3-14-53302/27 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 7. mai 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-53302 Kohtuasi E.J. kaebus Maksuja Tolliameti 03.12.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/25842-4 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: E.J., esindaja Deniss Matvejev Vastustaja: Maksuja Tolliamet, esindaja Karin Kask Asja läbivaatamine

Kohtuistung 23.04.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.J. kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2. Jätta kaebaja poolt kantud menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 08.06.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.08.2013 kriminaalasjas nr 1-13-7112 koostatud kohtuotsusega (tl 7-8) on Viru Maakohus tunnistanud E.J. (edaspidi kaebaja) karistusseadustiku § 376 lg 1 järgi süüdi tubakatoodete käitlemise korra rikkumises. Lühimenetluse süüdistusaktist nr 13240300064 (tl 58) nähtuvalt

2

süüdistati kaebajat selles, et ajavahemikul 06.08.2013 kuni 07.08.2013 toimetas ta Illuka vallas metsas asuvast peidikust Narva jõe kaldal seisvasse paati ja sealt edasi Narva linna oma paadigaraaži 80 000 Venemaa maksumärgiga sigaretti, ladustas ja hoidis neid seal kuni 08.08.2013 ning kavatses 07.08.2013 metsas olevast peidikust Narva linna edasi toimetada veel 120 000 Venemaa maksumärgiga sigaretti, kuid oli kinni peetud 25.08.2014 teatati kaebajale, et alustatakse maksumenetlust ebaseaduslikult käideldud sigarettide impordimaksude määramise osas (tl 9-11). 03.12.2014 koostati Maksuja Tolliametis maksuotsus nr 12.2-3/25842-4 (tl 20-28), millega kohustati teda Eestis käitlemiseks mittelubatud sigarettidega seonduvalt tasuma 4313,38 euro suurusest tollimaksust, 17 646 euro suurusest aktsiisimaksust ja 5889,58 euro suurusest käibemaksust koosnevat kokku 27 848,96 euro suurust maksusummat.

Veel on asja materjalidesse esitatud 23.10.2014 koostatud kontrollakt nr 12.2-3/25842-3 (tl 12-16), selle peale kaebaja esindaja poolt koostatud vastuväide (tl 17-19), asitõendi ja sündmuskoha vaatlusprotokollid (tl 59-65), kaebaja kahtlustatavana kinnipidamise ja ülekuulamise protokollid (tl 30 ja 66-68), tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 68), kriminaalasja nr 1-13-7112 kohtuistungi protokoll (t 69-71) ning tolliväärtuse ja kaubakoodi määramisega seonduv kirjavahetus ja tabelid (tl 72-75).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 31.12.2014 esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-6) palus kaebaja tühistada talle Maksuja Tolliametis kokku 27 848,96 euro suuruste maksusummade määramise kohta tehtud maksuotsus nr. 12.2-3/25842-4. Kaebuse väidetel rikub see õiguspärase ootuse, proportsionaalsuse, uurimise ja õiguskindluse põhimõtteid. Neid seisukohti põhjendas ta väidetega, et kontrolli alustati enam kui aasta möödumisel, kuna sigaretid hävitati enne seda, polnud haldusmenetlus kiire ja efektiivne, sigarettide tolliväärtus määrati ebaõigesti, seda ei põhjendatud ega vastatud selgesõnaliselt ka vastuväitele ning impordimaksude tasumist nõutakse isikult, kes ei vastuta võla eest. Seejuures leiti, et vastustaja ei tuvastanud enne käibemaksu võlgnevuse määramist, et sigaretid toimetati Eestisse ühendusevälisest riigist, et need olid täidetud tubakaseaduse § 15 nimetatud taimega Nicotina, et tema oli üksnes sigarettide pidaja ega omanud tegelikku võimu nende üle ning ei teinud kindlaks ka importmaksu maksma kohustatud tegelikke valdajaid ja püüab veeretada tõendamiskohustust talle. Veel leidis kaebaja, et ka materiaalõigust on ebaõigesti kohaldatud, sest tegemist oli peremehetute sigarettidega, millised hävitati tolliseaduse alusel kehtestatud korras ja olid alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 27 lg 1 p 4 alusel aktsiisist vabastatud.

3. Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) vastuses (tl 55-57) ei nõustutud kaebuse väidetega, paluti seda mitte rahuldada ning leiti, et maksuotsuses on selgelt põhjendatud nii tollivõla tekkimise koha kui aja määramist ja selgitatud ka tolliväärtuse kindlakstegemist. Muuhulgas märgiti, et enne maksukorralduse seaduse (edaspidi (MKS) § 98 sätestatud aegumistähtaja möödumist ei saanud kaebajal tekkida kindlustunnet maksusumma mittemääramise suhtes ning lisati, et valdus tähendab puhtfaktilist võimu asja üle, kuna suur osa sigarettidest asus just talle kuuluvas paadikuuris, on tegelemine nende ladustamisega tõendatud. Veel märgiti, et kuna sigaretipakkidel olid Venemaa Föderatsiooni maksumärgid, pidi kaebaja eeldama, et need on sisse toodud ebaseaduslikult ning väideti, et tollivõlg ei lõppenud, sest kaup konfiskeeriti väljaspool esimest tolliasutust.

4. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kaebuse väidete ja nõude juurde ning esitasid nimekirja ja kuludokumendid riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega seotud kokku 1833 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks (tl 101-104). Kaebaja väitis vande all seletust andes esmalt, et tal pole kirjalikus avalduses öeldule midagi lisada. Küsimustele vastates väitis ta muuhulgas, et viis metsas olnud pakid teise kohta, kuid ei olnud nende valdaja, ei teadnud, mis seal sees oli ega tohtinud neid avada. Seejuures möönis ta aga, et on ajakirjanduse järgi teadlik salasigarettide Eestisse toomisest

3

ega saa millegagi veenda kohut selles, et ei teadnud tema poolt edasi toimetatud sigarettide ebaseaduslikkusest. Veel väitis ta, et maksustamisega seonduv polnud talle kriminaalmenetluse ajal teada ja ka praegu ei ole see arusaadav, sest kaup on hävitatud ja keegi pole sellega seoses mingit kasu saanud. Kaebaja esindaja väitis, et ei saa üldse aru, kuidas on vastustaja poolt esitatud tabelit kasutatud ja miks polnud seda maksuotsusele lisatud. MTA esindaja jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ning selgitas täiendavalt üksnes eelnimetatud tabeliga seonduvat. 28.04.2015 edastas kaebaja esindaja taotluse ja dokumendid (tl 110-112) ka kohtuistungiga seotud 264 euro suuruse menetluskulu kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on täiendavate maksusummade määramise põhjuseks olnud kriminaalmenetluses kogutud tõendite alusel kujundatud seisukoht, et kaebaja võttis teadlikult oma valdusesse, hoidis ja toimetas edasi ilma Eesti Vabariigi maksumärkideta tubakatooteid. Pooltel ei ole vaidlust selles, et Illuka vallas Narva jõe lähedal metsas asunud peidikust, jõe ääres olnud kaebaja paadi juurest ja talle kuuluvast garaažist leiti suures koguses Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette, kriminaalasjas tehtud otsusega on teda sellega seoses karistatud ja sigaretid konfiskeeritud ning vastav otsus on jõustunud. Vaidlust ei ole ka selles, et maksuhaldur pole tuvastanud, kes ja kuidas sigaretid metsa toimetas ning kellele pidi kaebaja need edasi andma. Seega on halduskohtul vaja otsustada üksnes selle üle, kas kaebajal on sellele puudusele ning sigarettide konfiskeerimisele ja hävitamisele vaatamata siiski kohustus tasuda maksuotsuses määratud suurusega tollimaksu, tubakaaktsiisi ja käibemaksu.

6. Tollivõlaga seonduvat reguleerib Euroopa Ühenduste Nõukogu määrusega nr 2913/92 kehtestatud ühenduse tolliseadustik (ÜTS). Nimetatud seadustiku puhul on tegemist liikmesriikides tervikuna otsekohalduva määrusega, mille eesmärgiks oli ühenduse arvukates õigusaktides sisalduv ühte koondada ning millega kehtestatakse nii Euroopa liidu tollieeskirjad kui asjassepuutuvate maksukohustuste alused. ÜTS artikkel 4 punktide 1 ja 9 kohaselt tähendab mõiste „tollivõlg“ isiku kohustust tasuda muuhulgas impordimaksu ning mõiste „isik“ hõlmab nii füüsilist kui juriidilist isikut. ÜTS artikkel 202 lg-te 1a, 2 ja 3 kohaselt tekib tollivõlg hetkest, kui kaup, millelt tuleb tasuda importmaks tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile ning võlgnikuks on isik, kes kõnealuse kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõi, selle ebaseaduslikus sissetoomises osales, selle omandas või seda valdas ja vastava tegevuse ajal teadis või oleks pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Seega eristab seadustik küll isikuid, kes on ebaseadusliku kauba vahetult tolliterritooriumile toonud, muul viisil selle ebaseaduslikus sissetoomises osalenud ning hiljem omandanud või vallanud, kuid võlgnikuks on võimalik lugeda neid kõiki.

7. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kaebaja toimetas edasi ja hoidis oma paadigaraažis Eesti maksumärgiga märgistamata sigarette. Kahtlustatavana 08.08.2013 antud ütlustes ja 09.08.2013 toimunud kohtuistungil seletatuga on ta selle ise selgelt ka omaks võtnud. Lisaks on ta enda kahtlustavana kinnipidamise protokollile antud allkirjaga kinnitanud, et temalt ära võetud sigaretid olid just Vene Föderatsiooni maksumärkidega. Seega ei saa ta nüüd enam kuidagi ebaseaduslike sigarettide edasi toimetamist ja hoidmist eitada või väita, et tegemist polnudki ühendusevälisest riigist pärinevate tubakatoodetega. Ka käesoleva asja arutamiseks korraldatud kohtuistungil vande all seletusi andes kinnitas kaebaja nii sigarettide mootorpaadiga metsas asunud peidikust ära toomist, kui enda juurde garaaži ladustamist. Tema väidetel oli tegemist talle teadmata isiku käest telefoni teel saadud ülesande täitmisega, mille eest lubati maksta ka tasu. Neid asjaolusid, riigipiiri lähedust ning kauba suurt kogust arvestades pidi ta igal juhul mõistma, et tegemist pole mitte metsa vedelevate peremehetute pakkide transportimise, vaid kauba ebaseadusliku Eestisse toimetamisega ja tema osaleb selle metsast ära toomise ja ajutise ladustamisega vastavas tegevuses. Kuna ülesanne hõlmas kogu sellisel viisil peidetud kauba määratud kohta toimetamist, ei oma tollivõla tekkimise

4

seisukohalt tähendust, et kaebaja polnud kinnipidamise hetkeks jõudnud veel kogu kaupa metsast välja vedada ja kokkulepitud kohta ladustada. Samuti ei oma tähendust see, kas kaup oli täielikult tema võimu all või oli ta pelgalt selle teise kohta toimetamiseks antud korralduse täitja ja valdas seetõttu kaupa vaid ajutiselt.

8. Tubakatoodete käitlemist reguleerib tubakaseadus (edaspidi TubS). Selle § 6 lg 1 p 3 kohaselt loetakse tubakatoodete käitlemiseks ka nende kaubanduslikus koguses hoidmist, ladustamist ja edasitoimetamist. Sama paragrahvi lõige kaks aga näeb ette, et tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks kohaldatakse ATKEAS sätteid. Selle § 57 lg p 1 ja § 58 lg 1 kehtestatu võimaldab füüsilisel isikul deklareerimata ja maksuvabalt väljastpoolt liidu territooriumit oma pagasis Eestisse toimetada kuni 40 sigaretti või saada aktsiisivaba saadetisena mitte rohkem kui 50 sigaretti. Kaebaja juurest leiti 200 000 Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigaretti. Seda, et need olid seaduslikult üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja nõuetekohased tolliformaalsused läbinud, ei ole ta väitnud ega tõendanud.

9. ATKEAS § 22 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab aktsiisi maksma isik, kes on võlgnik ühenduse tolliseadustiku mõistes. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 paneb aktsiisi maksmise kohustuse ka isikule, kes on rikkunud seaduse nõudeid muuhulgas aktsiisikauba ladustamisel, lähetamisel, vedamisel ja valdamisel. Eelnevalt on juba põhjendatud, miks tuleb kaebaja tollivõlglaseks lugeda. Seega lasub tal ka aktsiisi maksmise kohustus ning tähendust ei oma, kas maksuhaldur püüdis välja selgitada isikut, kes sigaretid vahetult üle tollipiiri toimetas või kellelt kaebaja nende edasitoimetamiseks ja kokkulepitud kohta ladustamiseks korralduse sai.

10. Tollivõla lõppemisega seonduv on reguleeritud ÜTS neljandas peatükis. Selle artikkel 233 punkti d kohaselt lõpeb tollivõlg muuhulgas, kui kaup, millega seoses on vastavalt eelnevalt juba viidatud artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem. Sätestatust tuleneb seega, et kauba konfiskeerimine lõpetab tollivõla ainult siis, kui kaup peetakse kinni ebaseaduslikul sissetoomisel. Kaebajalt ära võetud sigarette ei peetud kinni mitte nende ebaseaduslikul üle piiri toimetamisel vaid sellele järgnenud edasitoimetamisel ja ladustamisel ning seega ei saa nende konfiskeerimine tollivõlga ka lõpetada. Seda, et antud juhul oleks kohaldatav mõni muu tollivõla lõppemise alustest, pole kaebaja väitnud ega tõendanud.

11. Kaebuses viidatud ATKEAS § 27 lg-s 1 on loetletud juhud, milliste esinemisel on kaup aktsiisist vabastatud. Selle punktis neli on küll muuhulgas ära nimetatud ka peremehetu kaup, kuid sätte kohaldamiseks puudub alus, sest eelnevalt juba käsitletu kohaselt pole mingit põhjust lugeda kaebajale määratud aktsiisimaksu aluseks olevaid sigarette peremehetuteks. Süüteoasjas tehtud karistusotsusega konfiskeeritud ja hävitatud aktsiisikauba aktsiisist vabastamist aga kehtestatu ette ei näe.

12. Maksude määramisega seotud aegumistähtajad sisalduvad maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-s 98. Selle lõikes kaks kehtestatu näeb ette, et maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta arvates maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. ATKEAS § 24 lg 12 kohaselt tekib sama seaduse § 22 1 p-s 4 nimetatud isikul maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Samas on kehtestatud ka, et kui seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikut ei ole võimalik kindlaks teha, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa.

5

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani kaebaja tubakatoodete käitlemisega seotud rikkumise toime ajavahemikul 06.08.2013 kuni 08.08.2013 ning see avastati, kui ta 07.08.2013 ebaseaduslike sigarettide paati toimetamisel kinni peeti ja 08.08.2013 oma paadigaraaži ladustatud sigaretid piiriametnikele vabatahtlikult välja andis. MKS § 98 lg-st 2 tulenev aegumistähtaeg algas seega 01.01.2014. Kuna maksuotsus on koostatud 03.12.2014, kui maksu määramise ühe aastane tähtaeg ei olnud veel möödunud, ei saanud kaebajal kuidagi tekkida lootust, et maksu ei määratagi.

13. ÜTS artikkel 20 lg 1 kohaselt põhinevad tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluvad tollimaksud Euroopa Ühenduste tollitariifistikul. Ühist tollitariifistikku käsitleva Euroopa nõukogu määruse nr 2658/87 lisas I sätestatust tulenevalt on sigaretid maksustatavad 57,6% tollimaksumääraga. ATKEAS § 56 lg 1 ja 2 kohaselt koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 46,50 eurot ja proportsionaalne määr 34 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast ning seda makstakse mitte vähem kui 90 eurot 1000 sigareti kohta. ATKEAS § 60 lg-tes 1 ja 2 ettenähtu kohaselt arvutatakse maksumärgistamata sigarettide aktsiis lähtudes nende levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal ning levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindadest arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. Käibemaksuseaduse § 1 lg 1 p-s 2, § 3 lg 6 p-s 1 ja § 6 lg 1 p-s 3 kehtestatust tulenevalt on kauba import Eestisse käibemaksu objektiks, impordiks loetakse juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses ning käibemaksu peab maksma isik, kes on selle seadustiku kohaselt võlgnik. Sama seaduse § 13 lg-st 1 tulenevalt moodustab imporditava kauba puhul maksustatava väärtuse ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ning kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud. Eelnevalt juba käsitletu järgi on kaebaja ühenduse tolliseadustiku kohaselt võlgnik ja seega lasub tal ka käibemaksu tasumise kohustus. Vaidlusalune maksuotsus lähtub kõigi sellega tasumisele määratud maksude osas eelnimetatud maksumääradest ja nende kohaldamise tingimustest ning on igati kooskõlas ka kõigi MKS §-s 46 maksuhalduri haldusaktide kohta kehtestatud nõuetega. Selles ära toodud faktilised ja õiguslikud alused ning maksusummade arvutamise metoodika kirjeldused, mis võimaldavad mõista otsustatu sisu ja seda ka kohtulikult kontrollida.

14. Maksukorralduse seaduse § 150 lg-s 1 ja 2 on kehtestatud, et maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Sama paragrahvi lõikes kaks sätestatuga on seaduseandja pannud maksuhaldurile tõendamiskoormuse üksnes nende tõendite osas, mida valdab ainult tema. Kaebaja on esitanud küll väite, et sigarettide tolliväärtus määrati valesti, kuid pole mingeid tõendeid esitanud. MTA aga on kohtumenetluses esitanud tabelid, mille alusel on võimalik veenduda, et sigarettide tolliväärtused ja neist tulenev maksusumma määrati siiski õigesti.

15. Kaebaja kohtuistungil antud seletustes viidatud topeltkaristamise keeld sisaldub põhiseaduse §-s 23 ja hõlmab süütegude eest karistamist. Kõik kriminaalkorras kohaldatavad karistused on üles loetud karistusseadustiku §-des 44 ja 45 ning maksude määramist pole seejuures ära nimetatud. Seega ei ole see keeld käesolevas asjas kohaldatav ning asjaolu, et kaebaja on tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest kriminaalkorras karistatud, ei saa vähimalgi määral mõjutada tema maksukohustuse sisu ega ulatust.

16. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 sätestatu kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas, sest alused maksuotsuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumiseks puuduvad. Seetõttu puudub vajadus korrata neid kõiki üle ning on võimalik piirduda ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.

6

17. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Maksuja Tolliamet oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Seetõttu jäävad nii tema võimalikud kulud kui kaebaja poolt riigilõivude ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 2097 euro suurused kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane