Legislator Case Law & Legislation
3-13-1873/21 AI generated

3-13-1873/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-13-1873/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja OÜ Vihtra Mõis esitas Tartu Halduskohtu 07.11.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 15.01.2015. a määrusega vaadata kaebaja

Legislator headnote

AI generated

3-13-1873/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 15.01.2015. a määrusega vaadata kaebaja

Keywords

AI generated
pension buy-in regulation of investments non-voting equity security investment fraud venture capital defect of consent
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1873

Haldusasi

OÜ Vihtra Mõis kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) 29. novembri 2012. a

otsuse nr 12-6/1617 osaliselt tühistamiseks ja kaebaja

taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 7. novembri 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Vihtra Mõis apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

lihtmenetlus

Menetlusosalised

kaebaja OÜ Vihtra Mõis

esindaja Kaspar Kamsakann

vastustaja PRIA

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Vihtra Mõis apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

7. novembri 2013. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 8. juunini 2015.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja OÜ Vihtra Mõis esitas Tartu Halduskohtu 07.11.2013. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 15.01.2015. a määrusega vaadata kaebaja

apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5

järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega

mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja

selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või

halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Riigikohus on

märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse (nt elu,

tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud (Riigikohtu

halduskolleegiumi 28.01.2014. a otsus nr 3-3-1-80-13).

Kaebaja taotleb vastustaja otsuse, millega määrati taotletud ühtne pindalatoetus osaliselt,

tühistamist osaliselt ja vastustaja kohustamist kaebaja pindalatoetuse taotlus uuesti läbi vaadata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja õiguste rikkumine oluline, kuna kaebajale ei määratud

toetust osas, mida tal ei olnud õigus saada. Asja materjalidega on tuvastatud, et kaebajal puudus

toetuse saamise õigus põllumaa suhtes, mille osas ei tõendatud kaebajal kasutusõiguse

olemasolu. Toetuse saamise eelduseks on asjaolu, et taotlejal on maa kasutamiseks õiguslik alus.

Arvestades, et kaebajal puudus taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga kasutusõigus põldude

osas, millele ta pindalatoetust taotles, on tegemist isiku õiguste väheolulise rikkumisega. Teatud

tingimustele vastamise korral toetuse saamist ei saa lugeda väga suure kaaluga õigushüveks.

Antud juhul ei saa ka öelda, et oleks väga intensiivselt sellesse kaebaja õigushüvesse sekkutud,

kuna osaliselt kaebajale toetus siiski määrati. Toetust ei määratud vaid nende põldude osas, mille

kasutamiseks puudus kaebajal õigus.

HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui

vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Kaebaja on taotlenud

põllumaadele nr 63, 64 ja 65 (kokku 4,24 ha) pindalatoetust, mis arvestades vaidlustatud PRIA

otsuses välja toodud põllumaade pindalasid ja toetussummasid, on ilmselt rohkem kui 200 eurot.

Kuigi varaliselt hinnatav hüve on suurem kui 200 eurot, loeb ringkonnakohus käesoleva

vaidluse siiski eeltoodule tuginedes kaebusega kaitstava õiguse väheolulise rikkumisega seotud

asjaks ja leiab, et lihtmenetluse kohaldamiseks on alused olemas.

3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebaja on kohtult taotlenud lisaks PRIA otsuse

tühistamisele ka PRIA kohustamist tema taotlus uuesti läbi vaadata. Kuna halduskohtu otsus

jääb jõusse ja seega tühistamisnõue jääb rahuldamata, puudub kohtul alus võtta seisukoht

esitatud kohustamisnõude osas. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu OÜ Vihtra Mõis

tühistamis- ja kohustamisnõue rahuldamisele, on õiged.

PRIA 07.08.2013. a vaideotsuses nr 12-4/304 (tl 7-8), PRIA vastuses kaebusele (tl 20-22),

halduskohtu otsuses (tl 47-49) ja PRIA vastuses apellatsioonkaebusele (tl 65-68) on

ammendavalt selgitatud, miks OÜ Vihtra Mõis kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei ole

PRIA-l õigust OÜ-le Vihtra Mõis toetust välja maksta Piestapõllu kinnisasjal asuvate

põllumaade nr 63, 64 ja 65 osas. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.

4. OÜ Vihtra Mõis apellatsioonkaebuses väljendatakse rahulolematust halduskohtu otsuses

toodud tõlgendusega, et maa õiguspärase kasutamise tingimus nõuab maa kasutamist

omandiõiguse, asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel. Kaebaja arvates on oletuslik ka

halduskohtu seisukoht, et kaebajale toetuse väljamaksmine riivaks teiste isikute õigusi toetuse

saamisel.

Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata,

ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. OÜ Vihtra Mõis taotles pindalatoetust Eesti

Vabariigile kuuluva põllumaa eest, kuid tal puudus samal ajal alus selle põllumaa õiguspäraseks

kasutamiseks. Riigi omandis olevate maade kasutusse andmine toimub vastavalt õigusaktides

sätestatud korrale ja lepingu sõlmimise kaudu. Samuti määratakse toetus sama põllumaa osas

mitme taotluse saamise korral, vaid sellele taotlejale, kellel on vastava põllumaa kasutusõigus.

5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi