3-14-51511/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51511 Haldusasi URI kaebus Maksuja Tolliameti 28. aprilli 2014. a korralduse nr 12.2-3/22987-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – URI Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Aiki Meister Menetluse alus ringkonnakohtus URI apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta URI apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-51511 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 8. juunil 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-51511 2(7) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) alustas 17.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/22987-1 Mere Tööjõud Tallinn OÜ 2013. a märtsi kuni 2014. a veebruari tuluja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsuse kontrollimenetlust. Sama korraldusega kohustati Mere Tööjõud Tallinn OÜ- d hiljemalt 28.04.2014 esitama töötajatele kontrolliperioodil tehtud väljamaksetelt maksude ja maksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks vajaliku teabe ja dokumendid.

2. Maksuja Tolliamet kohustas 28.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/22987-2 maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ja 3 alusel URI ilmuma 29.05.2014 kell 13.00 maksuhalduri ametiruumidesse dokumentide esitamiseks ja suuliste seletuste andmiseks seoses Mere Tööjõud Tallinn OÜ suhtes algatatud kontrollimenetlusega. Maksuhaldur kontrollib Mere Tööjõud Tallinn OÜ töötasudelt või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensionija töötuskindlustusmaksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust 2013. a märtsist 2014. a veebruarini. Äriühingu esitatud deklaratsioonidest nähtus, et URI on saanud kontrollitaval perioodil Mere Tööjõud Tallinn OÜ-st töötasu väljamakseid. Äriühing ei ole töötajaid korrektselt deklareerinud, mistõttu on vajalik saada teavet URI-lt kui kolmandalt isikult. UR-It kohustati lisaks võtma kaasa kontrolliperioodi kajastavad dokumendid (Mere Tööjõud Tallinn OÜ-ga sõlmitud tööleping, töötasu saamist tõendavad dokumendid, sh isikliku pangakonto väljavõte, palgalehed ja muud töötasu saamist tõendavad dokumendid).

3. MTA jättis 17.06.2014 vaideotsusega nr 6-1/2212-2 rahuldamata URI 29.05.2014 vaide MTA 28.04.2014 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud korralduses on selgitatud vaide esitaja seost Mere Tööjõud Tallinn OÜ suhtes läbiviidava kontrollimenetlusega. Maksuhaldur ei ole nõudnud URI-lt teavet, mille kasutamiseks tal puudub vajadus. Vaides esitaja ei ole toonud välja, et esineksid MKS §-s 64 sätestatud asjaolud teabe andmisest keeldumiseks. Maksuhaldur otsustab maksumenetluses asjaolude tuvastamise üle iseseisvalt. Korraldus on piisavalt motiveeritud, sisaldades viidet õiguslikule alusele ja vajalikul määral on selgitatud ka korralduse andmise faktilist alust.

4. URI esitas 17.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.04.2014 korralduse tühistamiseks. Maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduses märkinud, et ta oleks enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöördunud maksukohustuslase poole. MTA-l on võimalus saada kaebajalt nõutud teavet ka Mere Tööjõud Tallinn OÜ-lt. Korraldus ei ole proportsionaalne, sest kaebajat on kohustatud ilmuma suuliste ütluste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ei saanud kasutada mõnda kaebajat vähem koormavat meedet, näiteks dokumentide saatmist posti teel või seletuse võtmist telefoni teel.

5. Maksuja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Korralduses on selgelt ära toodud nõutud teabe ja läbiviidava maksumenetluse vaheline seos ning kaebajalt nõutud teabe maht ja olemus ei ole ebaproportsionaalne, võrreldes maksumenetluse eesmärgiga ega välju kontrollimenetluse piiridest. MKS § 62 lg-tes

1 ja 2 sätestatud kohustust ei ole rikutud, sest MTA pöördus 17.04.2014 korraldusega nr 12.2-

