3-14-53263/30 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 7. mai 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-53263 Kohtuasi A.N. kaebus trenažööride tagasi toomise kohta Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.N. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta A.N. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 08.06.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.12.2014 koostas kinnipeetav A.N. (edaspidi kaebaja) Viru Vanglale vaide (tl 18 ja 20), milles avaldas rahulolematust trenažööride kollasest majast ära viimise suhtes ning soovis, et vastav käsk annulleeritaks ja trenažöörid tagasi toodaks. 18.12.2014 otsusega nr 6-14/42406-3 (tl 21) teatas Viru Vangla, et käsitleb esitatut märgukirjana ja loobub sellele vastamisest, kuna pöördumine pole esitatud eesti keeles.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 21.12.2014 koostatud kaebuses (tl 1) märkis kaebaja, et on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, kuna esitas vaide ja soovis selles, et trenažöörid toodaks oma kohale tagasi. Ta palus, et kohus võtaks kaebuse menetlusse ning lisas, et soovis vaides trenažööride tagasi toomist, kuid vangla ei pidanud esitatut vaideks.

3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 52-53) paluti kaebus läbi vaatamata või täies ulatuses rahuldamata jätta. Seejuures leiti, et võõrkeelse pöördumise tõttu on ametnik küll võinud seda ekslikult märgukirjaks pidada, kuid lõppkokkuvõttes on pöördumine tagastatud õigesti. Kaebust peeti ka sisuliselt põhjendamatuks ja märgiti, et kehtiv vangistusõigus ei anna kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda trenažööri olemasolu vangla eluosakonnas.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on kohus kaebuse menetlusse võtmise küsimist lahendades juba leidnud, et kaebaja poolt vene keeles esitatud vaide tagastamist saab pidada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks. Seega vajab lahendamist üksnes sisuline küsimus - kas vangla toimib õiguspäraselt, kui ei võimalda kaebajale eluosakonnas trenažööride olemasolu.

5. Kinnipeetavate elukorraldusega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses. Kehakultuuri ja sportimisega seonduvat käsitleb selle seaduse § 55 lg 1, milles on kehtestatud üksnes, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Sätestatust ei tulene, kuidas täpselt peab vanglateenistus kinnipeetavale sportimist ja kehakultuuriga tegelemist võimaldama ning seda ei reguleeri ka ükski muu õigusakt. Milliseid spordivahendeid vangla kinnipeetavatele kasutada annab ei näe ette ka Viru Vangla kodukord. Seetõttu ei ole ühelgi kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda, et talle võimaldataks sportimine või kehakultuuriga tegelemine mingil kindlal viisil või mõnel konkreetsel seadmel. Seega on vanglateenistusel vastava valdkonna üle otsustamisel laiaulatuslik kaalutlusõigus. Kohtu volitused on niisuguste otsustuste puhul piiratud. Tal ei ole võimalik hinnata otsustuse sisulist otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest.

6. Kehakultuuriga tegelemisega seonduvat on käsitlenud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-5-10. Selles leiti muuhulgas, et kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetel väljakutel ja ruumides. Seesama põhimõte saab kehtida ka kehakultuuriga tegelemiseks mõeldud vahendite, sealhulgas trenažööride võimaldamise suhtes. Kohtul pole alust kahelda kaebaja vaide väites, et tema eluosakonnas on ära viidud trenažöörid asendatud teiste treenimisvahenditega. Nende abil on kehakultuuriga tegelemise võimalus talle tagatud ning vangla pole tema vastavat õigust rikkunud.

7. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebaja kohtule esitatud kohustamisnõudel alust ning seetõttu peab Tartu Halduskohus jätma kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla menetluskulude kohta dokumente ja taotlust ei esitanud. Seega jäävad tema võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane