1-15-2872/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-2872

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.04.2015. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-15-2872 (kohtueelses menetluses 15230101818)

Kohtukoosseis

Kohtunik Velmar Brett

Kohtuistungi sekretär

Leili Merila

Kriminaalasi

Elena Osipenko süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25

lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Abiprokurör

Meelis Sentifoli

Tõlk

Julia Zautina

Süüdistatav

ELENA OSIPENKO

isikukood: 48904230350, Vene Föderatsiooni kodanik,

emakeel: vene keel, põhiharidus, ei tööta, elukoht: xxx,

kehtivaid kriminaalkaristusi 10 ja väärteokaristusi 8,

kinni peetud 12.03.2015. a – 13.03.2015. a ning alates

07.04.2015. a kella 14:10-st, elukohast lahkumise keeldu

kohaldatud alates 13.03.2015. a.

Kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 256'1, § 256'4 lg 4, § 256'5 lg 1 p 2,

lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus

otsustas:

1. Tunnistada ELENA OSIPENKO (i.k. 48904230350) KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg

2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks

10 (kümme) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Elena

Osipenko’le vähendatud karistuseks 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva

vangistust.

3. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõista Elena Osipenko’le liitkaristus,

suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (6 kuud ja 20 päeva

vangistust) Harju Maakohtu 11.03.2015. a kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa (1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust) võrra, mõistes

lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

1-15-2872

2 (10)

4. KarS § 68 lg 1 lausel arvata Elena Osipenko karistusaja hulka tema eeluurimisel

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.03.2015. a – 13.03.2015. a, s.o 2 (kaks)

päeva ja lõplikuks ärakandmsele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja

16 (kuusteist) päeva vangistust.

5. Karistusaja algust lugeda alates Elena Osipenko viimasest kahtlustatavana

kinnipidamisest, s.t alates 07.04.2015. a.

6. KrMS § 130 lg 41 alusel tühistada Elena Osipenko suhtes kohaldatud tõkend

elukohast lahkumise keeld ning kohaldada Elena Osipenko suhtes tõkendit

vahistamine kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumise või karistuse ärakandmiseni.

7. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Elena Osipenko’lt

riigituludesse menetluskuludena:

• kaitsjatasu summas 144 eurot ja

• sundraha summas 292,50 eurot.

8. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Elena Osipenko’l tasuda menetluskulud

kokku summas 436,50 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest esimesed 11 kuud igakuiselt 36,40 eurot viimasel kuul 36,10 eurot.

Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe

kätte koos kohtuotsusega või saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile

või kinnipidamisasutusse.

Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Võttes aluseks KrMS § 189 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada

kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, tuleb sellisel

juhul määruskaebus esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva

kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

Elena Osipenko’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud varguste

süstemaatilise toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist, taas 12.03.2015 kella

16:09 paiku, olles Tallinnas Sõle 51 asuvas Selver AS –ile kuuluvas kaupluses, võttis

müügisalist 4 jumestuskreemi maksumusega 13.90 eurot/tk, seega kauba kogumaksumusega

55.60 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule,

kuna peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele.

Samuti, tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, taas 07.04.2015 kella 14:10

paiku, olles Tallinnas Viru väljak 4 asuvas Kaubamaja AS-ile kuuluvas Tallinna

Kaubamajas, võttis müügisaalist 9 ripsmetušši Maybelline kogumaksumusega 63 eurot ning

möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna peeti kinni

kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele.

1-15-2872

3 (10)

Oma tegevusega pani Elena Osipenko toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS

§ 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED

09.04.2015. a toimus käesolevas kriminaalasjas kohtuistung. Kuivõrd kohus lahendab Elena

Osipenko

kriminaalasja

lühimenetluses

(kiirmenetluse

korras),

võib

kohus

kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 233 lg 1 kohaselt tugineda vaid

kriminaaltoimiku materjalidele.

1.1

Kuriteokoosseis

12.03.2015. a episood (Selver)

Kohus on seisukohal, et Selver AS-i avalduse (tl 3), õigusvastse teo toimepanemise akti (tl 4),

tunnistaja XXX ütluste (tl 5) ning Elena Osipenko kahtlustatavana antud ütlustega (tl 11-14)

on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko 12.03.2015. a kella 16:09 paiku, olles Tallinnas

Sõle 51 asuvas Selver AS–ile kuuluvas kaupluses, võttis müügisaalist 4 jumestuskreemi

maksumusega 13,90 eurot/tk, seega kaupa kogumaksumusega 55,60 eurot ning möödus

kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud tegu lõpule, kuna peeti kinni kaupluse

turvatöötaja poolt.

Elena Osipenko ja tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et Elena Osipenko’l ei õnnestunud

süütegu lõpule viia, kuivõrd ta peeti peale kassast möödumist turvatöötaja poolt kinni (tl 5

pöördel, 13). Seetõttu analüüsib kohus Elena Osipenko poolt toimepandud tegu edasi varguse

katse koosseisu skeemi järgi.

Subjektiivne koosseis

Tunnistaja XXXütlustest (tl 5 pöördel) nähtub, et ta töötas 12.03.2015. a turvatöötajana Sõle

51 Tallinn asuvas Pelgulinna Selveri kaupluses. Kosmeetikaosakonnas nägi ta naist, kellel oli

seljas must jope ja tumedad teksad ning käes punane kilekott ja must käekott. Kell 15:57

võttis naine jumestuskreeme 4 tk koguväärtusega 55,60 eurot ja pani need musta mütsi sisse.

Seejärel liikus naine poes ringi, läbis kohviosakonna ja väljus kell 16:09 kassaliinist toodete

eest maksmata. Kinnipidamisel kell 16:09 oli naine rahulik ja andis ise maksmata kauba, mis

oli mütsi sees, välja. Kaup tagastati kauplusele. Tunnistaja ütlusi varastada püütud kauba

nimetuse ja väärtuse osas kinnitab ka kriminaalasja toimikus olev Selver AS-i avaldus (tl 3).

Õigusrikkuja kinnipidamise akti (tl 4) kohaselt pidas tunnistaja XXX12.03.2015. a kell 16:09

kinni naisterahva, kes väljus kassaliinist kauba (4 jumestuskreemi) eest maksmata.

Õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt anti õigusrikkuja üle politseile (tl 3). Kahtlustatava

kinnipidamise protokolli järg oli 12.03.2015. a kell 16:09 aadressil Sõle 51 Tallinn

kinnipeetud isikuks Elena Osipenko (tl 9 pöördel).

Elena Osipenko andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi (tl 13), mille kohaselt tunnistas ta

end talle esitatud kahtlustuses täielikult süüdi. Elena Osipenko selgitas, et 12.03.2015. a peale

lõunat läks ta Sõle tänaval asuvasse Selverisse, kust võttis 4 jumestuskreemi ja peitis need

endale mütsi. Peale seda möödus kassast jumestuskreemide eest maksmata ning turvatöötaja

pidas ta kinni.

Seega toimunud sündmuse osas, s.t millal, kus ja mida püüdis Elena Osipenko õigusvastaselt

võtta, kattuvad nii tunnistaja kui ka süüdistatava ütlused. Eelneva põhjal ning arvestades

asjaolu, et pole põhjust arvata, et tegevused, mida Elena Osipenko tegi, oleksid erinenud tema

teoplaanist, leiab kohus, et Elena Osipenko teoplaan oli Selveri kauplusest võtta kaupa, mida

on kerge realiseerida ning väljuda kauplusest koos võetud kaubaga, olles selle eelnevalt

peitnud endale mütsi sisse. Sealjuures on kohus seisukohal, et Elena Osipenko tegutses

1-15-2872

4 (10)

kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Nimetatud paragrahv sätestab, et isik paneb teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see

saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta

kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik

tingimus. Kohtuistungil avaldas Elena Osipenko, et tal on peres praegu väga raske aeg (tl 54

pöördel). Varastatu kogusest nähtub, et tegemist ei olnud enda tarbeks varastamisega. Nimelt

ei ole ühel isikul vaja 4 jumestuskreemi enda tarbeks. Sellele, et varastatu ei olnud mõeldud

enda tarbeks, vaid edasimüümiseks, viitab ka teises episoodis varguse objektiks olnud kaup –

9 samasugust ripsmetušši (v.t lähemalt 2. episoodi analüüsi allpool). Arvestades ka asjaolusid,

et Elena Osipenko ei tööta (tl 9, 11, 22, 25, 54 pöördel) ning ka Maksu- ja Tolliametil

puuduvad tema sissetulekute kohta andmed (tl 44), leiab kohus, et Elena Osipenko varastas

eesmärgiga varastatu maha müüa ning saadud raha eest end ära elatada.