3-14-51511 3(7) 3/22987-1 Mere Tööjõud Tallinn OÜ poole, kuid äriühing jättis korralduse täitmata. Maksuhaldur on selgitanud, et tema andmetel ei ole Mere Tööjõud Tallinn OÜ tööjõumakseid korrektselt deklareerinud, mistõttu on vajalik koguda tõendeid kolmandatelt isikutelt (s.o väljamaksete saajatelt). Korraldus on piisavalt põhjendatud ning maksuhaldur ei pea eraldi argumenteerima, miks nõutakse teavet suuliselt. Maksuhaldur otsustab menetlustoimingu tegemise üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, lähtudes konkreetsetest asjaoludest. Suulise küsitlemisega on võimalik säästa mõlema poole aega ning viia maksumenetlus läbi kiirelt ja efektiivselt. Isikult tõese info saamiseks on sageli vältimatult vajalik, et uuritaval ei oleks võimalik küsimustele vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja kooskõlastada nendega antavaid vastuseid. See võimaldab tuua välja vastuolud huvitatud isikute ütlustes ja selgitada objektiivset tõde.

6. Tallinna Halduskohus jättis 09.10.2014 otsusega URI kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maksuhaldur ei ole rikkunud MKS § 61 lg-s 2 sätestatut. Maksuhaldur on enne kaebajalt teabe ja dokumentide nõudmist pöördunud MTA 17.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/22987-1 esmalt maksukohustuslase Mere Tööjõud Tallinn OÜ poole, kes jättis aga maksuhalduri nõude tähtajaks (28.04.2014) täitmata. Kolmandalt isikult nõutav teave peab käima samade tehingute kohta, kuid see ei nõua küsimuste ja soovitud andmete täpset kokkulangemist (vt lahendid nr 3-3-1-98-10, p 19; nr 3-3-1-24-11, p 14). Seega ei pidanud maksuhaldur küsima maksukohustuslaselt eelnevalt täpselt samu andmeid ja tõenäoliselt kõiki kaebajalt nõutud dokumente Mere Tööjõud Tallinn OÜ-l ka olla ei saa (nt kaebaja pangakonto väljavõtted). Praegusel juhul on maksuhaldur nõudnud kaebajalt sisuliselt sama teavet kui varem maksukohustuslaselt endalt (s.o töötajatele väljamaksete tegemist ja väljamaksete tegemise alust kajastavad dokumendid). Kuigi maksukohustuslaselt teabe varasemat nõudmist ei ole korralduses selgesõnaliselt märgitud, ei anna pelgalt see vormiviga alust korraldust tühistada (vt lahend nr 3-3-1-90-13, p 11).

Kaebajalt nõutud teave oli kooskõlas MKS § 61 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga teha kindlaks Mere Tööjõud Tallinn OÜ maksumenetluses tähtsust omavad asjaolud (vt lahend nr 3-3-1-24- 11, p 13) ning maksuhaldur ei pea põhjendama, kuidas on kolmandalt isikult nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (vt lahend nr 3-3-1-90- 13, p 11). Vaidlustatud korraldusega kaebajalt nõutud teabe ja dokumentide võrdlemine maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidega võib ilmselgelt aidata maksuhalduril kindlaks teha, kas Mere Tööjõud Tallinn OÜ on töötajatele tehtud väljamaksetega seotud maksukohustusi täitnud korrektselt. Maksuhaldur otsustab kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil ta kolmandalt isikult teavet ja dokumente nõuab. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud, et uuritavalt isikult tõese teabe saamiseks võib olla vajalik tagada, et seletusi andev isik ei saaks küsimustele vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja antavaid vastuseid nendega kooskõlastada. Lisaks saab maksuhaldur suulise selgituse andmise korral esitada kohe täpsustavaid küsimusi, seostada ülekuulatavale esitatavaid küsimusi samal ajal ettenäidatavate dokumentidega jms. Paljudel juhtudel võib suulisel seletusel selle vahetust olemusest tulenevalt olla ka suurem usaldusväärsus kui kirjalikul vastusel, mida ei anta spontaanselt ja mille andmisel puudub menetlejal võimalus tajuda tõendiallika käitumist või emotsioone. Kaebaja soovitud võimalus anda ütlusi telefoni teel võib samuti osutuda problemaatiliseks, sest maksuhaldur ei saa veenduda seletuse andja isikusamasuses ega selles, et isikut vastuste andmise ajal ei mõjutata. Vaidlustatud korraldusega on kaebajale antud alternatiivne võimalus esitada nõutavad dokumendid maksuhaldurile elektrooniliselt, mida kaebaja ei ole kasutanud ega ka põhjendanud selle kasutamise võimatust. Maksuhaldur ei pidanud selgitama kaebajale oma menetluslikku taktikat Mere Tööjõud Tallinn OÜ maksumenetluse läbiviimiseks ega põhjendama kaebaja maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamist. Kui kaebajal ei

