1-13-11171/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVabastada L.I (isikukood XXX) temale Harju Maakohtu 07.01.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11171 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 4 alusel määrata L.I-le katseaeg kestusega kuni 10.09.2017. a.
Legislator headnote
AI generated1-13-11171/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr 1-13-11171
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
6. mai 2015. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-11171 Kohtukoosseis Kohtunik
Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Jane Pajus (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu L.I tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega
Süüdimõistetu L.I
elukoht (vabanemisel):
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood:
XXX garanteeritud : Nobel ; töökoht (vabanemisel) Grupp
OÜ Kaitsja Vandeadvokaat Alar Neiland Kohtuistungi toimumise aeg 21.04.2015. a (kaugkohtuistung)
RESOLUTSIOON
1. Vabastada L.I (isikukood XXX) temale Harju Maakohtu 07.01.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11171 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 4 alusel määrata L.I-le katseaeg kestusega kuni 10.09.2017. a.
3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
4. Allutada L.I katseaja
- l 24 (kakskümmend neli) kuuks KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada L.I täitma äitumiskontrolli ajal k KarS § 75 lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
15 päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. KarS § 75 lg 2 p 21, 4, 9 alusel määrata L.I-le käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused:
1)
mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
1) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates;
2) alluma elektroonilisele järelevalvele 6 (kuue) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest arvates.
6. Määrus L.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale.
7. Vabastada süüdimõistetu t peale käesoleva L.I karistuse kandmisel kohtumääruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 07.01.2014. a otsusega tunnistati L.I süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud , KarS § 345 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistust
5 kuud vangistust vangistust , KarS § 201 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud , KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti k . KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 1 aristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus lugedes otsusega mõistetud karistus (1 aasta 6 kuud vangistust) kaetuks raskema, s.o Tartu Maakohtu 03.04.2013. a otsu (4 aastat 11 vangistust) L.I-le sega mõistetud karistusega kuud 29 päeva ning mõisteti
karistuseks 4 aastat 11 kuud 29 vangistust. lõplikuks liit päeva Kinnipeetava karistusaeg algas 12.09.2012. a 10.09.2017. a. ja lõppeb Vangl toetab L.I htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä
Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tegemist on 4-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava vanematele. Eluase vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise nõuetele. Vanemad on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.
P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha L.I rokurör tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör toetab L.I tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Prokurör leiab, et L.I kannab esimest reaalset vangistust ning on igati põhjendatud arvata, et kantud karistusosa on olnud küllaldane õ gete järelduste tegemiseks ja i karistus on praeguseks oma eesmärgi täitnud. Prokurör osundab, et L.I ei ole vangistuse jooksul väljendanud kriminaalseid hoiakuid ning vanglateenistuse ametnike ega ka kaaskinnipeetavatega pole konflikte olnud. Vangistuses on L.I asunud omandama keskharidust ning on olnud seejuures väga edukas. Vabanedes on L.I olemas kindel elukoht vanemate juures ning vanemad on talle valmis pakkuma nii materiaalset kui ka emotsionaalset tuge. L.I sõbrad ja suhtluskaaslased vabaduses on valdavalt seaduskuulekad ning suhtlemine kuriteokaaslase Erkki Noorakuga ohtu L.I jaoks ei kujuta. Vabanedes on L.I-le garanteeritud töökoht. L.I tunnistab probleemkäitumist ja mõitab, et üheks põhjuseks on olnud narkootikumide tarvitamine. L.I on vangistuses loobunud suitsetamisest.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu L.I selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt L.I kinnitab, et ta väärtushinnangud ning mõtlemine on vabaneda. muutunud ja ta soovib teha oma elus muutusi ning korrektiive. Vabaduses soovib L.I asuda normaalset elu elama ning pere luua. L.I leiab, et kriminaalne elu, mille tõttu ta vangistuses karistust kannab, ei ole jätkusuutlik. Vabanedes soovib L.I jätkata õpinguid Tallinna Ülikoolis ning leiab, et on võimeline end ise üleval pidama. L.I selgitas kohtule, et hakkas liig pidutsema ja narkootikume tarvitama ning sattus a vara üksi elama, hakkas sõltuvusse. Vangistuses on L.I hoidnud distsipliini, teinud sporti, lugenud palju ning pingutab, et lõpetada 12 klassi kiituskirjaga. Soovib eesmärkide nimel töötada ning vaeva näha.
L.I kinnitab, et pere on kõige tähtsam ning vanemad ja abikaasa ootavad teda koju. L.I soovib vanematel aidata maamaja renoveerida. Kaitsja palus kohtul L.I tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastada. Kaitsja leidis, et L.I kahetseb tehtut juba esimestest hetkedest ning otsis kontakti uurijaga. L.I osalusel sündis kokkulepe küllalt pika vangistuse peale. L.I on mure, kuidas oma elu korraldada ning suhtleb sel teemal igapäevaselt advokaadiga. Tema jaoks on kõige tähtsamad pere, töö ja õppimine. Kaitsja on veendumusel, et järelkontroll on kõige parem kontroll. L.I jaoks oli raske, et pidi noorena viibima perest viis aastat eemal ning tema jaoks raske. ühtlasi oli suhete purunemine Advokaat leiab, et nüüd on see kõik möödas ja L.I-le tuleks anda võimalus alustad uut elu.
KOHTU SEISUKOHT
1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukoha nud ära ga ning kuula
L.I , tema kaitsja, leiab, et L.I mine tingimisi ennetähtaegne vabasta karistuse kandmisest on
elektroonilise järelevalve kohaldamisega põhjendatud.
2. L.I tahtlike esimese ja teise astme kuritegude kannab käesoleval ajal liitkaristust toimepanemise eest.
KarS § 76 lg võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga
2 p 1 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on L.I temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §
51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja.
Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud L.I
vabanemisjärgset elukohta
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub L.I vanematele, kes roonilise valve seadmete paigaldamiseks. on andnud kirjaliku nõusoleku elekt Korter on neljatoaline, heas korras ning sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused L.I vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve kohaldamisega.
3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3.1 L.I on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Harju Maakohtu 30.03.2011. a otsusega mõisteti L.I süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.
L.I on karistatud Tartu Maakohtu 03.04.2013. a otsusega narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning selle toimetamises üle riigipiiri, narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmises nooremale kui 18-aastasele isikule ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise . Nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõisteti eest L.I-le liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. L.I Käesoleval ajal kannab karistust dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise, omastamise ning kelmuse toime panemise eest (Harju Maakohtu 07.01.2014. a otsus). Nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõistet Lõplikuks liitkaristuseks i L.I-le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. mõisteti L.I-le vangistus 4 aastat 11 kuud 29 päeva (vangistus 1 aasta 6 kuud loeti kaetuks raskema, s.o Tartu Maakohtu 03.04.2013. a otsusega mõistetud karistusega). Reaalset vangistust kannab L.I esmakordselt.
Toimepandud kuritegude kohta selgitab L.I , et kuriteod olid paljuski toimepandud nooruse uljusest. L.I läks linna kooli, proovis pidudel narkootikume ning vanad huvid kadusid ära. Enne vangistust tarvitas L.I narkootikume - kanepit ja kokaiini ning seda väidetavalt mõned korrad kuus. Põhjuseks toob L.I asjaolu, et tal oli kohanemisega raskusi ning üritas sel viisil sotsialiseeruda. L.I ei kavatse oma elu narkootikumidega siduda ja soovib eemale hoida inimestest, kes tarvitavad narkootikume. L.I ei häbene minna ka psühholoogi juurde abi küsima.
Kohus leiab, et L.I varasemast elukäigust nähtuvalt on ta toime pannud eriliigilisi kuritegusid. L.I-le on varasemalt mõistetud ka tingimuslikku vangistust, kuid sellele vaatamata on L.I jätkanud kuritegude toimepanemist. Siiski peab kohus oluliseks arvestada ka asjaolu, et L.I ei ole varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele ja L.I kannab
käesoleval ajal esmakordselt karistusena täitmisele pööratud vangistust.
3.2 Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad L.I kriminaalsedning vaenulikud hoiakud. Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on L.I ajavahemikul 18.02.2014 - 22.04.2014 läbinud sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus tema osalus oli aktiivne.
Kodutööd olid L.I tehtud, kuid põhjalik analüüs oli tema puhul raskedatud, kuna L.I on liigselt enesekindel. Ajavahemikul 13.01.2015 - 19.03.2015 läbis L.I programmi Õige Hetk. L.I on väga hea suhtelmisoskus. L.I osaleb üldhariduse omandamisel, on vangistuses läbinud 11. klassi, hetkel õpib 12. klassis. Iseloomustuest nähtuvalt on L.I asunud meeleparandusele läbi religiooni.
