimetatud tsiviilasjas) ning KL 28.11.2013 vastuse autoriks on dokumendi metaandmete kohaselt „karola“, osundavad sellele, et Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo eesotsas vandeadvokaat Armand Reinmaaga võis osutada KL-le vastavas tsiviilasjas õigusteenust. KL huvid 15.06.2011 võlatunnistuse ning 11.01.2012 vahekohtu otsuse kehtivuse osas on aga vastuolus SL huvidega, kuna KL on kokkuleppel CKE Inkasso OÜ-ga võlatunnistusest tuleneva nõude väidetavalt oma nõudega tasaarvestanud. Samamoodi asjaolud, et kõigi CKE Inkasso OÜ poolt tsiviilasjas nr 2-12-54802 esitatud menetlusdokumentide autoriks on dokumentide metaandmete kohaselt „karola“ ning Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo advokaadid on möönnud, et „karola“ osutatud dokumentide metaandmetes tähistab Karola Sisaskit, osundavad sellele, et Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo võis osutada CKE Inkasso OÜ-le tsiviilasjas nr 2-12-54802 õigusabiteenust ning võis olla 11.01.2012 vahekohtu otsuse kehtivuse osas huvide konflikti olukorras. Asjaolu, et vandeadvokaat Erki Vabamets andis vahekohtumenetlust puudutavad originaaldokumendid üle vahekohtumenetluse pooleks mitteolevale KL-le ning võis seejuures tegutseda kutse-eetika nõudeid rikkudes, selgus alles vaidlustatud aukohtu otsuses kajastatud vandeadvokaat Erki Vabametsa selgitustest, mistõttu ei oleks aukohus tohtinud jätta Erki Vabametsa suhtes aukohtumenetlust algatamata. Aukohus pidanuks aukohtumenetluse algatama ka olukorras, kus leidis, et kaebaja esitas taotluse pärast AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaega. AdvS § 16 lg 2 sätestab, et aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Eeltoodust tuleneb, et ka olukorras, kus huvitatud isik pöördub aukohtu poole aukohtumenetluse algatamise taotlusega pärast AdvS §

16 lg-s 1 sätestatud tähtaega, ent seeläbi saab aukohtule teatavaks distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemine advokaadi tegevuses, on aukohus AdvS § 16 lg-st 2 tulenevalt kohustatud algatama aukohtumenetluse omal initsiatiivil. Vaidlustatud otsus ei sisalda mistahes põhjendusi selle kohta, miks aukohus AdvS § 16 lg 2 alusel aukohtumenetlust ei algatanud, olles vastavas osas vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tuleneva haldusakti motiveerimise kohustusega.

3. Eesti Advokatuur vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata.

3-14-51414 4(8) Halduskohtule esitatud kaebuses esitab kaebaja paljasõnalise väite, et advokaatide väidetavatest kutse-eetika rikkumistest sai kaebaja teada vähem kui 6 kuud enne aukohtu poole pöördumist. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et vandeadvokaat Erki Vabametsa eesistumisel tehtud 11.01.2012 vahekohtu otsusest sai kaebaja teada juba hiljemalt novembris 2012 ja esitas 20.12.2012 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse selle tühistamiseks. Juba nimetatud menetlustoimingud kinnitavad, et kaebuses toodud asjaolud pidid olema kaebajale selleks ajaks teada. Kaebus tuleb jätta sisuliselt läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda aukohtult advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmist, kui aukohus on eelnevalt tuvastanud selliste aluste ja asjaolude puudumise. Aukohtu otsus ei puuduta kaebaja õigusi. Kuigi isikul on õigus pöörduda kaebusega aukohtusse, otsustab aukohtumenetluse algatamise või sellest keeldumise AdvS § 16 lg-te 1-3 alusel aukohus, mitte kaebaja. Tegemist on advokatuuri kaalutlusõigusega. Ühestki õigusaktist ei tulene isikute õigus nõuda aukohtult menetluse algatamist või konkreetse sisuga otsuse tegemist. AdvS § 18 lg 1 kontekstis saab huvitatud isikuks olla vaid isik, kelle suhtes aukohtu otsus tehti, kuna aukohtu otsus puudutab vaid tema subjektiivseid õigusi. Kui kaebaja leiab, et vandeadvokaadid tekitasid oma toimingutega talle materiaalset kahju, on tal õigus pöörduda kahjunõudega maakohtusse, advokaatide distsiplinaarkorras karistamine aukohtu poolt ei ole eelduseks kahjunõude esitamisel. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on aukoht menetlus distsiplinaarmenetlus ehk organisatsioonisisene menetlus, milles aukohus kontrollib ja hindab, kas advokaat on oma tegevuses järginud seaduse ja kutse-eetika nõudeid. Aukohtumenetlus on oma olemuselt internne menetlus, milles ei ole pooli, nagu need on võistlevas tsiviilkohtumenetluses või kriminaalkohtumenetluses. Aukohtumenetluse algatamise ajendiks võib küll olla huvitatud isiku (kaebaja) avaldus, mida kontrollitakse, kuid huvitatud isik ei ole ühelgi juhul aukohtu menetluse pooleks ega subjektiks ning aukohtu menetluse eesmärgiks ei ole kaitsta kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi.

4. Armand Reinmaa, Karola Sisask ja Erki Vabamets nõustusid kirjalikes vastustes Eesti Advokatuuriga, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise puudumise tõttu (HKMS § 151 lg 1 p 1 või lg 2 p 1) ning AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud 6-kuulise tähtaja ületamise tõttu.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.12.2014 otsusega O-FL kaebuse, tühistas aukohtu 22.05.2014 protokollilise otsuse nr 10-6 ning kohustas Eesti Advokatuuri asja uuesti läbi vaatama ja otsustama. Halduskohus mõistis lisaks Eesti Advokatuurilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1011 eurot. AdvS § 16 lg 1 annab isikule õiguse esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsuse aukohtumenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta. Sellist sisulist otsust ei ole aukohus käesolevas asjas teinud. Käesoleval juhul ei esine aluseid kohtule esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Vaidlustatud aukohtu otsus on motiveerimata. Aukohus otsustas mitte algatada advokaatide suhtes aukohtumenetlust, kuid põhjuse jättis märkimata. Aukohus ei selgitanud otsuses, millega seonduvalt ei algatatud advokaatide suhtes aukohtumenetlust. Aukohtu seisukohast võib järeldada, et aukohus on AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud 6-kuulist tähtaega pidanud menetlustähtajaks. Menetlustähtaja rikkumisel peab isikul olema võimalus taotleda tähtaja ennistamist. Aukohus on küll öelnud, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kaebust esitada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kuid samas ei selgita, milliseid

3-14-51414 5(8) asjaolusid ei pea vastustaja tähtaegsuse osas põhjendatuks. Samuti ei ütle vastustaja, millal oli aukohtu arvates viimane aeg kaebuse esitamiseks. Vaidlustatud protokollilises otsuses üksnes väidetakse, et aukohtule tundub eluliselt mitteusutavana, et kaebaja on taotluse aluseks olevatest asjaoludest teada saanud alles nüüd. Aukohtu seisukoht tähtaja rikkumise osas on põhjendamata. Vastustaja väited on üldsõnalised ning nende põhjal ei ole võimalik aru saada, millised kaebaja argumendid on aukohtu poolt ümber lükatud. Tähtaja ennistamise võimalust vastustaja kaebajale ei andnud, kuigi AdvS ega advokatuuri kodukord seda ei keela ning HMS annab sellise võimaluse. Vastustaja väitis kohtule, et aukohus on kohaldanud kaebuse osas aegumist, kuid otsuses ei ole seda välja toodud. Aukohus otsustas mitte algatada aukohtumenetlust kõnealuste advokaatide suhtes, kuid aegumise korral ei saa sellist seisukohta võtta ning kaebus tulnuks jätta läbi vaatamata. Sellisel juhul ei saa aukohus enam otsustada, kas aukohtumenetlust advokaatide suhtes algatada või mitte. Aegumine on materiaalõiguslik tähtaeg, mida ei ole võimalik ennistada, kuna see on lõplik, ning sellisel juhul ei oma mingit tähtsust rikkumisest teadasaamise aeg, tähtaja möödalaskmise põhjused jms. Asja uuel läbivaatamisel peab aukohus juhul, kui jääb oma seisukoha juurde kaebuse esitamise tähtaja rikkumise osas, põhjendama tähtajaga seonduvaid asjaolusid ning selgitama kaebajale, miks aukohus loeb tähtaja möödalastuks, ning esitama oma vastuargumendid kaebaja väitele kaebuse tähtaegsuse kohta. Aukohus peab ka selgitama, kas tegemist on materiaalõigusliku või menetlusliku tähtajaga, kuna need on erinevad tähtajad erinevate õiguslike tagajärgedega. Juhul, kui tähtaegsuse küsimus langeb ära, peab aukohus kaebuse sisuliselt läbi vaatama ning tegema sisulise lahendi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Eesti Advokatuur palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta O-FL kaebus täielikult rahuldamata. Alternatiivselt palub Eesti Advokatuur tühistada kohtuotsus osaliselt väljamõistetud menetluskulude osas ja teha selles osas uus otsus, millega rahuldada taotletud menetluskulude väljamõistmine üksnes 27.11.2014 kohtuistungil osalemise eest (108 eurot).

