Legislator Case Law & Legislation
3-15-492/17 AI generated

3-15-492/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-492/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

MÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-15-492/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: MÄÄRUS

Keywords

AI generated
linguistic discrimination disciplinary proceedings indirect legal discrimination implausible persecution claim communication with defense counsel defamation proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-492

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

lõpetada keeleline diskrimineerimine ja vaadata läbi

kaebused

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. märtsi

2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

kohustamiseks lõpetada keeleline diskrimineerimine ja vaadata kaebused läbi ning „pärast

teha otsuseid distsiplinaarmenetluse osas“ (kaebuse sõnastus). Kaebuse kohaselt räägivad

kolm vangla valvurit alates 2014. a detsembrist käesoleva ajani loenduse ajal ainult eesti

keeles, kuigi teavad, et kaebaja ei saa eesti keelest aru. Kaebaja ei mõista, mida temalt

nõutakse, kuid valvurid kirjutavad raporteid, justkui kaebaja ei täidaks nende nõudmisi.

Sektoris ja kambrist väljaspool räägivad valvurid suurepäraselt vene keeles, kuid loenduse

ajal räägivad vaid eesti keeles. Kaebuses viidatakse esialgsele õiguskaitsele ning riigilõivu

tasumisest vabastamisele.

2. Tartu Vangla teatas vastusena Tartu Halduskohtu kohtunõudele, et kaebaja on esitanud

märgukirju, kus annab teada, et ametnikud räägivad temaga eesti keeles ning kaks

kuriteoteadet seoses keelelise diskrimineerimisega, mille osas on Lõuna

Ringkonnaprokuratuur koostanud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise.

3. Tartu Halduskohus tagastas 17.03.2015. a määrusega N. Lilitškini kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel ning jättis

N. Lilitškini taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3

alusel.

Kohus leidis, et kaebajal on keelelise diskrimineerimise lõpetamiseks kohustamise nõude osas

kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu ei ole vastav nõue käesoleval hetkel

kohtus menetletav.

Kuigi kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid kaebusi ta soovib, et vangla läbi vaataks, ei ole

vajalik seda täpsustada, kuna kaebus ei oleks ka nõuete täpsustamise korral menetletav. Kohus

mõistab kaebaja tahet ja eesmärki selliselt, et vangla arvestaks distsiplinaarmenetluses kaebaja

keelebarjääriga. Kaebajal on distsiplinaarmenetluse vältel võimalik esitada eelkirjeldatud

vastuväited vanglale.

Kaebaja nõue tema kaebuste läbi vaatamiseks kohustamiseks on sisustatav kaebaja

pöördumiste menetlemiseks kohustamisega. Kui kaebaja leiab, et tema taotlus on jäetud

õigusvastaselt läbi vaatamata, on tal õigus esitada selle peale vaie vanglale. Kui kaebaja leiab,

et tema vaie on tagastatud või jäetud menetlusse võtmata õigusvastaselt, on tal vastavalt

kohtupraktikale võimalik pöörduda põhinõudega otse kohtu poole. Kohtul on sellisel puhul

kohustus hinnata vaide tagastamise õiguspärasust ning võtta õigusvastase vaidemenetluse

korral kaebus menetlusse ilma kohtueelses menetluses tehtud lahendita.

Eeltoodud põhjustel ei ole kohustamisnõue kaebaja kaebuste läbi vaatamiseks lubatav, kuna

kaebajal puudub kaebeõigus tema kaebuste läbi vaatamiseks kohustamiseks. Samadel

põhjustel ei oleks lubatav ka tuvastamisnõue, mistõttu kohus ei suuna kaebajat

tuvastamisnõude esitamisele.

Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei ole vajalik täpsustada kaebuses esitatud esialgse

õiguskaitse taotlust ning taotlus jääb läbi vaatamata. Samuti ei käsitle kohus kaebuses esitatud

taotlust riigilõivust vabastamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 17.03.2015. a määrus

tühistada ja saata asi esimese astme kohtule menetlemiseks.

Määruskaebuse kohaselt rikkus halduskohus menetlusnorme ja see takistab õigusemõistmise

toimimist. Kohus jättis läbi vaatamata kaebaja esitatud faktid ja kaebuste numbrid. Kaebaja

esitab tõendid vangistusseaduse § 11 täitmise kohta, mistõttu on tal õigus kohtusse pöörduda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 17.03.2015. a määrus tuleb jätta muutmata ja

N. Lilitškini määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses toodud seisukoht ei ole

aluseks halduskohtu määruse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses

toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et halduskohus on jätnud

tähelepanuta kaebaja esitatud faktid ja kaebuste numbrid. Nagu nähtub halduskohtule

esitatud kaebusest on kaebaja väitnud ainult seda, et teda diskrimineeritakse keeleliselt,

kuna valvurid räägivad temaga vene keeles, kuigi nad tegelikult oskavad vene keelt.

Mingitele konkreetsetele kaebustele ei ole kaebaja viidanud (tl 4).

Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kuna kaebajal on keelelise diskrimineerimise

lõpetamiseks kohustamise nõude osas kohtueelne menetlus läbimata, siis kuulub tema

kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja ei ole määruskaebuses sellele

seisukohale vastuväiteid esitanud. Mis puudutab kaebaja poolt määruskaebuses viidatud

2

2

erinevaid kaebusi (tl 44), siis ka need ei anna alust määruse tühistamiseks, kuna need on

kõik esitatud veebruaris 2015 ja kuna kaebus halduskohtule oli esitatud 27.02.2015, siis ei

olnud selleks ajaks möödunud nende lahendamise tähtaeg ja seega oli halduskohtule

kaebuse esitamine ennatlik. Samas ei võta see kaebajalt õigust pöörduda halduskohtu poole,

kui ta saab vastustajalt vastused oma vaietele ja ta ei ole nõus vastustaja otsustega.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi

3

3