Kohus peab positiivseks, et L.I on karistuse kandmise ajal tegelenud sõltuvuskäitumisega ja läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Kuigi L.I-le on vangistuse jooksul määratud kolm distsiplinaarkaristust, peab kohus oluliseks arvestada distsipliinaarkaristuse määramise aluseks olnud tegusid – mittekuuluvast esemest teatamata jätmine, L.I-le teisele isikule tarbimiseks lubatud asjade omandamine ja öörahu rikkumine – ja määratud karistusi
– noomitus. Kohtu hinnangul on võimalik järeldada, et rikkumised ei ole olnud rasked ja seda väljendab ka rikkumiste eest määratud karistused. Arvestades rikkumiste määramise aega (viimane 20.11.2014. a), järeldub, et soovi ja tahte korral on suuteline oma käitumist muutma L.I
ja vanglas kehtestatud sisekorda korrektselt järgima. Kohus peab positiivseks sedagi, et L.I on jätkanud õpinguid vangistuses ja on motiveeritud haridusteed ka vabaduses. jätkama
Samuti on positiivne, et L.I on koos oma vanematega läbinud vangistuse ajal pereteraapia.
3.3 Vabanemise korral soovib L.I elama asuda oma vanemate juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa. L.I vanemad töötavad ja on valmis teda vabanemise korral toetama. L.I abiellus vangistuse ajal, tema abikaasa õpib hotellindust ja turismindust ning töötab ettekandjana. soovib vabanemisel lõpetada 12. klassi ja L.I
asuda tööle. Varasema töökogemus ehitustöödel, lt on L.I Soomes Ingmanis komplek restoranis kelnerina ning baarmanina. Vabanemisel on tal teerijana ning ta on töötanud võimalik asuda tööle Tartu Täiskasvanute Nobel Grupp OÜ ehitusobjektidel. Kohtule on esitatud Gümnaasiumi õppenõustaja kinnitus, et L.I osalemine õppetöös on olnud motiveeritud, eeskujulik ja õpitulemused head. Ühtlas analinna Täiskasvanute i on kohtule esitatud Tallinna V Gümnaasiumi garantiikiri, mille kohaselt on kool nõus L.I vastu võtma kooli õpilaste nimekirja. L.I vabanemisel esialgu materiaalselt toetama. Tartu Lähedased on nõus Vangla andmetel on L.I vabanemisfondis 1079 eurot ning võlanõudeid kogusummas
13 684,75 eurot (kohtutäiturite infosüsteemi võlanõudeid
dmetel on L.I an kogusummas 18 252,65 eurot). L.I hinnangul on ta suuteline võlgnevused tasuma 3 aasta jooksul. Kohus leiab, et L.I vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed. L.I on vabanemise korral kindel elukoht oma vanemate juures. Kohus peab positiivseks, et L.I
L.I on vabanemise korral igakülgne lähedaste toetus. Seeläbi on tagatud parem resotsialiseerumine, aga vajaduse korral ka toimetulek. Oluline on ka kindla töökoha olemasolu, mis tagab talle kindla sissetuleku . L.I on ja seeläbi vajaliku toimetuleku motiveeritud oma nõudeid vabanemise korral korralikult tasuma ta on võlgnevuste tasumiseks ja ühendust võtnud ka kohtutäituriga. Lisaks eelnimetatutele peab kohus positiivseks L.I soovi ja motivatsiooni haridust omandada, mis suurendab tulevikus L.I võimalusi tööturul konkureerimiseks, aga võimaldab omandada muid olulisi oskusi edasiseks eluks. Samuti on oluline rõhutada L.I soovi ja motivatsiooni narkootikumide tarvitamisest loobumiseks.
4. Kohus on seisukohal, et L.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures leiab kohus, et L.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt võimaldab tema varasem elukäik, positiivne käitumine vangistuse ajal, tema isik ja vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu hinnangul on kõikide asjaolude kogumis hindamisel võimalik asuda seisukohale, et L.I-le on senini ärakantud karistus avaldanud vajalikku mõju ja mõistetud karistus on seega täitnud oma eesmärgi. Sellest tulenevalt on L.I puhul võimalik edasisel karistuse kandmisel rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid.
5. L.I tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 10.09.2017. a. Kohus leiab, et katseajaks tuleb L.I
24. kuuks. Siinjuures allutada käitumiskontrollile
võtab kohus arvesse L.I poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuriteo iseloomu ja sellest tulenevalt vajadust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb L.I lisaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 - 1, 4, 9 alusel täiendavad kohustused. L.I-le tuleb KarS § 75 lg 2 p 2
1 alusel kohustu määrata seks mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nimetatud kohustuste määramine on kohtu arvates vajalik kuriteoriskide maandamise eesmärgil, s.o selleks, et L.I hoiduks edasiselt narkootikumide tarvitamisest. Lisaks tuleb L.I KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul alates vabanemisest. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et L.I oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada L.I alluma elektroonilisele valvele. KarS § 751
lg 3 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest
Raina Pärn Kohtunik