3-15-217/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-217 Haldusasi AB kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1065 eurot Menetlusosalised Kaebaja – AB Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.02.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.02.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-217 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB esitas 04.08.2014 (registreeritud 08.08.2014) Tallinna Vanglale taotluse perioodil 2007-2009 väärikust alandavates tingimustes hoidmisega (ebapiisav põrandapind) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. 2. Tallinna Vangla tagastas 15.12.2014 kirjaga nr 15-8/14/21846-6 kahju hüvitamise nõude läbivaatamatult põhjusel, et nõue on esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja olulise rikkumisega ning taotleja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, millest nähtuks, et kahjunõude tähtaegne esitamine oli objektiivselt takistatud. Nõudes märgitud kahju tekkimine pidi AB-le olema koheselt äratuntav ning hiljemalt 28.10.2009 vabanemise ajaks pidi talle mittevaralise kahju tekkimine olema teada. 3. AB esitas 07.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju eest 1065 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks vanglale esitatud taotluses toodud

3-15-217 2(4) asjaoludel. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue 10 aasta jooksul ning seadus võimaldab ka nõude esitamise tähtaja ennistamist. Kuni Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt 19.12.2013 asjas Tunis vs Eesti otsuse tegemiseni ei olnud kaebajal alust arvata, et viidatud asjaolud alandasid väärikust. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 17.02.2015 määrusega AB kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tallinna Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt. Kaebaja esitas perioodil 2007-2009 väärikust alandavate kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks Tallinna Vanglale taotluse 08.08.2014, seega RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebaja viide võimalusele esitada kahjunõue 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates, ei ole asjakohane. Praegusel juhul on selge, et kaebajale pidi kahju tekkimine olema teada hiljemalt vanglast vabanemise päeval, s.o 28.10.2009. Ebapiisavast põrandapinnast põhjustatud inimväärikuse alandamine pidi olema kaebajale tuntav vanglas viibimise ajal ning sellise kahju tekkimine ei ole tuvastatav teise isiku kaebuse kohta tehtava kohtuotsuse kaudu. Seetõttu ei ole kahjust teadasaamise ajahetke osas asjakohased ka kaebaja viited kohtuasjale Tunis vs Eesti. Kohus nõustub vangla hinnanguga, et kahjunõude esitamise tähtaja ennistamiseks puudusid alused. Kuna vangla on tagastanud kahjunõude kaebajale õiguspäraselt, on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. 5. Tallinna Halduskohus jättis AB 08.03.2015 määruskaebuse 06.05.2015 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. AB palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 17.02.2015 määrus tühistada. Kohus kohaldas HKMS § 121 lg 1 p 4 ebaõigesti. Eristada tuleb kohtueelset vaidemenetlust (haldusaktide vaidlustamine) ja kohtueelset menetlust kahju hüvitamise nõudes (VangS § 11 lg 5 ja § 11 lg 8). Riigikohtu lahend 3-3-1-78-13 puudutab VangS § 11 lg-t 5 ja ei puuduta lg-t 8 ning järelikult ei ole viide sellele lahendile praeguses asjas kohane. Vangla ei viidanud taotluse tagastamisel haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 15 (puuduste kõrvaldamata jätmine), mistõttu on viide VangS § 11 lg-le 81 asjakohatu. Ka sellest, et vangla määras oma 15.12.2014 vastuses vaidlustamise järgmiseks instantsiks halduskohtu, järeldub, et vangla ei näinud taotluses puudusi HMS § 15 tähenduses. Kohus tõlgendas RVastS § 17 lg-t 3 ekslikult. Tegelikult on kaebajal õigus esitada kaebus 10 aasta jooksul. Neil põhjustel ei ole kohtul alust väita, et kaebaja ei ole kohtueelset menetlust läbinud. 7. Tallinna Vangla palub jätta AB määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. AB määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Halduskohus ei ole HKMS § 121 lg 1 p 4, VangS § 11 lg-te 8 ja 81 ning RVastS § 17 lg 3 kohaldamisel eksinud.

3-15-217 3(4) 9. Kuna tegemist on kinnipeetava kahju hüvitamise kaebusega, on halduskohus õigesti esmalt kontrollinud, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, sest vastasel juhul tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. 10. VangS § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Sama paragrahvi lg 81 näeb ette, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval või vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Riigikohus on 29.04.2014 määruses asjas nr 3-3-1-78-13 (p-d 18-19) VangS § 11 lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatuga tõlgendades asunud seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise (mh põhjusel, et vaiet ei esitatud tähtaegselt), ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. Kuigi VangS § 11 lg 5 käsitleb vaide esitamist ja lg 8 kahju hüvitamise taotluse esitamist, on need sätted sama sisuga, mistõttu tuleb ka ringkonnakohtu hinnangul juhul, kui kahju hüvitamise taotlus on jäetud nõude esitamise tähtaja rikkumise tõttu vangla poolt sisuliselt läbi vaatamata, asuda seisukohale, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. 11. Mõistagi ei saa kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel piirduda formaalse kontrollida, vaid peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 20). Halduskohus ei ole piirdunud kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel formaalse kontrolliga, vaid on kontrollinud, kas vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt. 12. VangS § 11 lg-st 8 ja RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt tuleb kinnipeetaval esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigikohus on 06.03.2014 otsuses nr 3-3-1-93-13 (p 14) leidnud, et jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati. Kaebuse esitamise tähtaeg võib erandina hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem. Praeguses asjas lõppes kahju väidetavalt tekitanud tegevus kaebaja vanglast vabanemisel 28.10.2009 ning hiljemalt seda hetke tuleb pidada kaebaja poolt kahjust teadasaamise ajaks. Seega pidanuks kaebaja vaidlustatud perioodil kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks esitama vanglale kahju hüvitamise taotluse hiljemalt 2012. a lõpus. Taotluse esitas ta aga 2014. a augustis tähtaja ilmselge ja olulise rikkumisega ning vangla on tagastanud selle õiguspäraselt. 13. Kaebaja arusaam RVastS § 17 lg-st 3 ei ole õige. Nimetatud sättest tulenev kahju hüvitamise taotluse esitamise 3-aastane tähtaeg hakkab kulgema päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui kannatanu esitab kahju hüvitamise taotluse pärast 3 aasta möödumist kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest, ei ole taotlus tähtaegne. Kui taotlus on küll esitatud 3 aasta jooksul kahjust teadasaamisest,

3-15-217 4(4) kuid kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest on möödunud rohkem kui 10 aastat, ei ole taotlus ka siis tähtaegne. Tähtaega on järgitud, kui kahjust teadasaamisest pole möödunud 3 aastat ja kahju tekitamisest 10 aastat. Ainuüksi RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 10-aastase tähtaja järgimine ei ole piisav selleks, et lugeda kahjunõue tähtaegselt esitatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

Ruth Plaks

Virgo Saarmets