Aukohus leidis, et kaebus oli esitatud hilinemisega. Seetõttu on ekslik kohtu seisukoht, et aukohus ei ole selgitanud, miks jäeti aukohtumenetlus kolmandate isikute suhtes algatamata. Aukohus asuski kaebust menetledes seisukohale, et esitatud tõendite alusel saab teha järelduse, et aukohtule esitatud avalduses toodud asjaolud kolmandate isikute väidetavate distsiplinaarsüütegude kohta olid kaebajale teada vähemalt 2013. aastal, s.o enam kui 6 kuud enne vastavasisulise avalduse aukohtule esitamist. Kohus, kontrollides aegumise kohaldamise seaduslikkust, jättis tähelepanuta, et kaebaja avalduse alusel on tsiviilkohtu menetluses tsiviilasi 2-12-54802, mis kinnitab, et kolmandatele isikutele etteheidetavate tegude asjaolud olid kaebajale teada juba 2012. aasta lõpus.

Vaidlustatud kohtuotsus on ebaõige ka menetluskulude väljamõistmise osas, kuna 27.11.2014 toimunud kohtuistungil ei esitanud kaebaja kuludokumente. Menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid oleks tulnud esitada enne kohtuvaidlusi, istungiga seonduvad kulud aga

3 päeva jooksul peale istungi toimumist. Enamus kaebaja esindaja poolt esitatud arve nr 20140596 spetsifikatsioonis toodud toimingutest on tehtud enne kohtuistungit, seega tulnuks selles osas esitada kuludokumendid enne kohtuvaidlusi. Seadusega oleks kooskõlas kohtukulude väljamõistmine üksnes esindaja kohtuistungil osalemise aja (54 minutit) osas.

3-14-51414 6(8)

7. O-FL vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

8. Armand Reinmaa ja Karola Sisask paluvad kirjalikus vastuses Eesti Advokatuuri apellatsioonkaebus rahuldada ning tühistada halduskohtu otsus täies ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. AdvS § 16 lg 1 esimese lause kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või advokatuuri juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et O-FL on huvitatud isikuks, kes on esitanud aukohtule taotluse viidatud sätte mõttes. Kohtupraktika kohaselt saab kaebeõiguse aluseks olla aukohtu poolt menetlusnormide rikkumine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 13). Aukohtu poolt õigusvastase menetluse tulemusel isiku menetluslike õiguste rikkumise korral saab isik esitada halduskohtule kaebuse AdvS § 18 lg 1 alusel. Käesoleval juhul tuleb O-FL kaebeõiguse olemasolu jaatada, sest aukohtu otsus aukohtumenetluse algatamata jätmise kohta ei tuginenud O-FL taotluse sisulisele hindamisele, vaid aukohus asus seisukohale, et see ei vasta AdvS nõuetele, kuna on esitatud AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

10. AdvS § 16 lg 1 kohaselt saab kaebuse advokaadi tegevuse peale esitada 6 kuu jooksul arvates päevast, mil kaebaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Halduskohus on heitnud vastustajale ette seda, et aukohus otsustas mitte algatada advokaatide suhtes aukohtumenetlust, kuid jättis põhjuse otsuses märkimata. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu ning leiab, et aukohtu põhjendus seisnebki protokollilises otsuses väljatoodus, et O-FL kaebus kolmandate isikute suhtes on esitatud AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaega silmas pidades hilinenult ning sellel põhjusel ei ole aukohus pidanud võimalikuks kaebust sisuliselt käsitleda ning aukohtumenetlust Armand Reinmaa, Karola Sisaski ning Erki Vabametsa suhtes algatada.

11. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja on õiguspäraselt asunud seisukohale, et aukohtule esitatud kaebus ei olnud tähtaegne. Kaebaja on avalduses aukohtule esitanud samu väiteid (nt 15.06.2011 võlatunnistuse ja sellega seonduvate dokumentide võltsimine, Armand Reinmaa huvide konflikt), mida ta on esitanud juba tsiviilasja nr 2-12-54802 (2-13-52643) menetluses. Kaebaja viitab oma taotluses aukohtule otseselt „ Minu juba 2012. a detsembris tõusetunud dokumentide võltsimise ja Armand Reinmaa huvide konflikti seisus tegutsemise kahtlustele“ (avaldus aukohtule, p 25 – tl 40), mistõttu ei ole õige kaebaja väide, et alles 22.11.2013 KL-le esitatud kohtunõude kättesaamise kinnitamisel Karola Sisaski poolt selgus advokaatide võimalik huvide konflikt ja dokumentide võltsimine. Menetlused ja toimingud, mille raames toimepandud kutse-eetika nõuete rikkumises kaebaja advokaate süüdistab, leidsid vaieldamatult aset rohkem kui kuus kuud enne aukohtule kaebuse esitamist ning kuna kaebaja on advokaate kutse-eetika nõuete rikkumises süüdistanud alates vahekohtu otsuse tühistamise kohtumenetluse algusest, on põhjendatud aukohtu järeldus, et kaebaja oli kolmandate isikute väidetavast kutse-eetika rikkumisest teadlik juba enne 22.11.2013. Kuna kaebaja on kahtlustanud mh vahekohtu otsuse fiktiivsust ning SL otsusel oleva allkirja ehtsuses, pidid ka vahekohtunik Erki Vabametsa suhtes eksisteerima kahtlused kutse-eetika rikkumise osas hiljemalt detsembris 2012. Aukohus juhtis oma otsuses tähelepanu sellele, et süütegude toimepanemise kahtluse osas tuleb kaebajal pöörduda õiguskaitseorganite poole. Kaebaja ongi seda teinud. Riigiprokuratuuri 27.06.2014 määruse kohaselt on kriminaalmenetluse alustamata jätmine ametliku dokumendi hävitamise osas põhjendatud ja seaduslik, sest vahekohtunikul ei lasu kohustust menetlusega seotud dokumente säilitada (tl 45). Ringkonnakohus leiab

3-14-51414 7(8) ülaltoodut arvestades, et aukohtule ei saa ette heita aukohtumenetluse algatamata jätmist Erki Vabametsa suhtes ka vahekohtu otsuse originaaldokumendi säilitamise osas.

13. Halduskohus leiab, et vastustaja ei andnud kaebajale tähtaja ennistamise võimalust, kuigi AdvS ega advokatuuri kodukord seda ei keela ning HMS annab sellise võimaluse. HMS § 34 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tähtaja ennistamist taotlenud. Taotluses aukohtule on kaebaja märkinud, et kuivõrd ta on koheselt peale kahtluste ilmnemist pöördunud kohtu poole ja palunud algatada aukohtumenetlused ja edastada teated prokuratuuri, siis leiab ta, et aegumise kohaldamiseks ei ole alust (tl 40). Seega oli kaebaja AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud menetlustähtajast teadlik. Sellele vaatamata ei esitanud ta aukohtule tähtaja ennistamise taotlust ega mõjuvaid põhjuseid, mis ennistamist oleks põhistanud. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kaebaja väidet, et ta palus kohtul aukohtumenetlused algatada. Kohus ei vii advokaatide suhtes läbi aukohtumenetlust, kohtul puuduvad ka võimalused sellise menetluse algatamiseks. Kaebaja, keda esindas tsiviilasjas nr 2-12-53802 (2-13-52643) vandeadvokaat, pidi olema sellistest asjaoludest teadlik. Vastustaja ei ole ka omal initsiatiivil taotluse esitamise tähtaega ennistanud, kuna leidis, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kaebust esitada AdvS-s ettenähtud tähtaja jooksul ning on eluliselt mitteusutav, et kaebaja sai taotluse aluseks olevatest asjaoludest teadlikuks alles taotluse esitamise ajal. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei oleks pidanud ka omal initsiatiivil taotluse esitamise tähtaega ennistama, sest kaebaja ei ole toonud välja mingeid mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks, oma taotluses aukohtule on ta hoopis kinnitanud dokumentide võltsimise ning huvide konflikti kahtluse tekkimist juba 2012. a detsembris.

14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et aukohus pidanuks kolmandate isikute suhtes aukohtumenetluse algatama tulenevalt AdvS § 16 lg-st 2 ka juhul, kui kaebaja taotlus aukohtule lugeda esitatuks tähtaega ületades. Isikutel puudub subjektiivne õigus nõuda aukohtumenetluse algatamist advokatuuri organi initsiatiivil. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusotsus, mille teostamist saab vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, keda karistatakse). Aukohtu otsus ei riku kuidagi kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kolmandate isikute suhtes aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski tema õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 12).

15. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Eesti Advokatuuri apellatsioonkaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 18.12.2014 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab O-FL kaebuse rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eesti Advokatuur on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 118). Õigusabikulude kandmise kohta Eesti Advokatuur andmeid esitanud ei ole. Seetõttu tuleb O- FL-lt mõista Eesti Advokatuuri kasuks menetluskuluna välja 15 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

3-14-51414 8(8)