Objektiivne koosseis

Eelnevalt väljatoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko asus vahetult

varguse koosseisu täitmisele. Nimelt püüdis Elena Ospienko murda jumestuskreemide

omaniku (Selver AS-i) valduse nendele võttes jumestuskreemid ja pannes need endale mütsi

sisse ning suundudes seejärel nende eest maksmata kassadest mööda. Elena Osipenko ei

jõudnud aga enda valdust võetud kaupadele kehtestada, sest ta peeti pärast kassadest

möödumist kaupluse turvatöötaja poolt koheselt kinni. Seetõttu ei olnud Elena Osipenko’l

võimalust sündmuskohalt lahkuda ja vabalt vallata ja käsutada (s.t maha müüa) võetud kaupu.

Seega on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko täitis varguse katse koosseisu.

07.04.2015. a episood (Kaubamaja)

Kohus on seisukohal, et Kaubamaja AS-i avalduse koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga (tl

17), tunnistaja XXX ütluste (tl 18) ning Elena Osipenko kahtlustatavana antud ütlustega (tl

25-28) on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko 07.04.2015. a kella 14:10 paiku, olles

Tallinnas Viru väljak 4 asuvas Kaubamaja AS-ile kuuluvas Tallinna Kaubamajas, võttis

müügisaalist 9 ripsmetušši Maybelline kogumaksumusega 63 eurot ning möödus kassast,

jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud tegu lõpule, kuna peeti kinni kaupluse turvatöötaja

poolt.

Elena Osipenko ja tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et Elena Osipenko’l ei õnnestunud

süütegu lõpule viia, kuivõrd ta peeti peale kassast möödumist ja turvaväravate läbimist

turvatöötaja poolt kinni (tl 18 pöördel, 27). Seetõttu analüüsib kohus Elena Osipenko poolt

toimepandud tegu edasi varguse katse koosseisu skeemi järgi.

Subjektiivne koosseis

Tunnistaja XXXütlustest (tl 18 pöördel) nähtub, et ta töötas 07.04.2015. a turvatöötajana

Tallinnas Kaubamajas aadressil Viru Väljak 4. Kella 13:30 ajal märkas ta siniste teksade ja

musta jopega naisterahvast, kes võttis riiulist 9 ripsmetušši ja pani neid enda käes olnud kotti.

Seejärel liikus naisterahvas väljapääsu poole, möödus kassast ja läbis turvaväravad, peale

mida ta kinni peeti kell 14:10. Turvaruumis läbiviidud turvakontrolli käigus võttis

naisterahvas oma kotist välja 9 ripsmetušši kogumaksumusega 63 eurot, mille kohta tal

ostutšekki esitada ei olnud. Kaup tagastati kauplusele. Tunnistaja ütluste kohaselt osutus

kinnipeetud naisterahvaks Elena Osipenko. Tunnistaja ütlusi varastada püütud kauba nimetuse

ja väärtuse ning kinnipeetud isiku osas kinnitab ka Kaubamja AS-i avaldus koos õigusrikkuja

kinnipidamise aktiga (tl 17). Lisaks nähtub õigusrikkuja kinnipidamise aktist, et Elena

Osipenko anti Kesklinna Politseijaoskonnale üle. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli

kohaselt kinnipeetud isikuks Elena Osipenko (tl 23).

Kahtlustatavana ülekuulamisel on Elena Osipenko tunnistanud varguse toimepanemist. Lisaks

selgitas Elena Osipenko, et 07.04.2015. a peale lõunat läks ta Tallinna Kaubamajja

1-15-2872

5 (10)

kosmeetika osakonda, kust võttis mitu Maybelline ripsmetušši ja pani need endale käekotti.

Peale seda möödus kassast ja oli juba väljapääsu juures, kui turvatöötaja ta kinni pidas ja

turvaruumi toimetas. Turvaruumis andis ta varastatud ripsmetušid üle.

Eelnevast nähtub, et toimunud sündmuse osas, s.t millal, kus ja mida püüdis Elena Osipenko

õigusvastaselt võtta, kattuvad nii tunnistaja kui ka süüdistatava ütlused. Eelneva põhjal ning

arvestades asjaolu, et pole põhjust arvata, et tegevused, mida Elena Osipenko tegi, oleksid

erinenud tema teoplaanist, leiab kohus, et Elena Osipenko teoplaan oli Kaubamajast võtta

kaupa, mida on kerge realiseerida ning väljuda kauplusest koos võetud kaubaga, olles selle

eelnevalt peitnud endale käekotti. Sealjuures on kohus seisukohal, et Elena Osipenko tegutses

kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Kohtuistungil avaldas Elena Osipenko, et tal on peres

praegu väga raske aeg (tl 54 pöördel). Varastatu kogusest nähtub, et tegemist ei olnud enda

tarbeks varastamisega. Nimelt ei ole ühel isikul vaja 9 ripsmetušši enda tarbeks, kuivõrd ühe

ripsmetuši kasutusaeg on üsna pikk ning samas on ripsmetuššidel ka n-ö säilivusaeg.

Sealjuures nähtub ka Elena Osipenko enda ütlustest, et ta ei soovinud varastada enda jaoks,

vaid edasimüümiseks. Nimelt ei mäleta Elena Osipenko ka ise, mitu ripsmetušši ta täpselt

võttis, kuid mäletab, et ta võttis mitu tükki (tl 27). Arvestades ka asjaolusid, et Elena

Osipenko ei tööta (tl 9, 11, 22, 25, 54 pöördel) ning ka Maksu- ja Tolliametil puuduvad tema

sissetulekute kohta andmed (tl 44), leiab kohus, et Elena Osipenko varastas eesmärgiga

varastatu maha müüa ning saadud raha eest end ära elatada.

Objektiivne koosseis

Eelnevalt väljatoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko asus vahetult

varguse koosseisu täitmisele. Nimelt püüdis Elena Ospienko murda ripsmetuššide omaniku

(Kaubamaja AS-i) valduse nendele võttes ripsmetušid ja pannes need endale käekotti ning

suundudes seejärel nende eest maksmata kassadest mööda. Elena Osipenko ei jõudnud aga

enda valdust võetud kaupadele kehtestada, sest ta peeti pärast kassadest möödumist kaupluse

väljapääsu juures turvatöötaja poolt koheselt kinni. Seetõttu ei olnud Elena Osipenko’l

võimalust sündmuskohalt lahkuda ja vabalt vallata ja käsutada (s.t maha müüa) võetud kaupu.

Seega on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko täitis varguse katse koosseisu.

Episoodide kokkuvõte

Elena Osipenko’le on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ehk

süstemaatilise varguse katses.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise

varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm

vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need varguse teod tuleks üksikult subsumeerida KarS §

199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Sealjuures peavad need vargused olema omavahel

seotud, s.t et need üksikud vargused peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seotud on

teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks

hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või

sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole

oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need

tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad

moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu

kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde.

Kohus on seisukohal, et esmalt on täidetud süstemaatilise varguse tuvastamise esimene

kriteerium – vähemalt kolm varguse episoodi. Eelnevalt on tõendamist leidnud, et Elena

Osipenko on käesolevas kriminaalasjas toime pannud kokku kaks varguse katse episoodi.

Mõlema episoodi puhul on vargus toime pandud väheväärtusliku asja vastu ehk iga episood

eraldivõetuna oleks kvalifitseeritav väärteona KarS § 218 mõttes, sest varastatu väärtus on

1-15-2872

6 (10)

igas episoodis jäänud alla 20 miinimumpäevamäära ehk 200 euro KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2

kohaselt. Lisaks on kohtule esitatud ka Elena Osipenko suhtes 13.02.2015. a koostatud

kiirmenetluse otsus KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises seoses

13.02.2015. a kell 13:00 toime pandud varguse katsega Mustamäe tee 45 asuvas Comarket’i

kaupluses, kust Elena Osipenko püüdis varastada Milka šokolaadi, Fazer’i šokolaadi, kohvi

Jacobs Golden, kohvi Luxus, kohvi Jakobs ehk kaupa koguväärtuses 35,55 eurot (tl 40).

Seega võttes arvesse Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt võivad kolm vargust olla üksikult

kvalifitseeritavad nii väär- kui kuritegudena ning ei ole oluline, kas isik on nende kõikide

episoode eest juba süüdi mõistetud või mitte, on käesoleval juhul esimene kriteerium – kolm

varguse episoodi – täidetud.