3-14-51511 4(7) olnud korraldust võimalik täita, saanuks ta sellest maksuhaldurit teavitada ja taotleda korralduse muutmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. URI palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus ei kutsunud kaebajat kohtuistungile, kuigi kaebaja soovis avaldada enda seisukohti suulises menetluses. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus HKMS § 199 lg 1 p 2 alusel igal juhul tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

MTA kohustas 28.04.2014 korraldusega apellanti ilmuma 29.05.2014 maksuhalduri ametiruumidesse dokumentide esitamiseks ja suuliste seletuste andmiseks. Maksuhaldur ei ole korralduses selgitanud, kas enne kolmandalt isikult teabe nõudmist on pöördutud Mere Tööjõud Tallinn OÜ poole, mistõttu ei olnud täidetud eeldused kolmanda isiku poole pöördumiseks. Apellandilt nõutav informatsioon on maksuhalduril võimalik saada maksukohustuslaselt endalt. Maksuhaldur ei ole samuti põhjendanud, miks tuleb URI-l ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse isiklikult ning miks ei ole võimalik kasutada mõnda isikut vähem koormavat meedet (nt dokumentide saatmine posti teel või seletuste võtmine telefoni teel). Vaidlustatud korraldus ei vasta põhjendamispuuduste tõttu HMS § 54 nõuetele. Isik ei pea esitama mingi äriühingu kontrollimenetluse raames enda pangakonto väljavõtet ning vaidlustatud korraldus on selles osas selgelt ebaproportsionaalne ja põhiseadusevastane. Revidendile selliste andmete esitamine, millest nähtuvad apellandi isiklikud kulutused, kaupade ja teenuste (sh raviteenuste) soetamine, kuuluvus organisatsioonidesse jm rikub apellandi õigust eraelu puutumatusele. Soovitud mahus apellandi eraellu tungimine ei ole põhjendatud ega vajalik. Mere Tööjõud Tallinn OÜ maksukontrolli raames ei annaks ka krediidiasutus MTA-le ilmselt apellandi konto väljavõtet. Maksuhaldur on apellandilt nõudnud teavet, mille kasutamiseks tal vajadus puudub, kontrollimiseks piisaks ka üksnes filtreeritud väljavõttest või väljakirjutustest.

Jääb arusaamatuks, miks on apellanti kohustatud ilmuma oma tööajast maksuhalduri ametiruumidesse andma suulisi ütlusi ning kuidas seda tööandjale põhjendada ja kes korvab kaasnevad kulud. Kirjaliku teabe andmine oleks vestlusest palju mugavam, sest vastata saaks töövälisel ajal. Kuna tegemist on isiku jaoks enamkoormava nõudega, peab maksuhaldur ametiruumidesse ilmumise kohustust MKS § 10 lg-st 3 tulenevalt eraldi põhjendama, kuid ei ole seda vaidlustatud korralduses teinud. Kohtu esitatud põhjendused, mille kohaselt eeldatakse, et isik valetab, on ebaõiged ja alandavad.

8. Maksuja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Tallinna Halduskohus andis 03.09.2014 määrusega kaebajale võimaluse täiendavalt põhjendada vajadust arutada asja istungil, mida kaebaja aga ei kasutanud. Sellises olukorras oli kirjaliku menetluse läbiviimine põhjendatud ja halduskohus ei ole menetlusnorme rikkunud. HKMS § 199 lg 1 p 2 oleks rakendatav juhul, kui halduskohus oleks arutanud asja kohtuistungil, kuid jätnuks apellandi istungile kutsumata.

Vaidlustatud korralduses ei ole küll otsesõnu kajastatud MTA eelnevat pöördumist Mere Tööjõud Tallinn OÜ poole, kuid selles on viidatud MTA 17.04.2014 korraldusele, millega kontrollimenetlust alustati ja maksukohustuslase poole pöörduti. Vastustaja on halduskohtule esitanud tõendid, et enne apellandilt teabe küsimist on pöördutud Mere Tööjõud Tallinn OÜ

3-14-51511 5(7) poole (sh määratud sunniraha korralduse täitmata jätmise eest). Korralduses esinev vormiviga ei tingi selle tühistamist olukorras, kus MKS § 61 lg-s 2 toodud tingimused on olnud täidetud. Asjakohane ei ole väide, et maksuhaldur võinuks soovitud teabe saada maksukohustuslase enda käest, sest maksuhaldur otsustab kaalutlusõiguse alusel, millist informatsiooni ta vajab ning antud juhul on ilmselgelt vajalik saada teavet nii tööandjalt kui ka töövõtjatelt ja saadud andmeid omavahel võrrelda. Suuliste seletuste nõudmise vajalikkust on maksuhaldur kohtumenetluses põhjendanud ning halduskohus on seda otsuses põhjalikult selgitanud. Töötaja jaoks oleks pigem koormavam just kohustus kasutada tema tööandja suhtes tekkinud kahtluste kummutamiseks töövälist aega. Apellanti on kutsutud tema elukohale lähimasse maksuhalduri ametiruumi, et sellega kaasneks võimalikult väike ajakulu.

Apellandilt ei nõuta üksnes pangakonto väljavõtet, vaid koos sellega ka suuliste seletuste andmist, mille alusel saab maksuhaldur eristada apellandi isiklikke andmeid Mere Tööjõud Tallinn OÜ töötasumaksetest või võimalikest sularahas tehtud palgamaksete sissemaksmisest pangakontole. Selle kaudu välistatakse apellandi eraeluga seonduvad andmed kontrolliobjektist. Küsitava teabe maht ei välju korralduse eesmärkidest ega kontrolli piiridest. Mere Tööjõud Tallinn OÜ tööjõumaksude kontrollimiseks ei piisa üksnes apellandi pangakonto filtreeritud andmetega väljavõttest. Juhul, kui tegemist on varjatud töötasu maksetega sularahas, mis tööandja pangakontolt ei nähtu, muutuksid kontrollimisel oluliseks ka töövõtjate pangakontodele tehtud regulaarsed sularahasissemaksed, mis võivad osundada nn ümbrikupalkade maksmisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

10. Halduskohtu otsuse tühistamiseks HKMS § 199 lg 1 p 2 järgi ei ole alust. Tallinna Halduskohtu 09.10.2014 otsust ei ole tehtud isiku kohta, keda ei olnud seaduse nõuete kohaselt kohtusse kutsutud. Tallinna Halduskohus otsustas 03.09.2014 määrusega vaadata asja HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel läbi kirjalikus menetluses, mille raames said nii kaebaja kui ka vastustaja võrdselt esitada oma seisukohti. Kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu arvestades ei olnud kohtuistungi korraldamine käesoleva asja õigeks lahendamiseks ilmselgelt vajalik.

11. MTA kohustas 28.04.2014 korraldusega (tl 4 ja pöördel) URI-t ilmuma 29.05.2014 maksuhalduri ametiruumidesse dokumentide esitamiseks ja seletuste andmiseks, kohustades esitama Mere Tööjõud Tallinn OÜ-ga sõlmitud töölepingu ja töötasu saamist tõendavad dokumendid (sh pangakonto väljavõtted 2013. a märtsist kuni 2014. a veebruarini, palgalehed ja muud tõendid). Vaidlustatud korraldusest ega ka MTA 17.06.2014 vaideotsusest (tl 5-6) ei nähtu tõepoolest selgesõnaliselt, et maksuhaldur oleks eelnevalt nõudnud URI-le tehtud töötasuväljamaksete kohta andmeid maksukohustuslaselt (viidatud on üksnes äriühingu suhtes kontrolli läbiviimisele), kuid sellekohased andmed on maksuhaldur toonud ammendavalt välja halduskohtule esitatud vastuses, millele on lisatud Mere Tööjõud Tallinn OÜ-le tehtud MTA 17.04.2014 korraldus nr 12.2-33/22987-1 (tl 24-25) teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Korraldusega nõuti maksukohustuslaselt 28.04.2014 kell 10.00 ilmumist maksuhalduri ametiruumidesse koos dokumentidega, mis kajastavad kõiki töötajatele tehtud

3-14-51511 6(7) väljamakseid. Vastustaja on kohtule täiendavalt esitanud MTA 09.06.2014 korralduse nr 12.2.2/22987-4 (tl 26 ja pöördel), millega on Mere Tööjõud Tallinn OÜ-lt nõutud sunniraha tasumist, sest 17.04.2014 korraldus jäeti tähtajaks (28.04.2014) täielikult täitmata. Olenemata sellest, et maksuhaldur on nimetatud asjaolud toonud välja alles kohtumenetluses, esinesid need juba MTA 28.04.2014 korralduse andmise ajal ning MKS § 61 lg-s 2 sätestatud tingimus kolmanda isiku poole pöördumiseks oli objektiivselt täidetud, mistõttu ei ole korralduse tühistamiseks alust.

12. Riigikohus leidis 14.04.2014 otsuses nr 3-3-1-90-13 (p 11), et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamiseks annab õigusliku aluse MKS § 61 lg 1 ning kuigi sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas kolmanda isiku kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on vajalik, ei saa korraldust selles osas tühistada üksnes põhjusel, et kaalumise käiku korraldusest ei nähtu. Riigikohtu 30.03.2011 otsusest nr 3-3-1- 98-10 (p-d 14-16) tuleneb samuti, et teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks piisab eriti teabe samalt isikult esmakordse nõudmise korral üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele. Suurem põhjendamiskohustus kaasneb üksnes maksuhalduri juurde korduvalt ilmumise nõude puhul.

13. Seega tuleb maksuhalduril kolmanda isiku MKS § 61 lg 1 alusel maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamise vajadust alati kaaluda ning MKS § 10 lg 3, § 12, §

46 lg 3 p 5 ja § 61 lg 3 kohaselt seda ka vastavas korralduses põhjendada, kuid selline põhjendus võib olla tavapärasest väiksema ulatusega ja mitte kuigi üksikasjalik. Käesoleval juhul ei sisalda MTA 28.04.2014 korraldus küll eraldiseisvat põhjendust, miks pidas maksuhaldur vajalikuks kutsuda URI teabe andmiseks MTA ametiruumidesse, kuid MTA 17.06.2014 vaideotsuse p-st 17 saab siiski järeldada, et maksuhaldur on pidanud esmajoones vajalikuks tõendite kogumist võimalikult vahetult. Kohtumenetluses on vastustaja oma positsiooni põhjalikumalt selgitanud. Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne.

14. Kuigi vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse põhjendused on puudulikud, ei ole materiaalselt õiguspärase haldusakti tühistamiseks siiski alust. URI ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus koormaks teda ebaproportsionaalselt või oleks muul põhjusel õigusvastane. Viited tööandja poolt võimalikule takistuste tegemisele on üksnes hüpoteetilised ning kolmandal isikul on õigus taotleda maksuhaldurilt korralduse täitmisega seotud kulude hüvitamist vastavalt MKS § 66 lg-tele 1 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse 14.05.2002 määrusele nr 157 „Kolmandale isikule „Maksukorralduse seaduses“ sätestatud kohustuste täitmisega kaasnenud kulude ja eksperdile ekspertiisiga seotud kulude hüvitamise suurus ja kord“.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebajalt ei ole nõutud teavet ilmselgelt suuremas ulatuses, kui see on vajalik Mere Tööjõud Tallinn OÜ maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Maksuhaldur on asjakohaselt märkinud, et URI-le tehtud töötasu väljamaksete hindamiseks ei pruugi piisata üksnes tema pangakonto filtreeritud väljavõttest, vaid maksuhalduril peab olema võimalik hinnata pangakontol toimunud liikumisi tervikuna. MKS §-st 26 tulenevalt on maksuhalduri ametnikud ja töötajad kohustatud hoidma saladuses muu hulgas pangasaladust (krediidiasutuste seaduse § 88), mida nad teavad seoses teenistusvõi töökohustuste täitmisega. Samuti on maksuhaldur kohustatud järgima isikuandmete kaitse seaduse nõudeid (nt mitte avaldama maksukohustuslasele kolmanda isiku kohta käivaid delikaatseid isikuandmeid).

3-14-51511 7(7) 16. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb URI apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.10.2014 otsus muutmata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et URI on tasunud riigilõivu 15 eurot. Muude menetluskulude kandmise kohta andmeid esitatud ei ole. Kuna URI apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti URI kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Maksuja Tolliamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets