4-15-2612/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-2612

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. mai 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-15-2612

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi

kaebus PPA Põhja prefektuuri N.K

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 09.04.2015 otsusele väärteoasjas nr 2317,15,002752

Kohtumenetluse pooled

(isikukood

Kaebuse esitaja: N.K XXX; elukoht: XXX; töökoht: OÜ XXX)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta N.K kaebus talle määratud trahvide vähendamiseks rahuldamata ja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 09.04.2015 otsus N.K-le määratud rahatrahvi osas muutmata.

2. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et N.K-le määratud trahv summas 200 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o. 4 kuu jooksul võrdsetes osades otsuse jõustumisest ehk

50 eurot igas kuus.

Trahvid tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155060833.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 26.02.2015 otsusega väärteoasjas nr 2317,15,002752 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja N.K-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis N.K 17.03.2015 kell 18.15 ajal Keilas Metsa 11 maja juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt oli peatunud seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega alates 07.08.2014. Sellega rikkus N.K LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid.

2. N.K oma kaebuses kohtule väidab, et otsus on ebaõiglane ning palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada või vähendada trahvisumma miinimumini. Kaebaja hinnangul oli tegemist inimliku eksimusega, st ta tõesti ei teadnud juhilubade kehtivuse aegumisest. Kaebaja tegi samal päeval interneti teel juhilubade kiirtaotluse ning esitas selle koopia kaks päeva hiljem koos oma vastulausega menetlejale. Tema karistusregistris ei ole ühtegi karistust.

N.K, olles tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku vastusega, oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kuid taotles trahvi tasumist osade kaupa, sest tal tuleb tasuda ka pangavõlga.

3. kaebus rahuldamata Kohtuväline menetleja kirjalikus vastuses kaebusele palub jätta N.K ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. N.K süüline käitumine on aset leidnud ning väärtegu õigesti kvalifitseeritud. Isikul puudus alates 07.08.2014 juhtimisõigust tõendav dokument. Tegu oli toime pandud hooletusest, kuivõrd menetlusalune isik oleks pidanud enne sõidukit juhtima asumist reaalselt kontrollima dokumendi kehtivust. Kohtuvälise menetleja otsusega on N.K LS § 201 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja hinnanud süü suurust – tegu ja selle tagajärge, tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust ning rikkumise esmakordsust.

Samuti on kergendava asjaoluna arvestatud isiku kahetsusega, raskendavate asjaolude puudumisega, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaebajale määratud rahatrahv on proportsionaalne ja vastavuses toimepandud rikkumisega. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2317,15,002752 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

4. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. N.K tunnistas kohtueelses menetluses, et juhtis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal sõiduautot ning selgus, et tema juhiluba oli aegunud. Kaebaja kahetses ning lubas juhiload ära vahetada.

Kaebaja poolt toimepandut tõendab lisaks isiku enda ütlustele veel politseitöötaja Robert Vahteri ütlused, kelle sõnul pidas ta 17.03.2015 Ilja Samoiloviga tööülesandeid täites kinni N.K

, kelle juhiluba oli alates 07.08.2014 aegunud. Kehtivate juhilubade puudumise kohta annab tunnistust ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõte ja sama ameti vastus N.K juhilubade kehtivuse kohta 17.03.2015 kell 18.15.

Eeltoodust tulenevalt on N.K poolt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine, s.o LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud rikkumine tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega, samuti on tema tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi.

5. Kaebajale määratud karistuse hindamisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Kohtuväline menetleja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-58-13, mille kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

LS § 201 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või aresti.

Kohtuväline menetleja on N.K-le etteheidetava teo eest määranud karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut (200 eurot), s.o sanktsiooni alumises neljandikus. Otsusest tulenevalt on menetleja arvestanud, et kaebaja pani teo toime hooletusest, ta on võtnud arvesse karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Seega vastab N.K-le määratud karistus tema süü suurusele ning arvestab karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke.

Kohtu hinnangul ei ole menetluse lõpetamine N.K suhtes põhjendatud. Juht peab enne sõitma asumist olema veendunud, et tema juhiload kehtivad. Käesoleval juhul olid kaebaja juhiload aegunud juba seitse kuud enne kinnipidamist. Seega on kaebaja suhtunud oma kohustustesse hoolimatult ja vastutustundetult ning asjaolu, et ta on kohe peale rikkumist taotlenud juhilubade taastamist, ei vähenda tema süü suurust.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Küll aga peab kohus võimalikuks, et kogu trahvi korraga tasumine on kaebaja majanduslikku seisu arvestades raske ning annab võimaluse KrMS § 66 lg 2 alusel tasuda määratud trahvi ositi, s.o 4 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest, ehk igas kuus 50 eurot.

Trahv tuleb tasuda politsei otsuses näidatud rahandusministeeriumi arvele ning kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220155060833.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p-st 2, 133, 134.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/