Kohus leiab, et täidetud on ka teine süstemaatilise varguse tuvastamise kriteerium. Nimelt on

varastamine kujunenud Elena Osipenko’le elustiiliks. Mõlemad varguse episoodid, milles on

käesolevas asjas esitatud süüdistus, on toime pandud kauplustest. Sealjuures on ka

13.02.2015. a väärtegu, mille eest kohtuväline menetleja on Elena Osipenko’le ka

kiirmenetluse otsusega karistuse mõistnud, toime pandud kauplusest. Samuti nähtub varastada

püütud kaupadest, et tegemist oli kaubaga, mida on kerge realiseerida – kosmeetika ning

toidukaupadest kohv ja šokolaad. Kolm varguse episoodi on toime pandud väga lühikese

ajavahemiku jooksul ning järjepidevalt – 13.02.2015. a, 12.03.2015. a ja 07.04.2015. a. Lisaks

nähtub Elena Osipenko karistusregistri väljavõttest, et teda karistati KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25

lg 2 ehk süstemaatiliselt toimepandud varguse katse eest 25.04.2014. a Harju Maakohtu

kohtuotsusega 6 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega (tl 36), mille kandmiselt vabanes ta

13.11.2014. a (tl 29). Seega kõigest kolm kuud peale süstemaatilise varguse katse kuriteo

toimepanemise eest mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanemist jätkas Elena Osipenko

varguste toimepanemist. Lisaks on kohus eelnevalt juba leidnud, et arvestades asjaolusid, et

Elena Osipenko ei tööta (tl 9, 11, 22, 25, 54 pöördel) ning ka Maksu- ja Tolliametil puuduvad

tema sissetulekute kohta andmed (tl 44), varastas Elena Osipenko eesmärgiga varastatu maha

müüa ning saadud raha eest end ära elatada. Kõik eelmärgitu kinnitab kohtu seisukohta, et

Elena Osipenko puhul on varastamine kujunenud talle elustiiliks ja elatumisallikaks.

Kohus leiab, et Elena Osipenko pani süstemaatiliselt vargusi toime kavatsetult KarS § 16 lg 2

mõttes. Karistusregistri väljavõtte (tl 29-31) kohaselt on Elena Osipenko’t karistatud varguste

toimepanemise eest kriminaalkorras 8 korral. Nendest koguni 7 korral alates 2009. aastast just

süstemaatiliselt toimepandud varguste katsete eest KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Seega

on Elena Osipenko teadlik süstemaatilise varguse katse koosseisust ning teab, milline tegevus

nimetatud koosseisule vastab. Arvestades ka asjaolu, et Elena Osipenko ei töötanud ega

omanud ka muid legaalseid sissetulekuid viitab koosmõjus eelnevaga sellele, et Elena

Osipenko jätkas peale vanglast 13.11.2014. a vabanemist (tl 29) kavatsetult oma kuritegelikku

käitumist ehk varguste toimepanemist süstemaatiliselt selleks, et end ära elatada.

Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel on Elena Osipenko täitnud KarS § 199 lg 2 p 9 -

§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk süstemaatiliselt toimepandud varguse katse

kuriteokoosseisu.

1.2

Õigusvastasus ja süü

Elena Osipenko teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Elena Osipenko oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja

toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Elena Osipenko on sündinud 1989.

aastal (tl 19, 29, 40). Süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Seega on Elena Osipenko tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel

on kohus seisukohal, et Elena Osipenko on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS §

199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 mõttes ehk süstemaatilise varguse katse.

1-15-2872

7 (10)

1.3

Karistus

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik

isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval

juhul on Elena Osipenko suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi

kohaldamine. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Elena Osipenko’l ei ole töökohta (tl 9,

11, 22, 25), mida Elena Osipenko kinnitas ka kohtuistungil (tl 54 pöördel). Maksu- ja

Tolliametil puuduvad Elena Osipenko sissetulekute kohta andmed (tl 44). Lisaks nähtub

Elena Osipenko karistusregistrist, et tal on kokku 8 kehtivat väärteokaristust, milledest eest on

talle määratud rahatrahvid vahemikus 16-200 eurot, kuid mis kõik on eranditult tasumata (tl

31-31 pöördel). Seega on leebema karistusliigi kohaldamine Elena Osipenko puhul välistatud

ainuüksi põhjusel, et isik ei ole võimeline sellist karistusliiki kandma. Samuti on leebema

karistusliigi kohaldamine Elena Osipenko puhul välistatud tulenevalt eripreventiivsetest

kaalutlustest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Elena Osipenko’l 10 kehtivat

kriminaalkaristust, milledest enamik (s.t 8 tk) on süstemaatiliselt toimepandud varguste

katsete toimepanemist eest (tl 29-31). Sealjuures on viimased kolm varguste eest mõistetud

karistust olnud reaalsed vanglakaristused (tl 29-29pöördel). Eeltoodud põhjustel on Elena

Osipenko puhul karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust.

Elena Osipenko süü suurust mõjutab esmalt esemete väärtus, mida ta püüdis varastada.

Varguste episoodides, milles esitati Elena Osipenko’le käesolevas kriminaalasjas süüdistus,

püüdis Elena Osipenko varastada kosmeetikat koguväärtuses 118,60 eurot (tl 4, 5 pöördel, 17,

18 pöördel). Kui arvestada juurde ka 13.02.2015. a väärteootsuses märgitud varastada püütud

kauba väärtus, siis oleks kogusumma 154,15 eurot (tl 40). Kuivõrd vargused jäid katse

staadiumi ning Elena Osipenko ei olnud kosmeetikatooteid ka kahjustanud, siis tagastati need

kauplusele ning tsiviilhagisid Elena Osipenko vastu ei ole esitatud. KarS § 121 p 1 kohaselt on

oluline kahju selline, mis ületab 4000 eurot. KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on

väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. Seega Elena Osipenko tegevus oli

suunatud väheväärtusliku asja vastu. Tegemist on asjaoluga, mis viitab väiksele süü suurusele.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et Elena Osipenko pani varguse katsed

süstemaatiliselt toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm, mille puhul on

tegemist suurele süüle viitava asjaoluga. Kohus loeb Elena Osipenko puhul süüd

suurendavaks aga asjaolu, et ta jätkas seadusevastast käitumist lühikese aja jooksul peale

eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemist ning ühtlasi uue kohtuotsusega määratud

katseajal. Nimelt vabanes Elena Osipenko Harju Maakohtu 25.04.2014. a kohtuotsusega

mõistetud karistuse kandmiselt 13.11.2014. a (tl 29), kuid käesolevas otsuses on tuvastatud, et

esimese varguse katse pani ta toime juba 13.02.2015. a (tl 31, 40) ehk kolm kuud peale

vanglast vabanemist, teise 12.03.2015. a ning kolmanda 07.04.2015. a. Lisaks sellele on Elena

Osipenko’le mõistetud Harju Maakohtu 11.03.2015. a kohtuotsusega tingimisi vangistus

katseajaga 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.t alates 11.03.2015. a (tl 29,

37-37 pöördel). Seega on Elena Osipenko juba järgmisel päeval, s.t 12.03.2015. a pannud

toime varguse katse ning veel ühe varguse katse samuti talle kohtu poolt määratud katseajal –

07.04.2015. a.

Elena Osipenko puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk

puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud varguste katsete osas

kohtueelses menetluses (tl 13, 27). Ühtlasi väljendas Elena Osipenko kahetsust ka

kohtuistungil (tl 54 pöördel, 55 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda Elena Osipenko poolt

avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Elena

Osipenko teos ei esine.

Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, kuid eelkõige varastada püütud kauba

väärtust, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist,

leiab kohus, et Elena Osipenko süü on väike, mistõttu võiks temale mõistetav karistus jääda

1-15-2872

8 (10)

sanktsiooni alammäära lähedale. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks

sanktsiooni keskmise ehk 1/2 KarS § 199 lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast,

milleks on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevalt on

kohus juba refereerinud, et karistusregistrist nähtuvalt on Elena Osipenko’l kokku 10 kehtivat

kriminaalkaristust, milledest 9 on seoses varguste toimepanemisega ja sealjuures koguni 8 on

mõistetud just süstemaatiliselt toimepandud varguse katsete eest (tl 29-31). Lisaks on

viimased kolm varguste eest Elena Osipenko’le mõistetud karistust olnud reaalsed

vanglakaristused (tl 29-29pöördel). Lisaks on Elena Osipenko’l ka 8 kehtivat väärteokaristust,

milledest 4 on väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu toime pandud väärtegude eest

KarS § 218 lg 1 järgi (tl 31-31 pöördel). Olukorras, kus isik hoolimata varasematest

karistustest (sh peale reaalse vanglakaristuse ärakandmist) jätkab uute samalaadsete

kuritegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui

iga järgmise seadusest üleastumise korral karistatakse teda karmimalt võrreldes eelnevate

karistustega. Arvestades, et Elena Osipenko’t on viimati varguste katsete süstemaatilise

toimepanemise eest karistatud Harju Maakohtu 25.04.2015. a otsusega 10 kuu pikkuse reaalse

vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati 6 kuu ja 20 päevani (tl 29, 36-36 pöördel),

ei saa käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus olla leebem selleks, et mõistetav karistus

võiks üldse mingit eripreventiivset mõju Elena Osipenko puhul omada. Seega peab käesoleval

juhul mõistetav karistus olema samuti reaalne vangistus pikkusega vähemalt 10 kuud.

Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal,

et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval

juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras

võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Võttes

arvesse Elena Osipenko süü suurust, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus

Elena Osipenko’le KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 6 (kuus) kuud

ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

Kuivõrd Elena Osipenko pani käesoleva kuriteo toime talle Harju Maakohtu 11.03.2015. a

kohtuotsusega KarS § 74 alusel määratud katseajal (tl 29, 37-37 pöördel), siis tuleb KarS § 74

lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista Elena Osipenko’le liitkaristus suurendades käesoleva

kohtuotsusega mõistetud karistust (6 kuud ja 20 päeva vangistust) Harju Maakohtu

11.03.2015. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 5 kuud ja 28 päeva

vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 18 (kaheksateist) päeva

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Elena

Osipenko on kahtlustatavana kinni peetud 12.03.2015. a – 13.03.2015. a (tl 9 pöördel) ning

alates 07.04.2015. a kella 14:10-st (tl 22 pöördel). Seega tuleb Elena Osipenko’le mõistetud

liitkaristusest maha arvata eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva ning lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 2 (kaks) aastat ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.

Kuivõrd kohus mõistab Elena Osipenko’le karistuseks reaalse vangistuse ning isik on ka

otsuse tegemise ajal kinni peetud (alates 07.04.2015. a), siis karistuse kandmise algust tuleb

lugeda alates tema kinnipidamisest, s.t alates 07.04.2015. a.

Kohtuistungil taotlesid nii Elena Osipenko kui tema kaitsja, et kohus asendaks vanglakaristust

mõistes selle üldkasuliku töö tundidega (tl 54 pöördel, 55 pöördel) KarS § 69 alusel. Seetõttu

selgitab kohus siinkohal lühidalt, miks kohus mõistab Elena Osipenko’le reaalse

vanglakaristuse ning miks seaduse kohaselt ei ole võimalik antud juhul vangistuse

asendamine üldkasuliku tööga. Esmalt on kohus eripreventsiooni juures juba esitanud

1-15-2872

9 (10)

põhjused, miks Elena Osipenko’le tuleb mõista reaalne vangistus. Kohus jõudis sellele

seisukohale eelkõige põhjusel, et isikut on süstemaatiliselt toimepandud varguste eest juba

viimased kolm korda karistatud reaalse vangistusega. Sealjuures jätkas Elena Osipenko

süstemaatiliselt varguste toimepanemist ka eelmise reaalse vangistuse kandmiselt vabanemist

vaid kolme kuu möödudes. Lisaks nähtub Elena Osipenko karistusregistri väljavõttest, et

üldkasulikku tööd on tema suhtes ka varasemalt juba rakendatud (tl 29 pöördel-30pöördel),

kuid arvestades, et sellele on järgnenud veel mitmed uued kriminaalkaristused (vt tl 29-29

pöördel), siis ei ole üldkasuliku töö kohaldamine ilmselgelt täitnud karistuse eesmärki Elena

Osipenko suhtes. Ühtlasi näeb KarS § 69 lg 1 ette, et kohus võib kuni kaheaastast vangistust

mõistes selle asendada üldkasuliku tööga. Käesoleval juhul mõistis kohus aga Elena

Osipenko’le liitkaristuse, mis ületab kaht aastat. Sealjuures mõistis kohus Elena Osipenko’le

süstemaatiliste varguste eest karistuse, mis on vähim võimaliku pikkusega reaalne vangistus,

mida eripreventiivsetest kaalutlustest ja kohtupraktikast lähtuvalt on võimalik Elena

Osipenko’le üldse mõista. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et mõistetud vangistuse

asendamine üldkasuliku tööga on Elena Osipenko puhul välistatud.

1.4

Tõkend

Elena Osipenko vabanes viimati vanglast KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse ärakandmiselt 13.11.2014. a (tl 29). Juba

13.02.2015. a ehk vaid kolm kuud peale vabanemist pani Elena Osipenko toime uue varguse

katse (tl 31, 40). Sealjuures jätkas Elena Osipenko peale vabanemist varguste toimepanemist

olenemata asjaolust, et 11.03.2015. a Harju Maakohtu otsusega mõisteti talle KarS § 184 lg 1

järgi

kvalifitseeritava

kuriteo

toimepanemise

eest

karistus,

mis

jäeti

tingimisi

käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga (tl

37-39). Karistusregistri kohaselt on Elena Osipenko’l 10 kehtivat kriminaalkaristust, milledest

9 on süstemaatiliselt toimepandud varguse katsete toimepanemise eest. Kusjuures viimasel

kolmel korral on isikule mõistetud reaalne vanglakaristus. Viimasel korral, s.t Harju

Maakohtu 25.04.2014. a otsusega karistati Elena Osipenko’t KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2

ehk süstemaatiliselt toimepandud varguse katse eest 6 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega,

mille algust arvati tema kinnipidamisest, st. alates 24.04.2015. a (tl 36). Ühtlasi kohaldati

kohtuotsusega Elena Osipenko suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja

ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Seega võeti viimasel korral, kui Elena Osipenko’t

varavastase kuriteo toimepanemise eest karistati, samuti ta kohtusaalist vahi alla ning

karistuse kandmise algust loeti isiku kinnipidamisest. Lisaks eelnevale on Elena Osipenko’l

ka 4 kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg 1 ehk väheväärtusliku asja või varalise õiguse

vastu toime pandud väärtegude eest. Ühtlasi avaldas Elena Osipenko kohtuistungil oma selget

vastumeelsust vanglasse mineku osas (tl 54 pöördel). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et on

oht, et kui isikut mitte võtta kohtusaalist vahi alla ja suunata koheselt mõistetud karistuse

kandmisele, võib ta hakata kõrvale hoiduma kriminaalkaristuse kandmisele asumisest ehk

mitte vabatahtlikult asuda karistust kandma. Lisaks on väga kõrge oht, et Elena Osipenko

jätkaks vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. Seega nii õiguskorra kaitsmise

huve kui ka kohtuotsuse täimise tagamist silmas pidades peab kohus antud juhul vajalikuks

kohaldada isikule tõkendit vahistamine KrMS § 130 lg 41 alusel.

1.5

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud

kaitsjale (vandeadvokaat Leelo Viil’ile) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 144 eurot (tl 43, 57-58). Kriminaalmenetluse

kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav

1-15-2872

10 (10)

kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega

kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga

alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrusega nr 166 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.2015. a 390

eurot. Seega tuleks KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Elena Osipenko’l tasuda ka

sundraha summas 585 eurot. Kuid arvestades, et kohus arutas Elena Osipenko kriminaalasja

(lühimenetluses) kiirmenetluse korras, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha

poole võrra, mistõttu kuulub tasumisele sundraha summas 292,50 eurot. Seega kokku peab

Elena Osipenko hüvitama menetluskulud summas 436,50 eurot.

Kohtuistungil taotles süüdistatava kaitsja anda Elena Osipenko’le menetluskulude tasumiseks

maksimaalne tähtaeg (tl 55 pöördel). Kohus leiab, et ühekordse väljaminekuna tasuda

menetluskulud summas 436,50 eurot käib paljudele Eestis elavatest inimestest üle jõu,

sealhulgas ka Elena Osipenko’le. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Elena Osipneko’l ei

ole töökohta (tl 9, 11, 22, 25, 40). Kohtuistungil kinnitas Elena Osipenko samuti, et praegu ta

ei tööta (tl 54 pöördel). Lisaks puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed Elena Osipenko

tulude kohta (tl 44). Seetõttu leiab kohus, et Elena Osipenko’le tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel

anda menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg kui üks kuu. Kohus määrab, et Elena

Osipenko peab tasuma temalt väljamõistetud menetluskulud kokku summas 436,50 eurot ositi

12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt

36,40 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 36,10 eurot.

Velmar Brett

Eeluurimiskohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/