3-14-52824/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52824 Otsuse kuupäev

6. mai 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Karli Peelbaumi kaebus Tartu Vangla 14. oktoobri 2014 käskkirja nr 6-2/1275 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Karli Peelbaum Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 5. juuni 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla karistas kinnipeetav Karli Peelbaumi 14.10.2014 käskkirjaga nr 6-2/1275 distsiplinaarkorras noomitusega Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 rikkumise eest seoses ebaviisaka käitumisega. K. Peelbaum esitas käskkirja peale vaide, mis jäeti Tartu Vangla 12.11.2014 vaideotsusega nr 1-11/501-2 rahuldamata.

2. 17.11.2014 saabus Tartu Halduskohtusse K. Peelbaumi kaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla 14.10.2014 käskkirja nr 6-2/1275 tühistamist. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohus esitas 09.12.2014 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus edastada kohtueelse menetluse materjalid ning K. Peelbaumi vanglasisese isikuarve väljavõtte. Tartu Vangla täitis kohtunõude 12.12.2014.

4. Oma 19.12.2014 määrusega rahuldas Tartu Halduskohus K. Peelbaumi menetlusabi taotluse ning vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

5. Tartu Vangla palub 09.01.2015 kirjalikus vastuses kaebusele jätta see rahuldamata.

6. 27.01.2015 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 06.04.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 06.05.2015.

Kaebuse põhjendused

7. Kaebaja märgib, et ei ole tegu toime pannud ning menetlus on läbi viidud väga kergekäeliselt. Nelja ametniku poolt on koostatud ettekanne, mis ei lähe kokku nende hilisemate ütlustega. Margo Tomson, kes väidab, et oli vahejuhtumi juures, lahkus enne vahejuhtumit ning ei saanud seista valveruumi ja trellide vahel. Rauno-Sander Ennok kinnitab ettekandes, et seisis vahejuhtumi juures ja kuulis kõike, kuid kaamerapildist nähtuvalt lahkus ka tema enne vahejuhtumit. Veiko Tonts tunnistab oma selgitustes vaid osa sellest, mida ta on ettekandes väitnud. Ka Kaur Vassil väidab ettekandes, et kõik neli ametnikku oldi juhtunu juures, aga pärast ta väidab, et ei mäleta, kas R-S. Ennok ja M. Tomson olid või ei olnud.

8. K. Peelbaum juhib tähelepanu, et menetleja leiab, et tema ja Janek Pallo ütluseid ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna nad võisid neis kokku leppida, kuid menetluse ajal ei puutunud ta J. Palloga kokku. Menetleja pole tema ja J. Pallo ütlusi suutnud ümber lükata. Ka vaidemenetluses on menetleja jäänud olenemata faktidest oma seisukoha juurde.

Vastustaja vastuväited

9. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja väide, justkui ta ei oleks talle ette heidetud tegu toime pannud, on alusetu. Vastustaja möönab, et 14.09.2014 ettekandes nr 4371 oli ebatäpsusi ning kõik valvurid ei viibinud kogu vaidlusaluse intsidendi toimumise aja osakonna trellukse juures. Samas ei ole vaidlust K. Vassili ja V. Tontsi kohaloleku üle. Pelgalt sellest, et esialgses ettekandes on ebatäpsusi, ei saa järeldada teokoosseisu puudumist. Et menetluse jooksul on distsiplinaarsüüteo toimepanemine tõendamist leidnud, puudub alus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks.

10. Tartu Vangla märgib, et asjakohane ei ole kaebaja vastuväide, et ta ei ole J. Palloga menetluse kestel kokku puutunud, kuna olukorras, kus kaebaja kambrikaaslane on intsidendi juures ning kuuleb seda, kuidas kaebaja oma tegu õigustada püüab, on tõele mittevastavate ütluste andmine ka ilma hilisema kokkuleppimiseta võimalik. Eluliselt on raskesti usutav, et soov rääkida kaaskinnipeetavaga väidetavast ühisest tuttavast nimega Kaur Kits tekib just ajal, mil ametnik Kaur Vassili meeldetuletuse tõttu ei lubatud kaebajat spordisaali.

Kohtu seisukoht

11. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 14.10.2014 käskkirja nr. 6-2/1275 tühistamist. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebaja karistatud Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 rikkumise eest seoses vanglateenistuse ametnikuga ebaviisaka käitumisega. Distsiplinaarmenetluse

materjalide kohaselt kaebaja 14.09.2014 kella 15.55 paiku E-hoone 9. eluosakonna trellide eest väljendas „(solvav sõna), ma panin juba botased jalga. Kuradi Kaur pani kitse.“ Ja kui valvur Kaur Vassil küsis kaebajalt „kuidas palun“, siis kaebaja vastas: „ mul on sõber Kaur, kes on kits.“ Nimetatud käitumise kohta koostasid vanemvalvur Margo Tomson ja valvurid Veiko Tonts, Kaur Vassil ning Rauno-Sander Ennok ettekande nr 4371 ning 14.10.2014 käskkirjaga karistati kaebajat noomitusega.

12. Poolte vahel on erimeelsus selles, kas kaebaja sooritas talle inkrimineeritud teod ja kas kaebajale määratud karistus oli põhjendatud. Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Vastavalt vangistusseaduse § 63 lg 1 võib kinnipeetavale süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristust, sealhulgas kõige kergemat karistus ehk noomitust. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus.

13. Käesolevas asjas peab kohus tuvastama, kas distsipliinirikkumise toime panemine on tõendatud ja kas karistus on proportsionaalne. Kohus on nõus vastustaja seisukohaga, et vanglal pole alust arvata, et distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks olev ettekanne nr 4371, mille on koostanud vanglateenistuse ametnik K. Vassil, M. Tomson, R-S. Ennok ja V. Tonts, ei oleks tõene. Ettekande nr 4371 kohaselt leidis intsident aset kella 15.55 paiku 14.09.2014, kui valvurid teatasid kaebajale, et spordisaali kasutamise keeld kehtib veel ka sel päeval. Seejuures oli teistele ametnikele tuletanud vastavat keeldu meelde K. Vassil. Ettekandes nr 4371 on märgitud, et kaebaja läks kambrisse ja vahetas plätud spordijalatsite vastu ning tuli eluosakonna trellivõre ette. Valvurid V. Tonts ja M. Tomson seletasid kaebajale, et spordisaali kasutamise keeld kehtib veel ka 14.09.2014. Seepeale ütles kaebaja „ (ebatsensuurne sõna) ma panin juba botased jalga. Kuradi Kaur pani kitse.“ Seejärel küsis valvur K. Vassil juba lukustatud trellvõre ees, et kuidas palun, mispeale kaebaja ütles: „mul on sõber Kaur, kes on kits“. Ettekande kirjutanud vanglaametnikud seisid E-9 eluosakonna trellukse juures.

14. Kaebaja on tuginenud asjaolule, et kõik ettekande allkirjastanud ametnikud (M. Tomson ja R-S. Ennok) ei viibinud seal kirjeldatud sündmuste lõpuni trellukse juures. Seda tunnistab ka Tartu Vangla. Kohus möönab, et üldjuhul ei saa distsiplinaarmenetluses arvestada niisugust ettekannet, milles ametnik kirjeldab sündmusi, mille juures ta tegelikult ei olnudki. Samas on vaidlusaluse ettekande allkirjastanud ka ametnikud K. Vassil ja V. Tonts, kelle puhul ei ole vaidlust, et nad viibisid kõigi ettekandes märgitud sündmuste juures lõpuni. Seega on ettekande näol kohtu hinnangul siiski tegemist asjakohase ja usaldusväärse tõendiga.

15. Asjas on kindlaks tehtud, et K. Vassil ja V. Tonts olid trelliukse juures ja mõlemad kuulsid, et kaebaja ütles „Kuradi Kaur pani kitse“ (tl 43 ja 40). Kohtu hinnangul on sündmuse toimumine niisugusel viisil tõendatud ning kohus on seisukohal, et see väljend puudutas ilmselgelt ametnik

K. Vassilit. Kaebaja seletus, et ta kõneles isikust nimega Kaur Kits, ei ole eluliselt usutav ning kaebaja ei ole tõendanud ka niisuguse isiku olemasolu. Nähtuvalt distsiplinaarmenetluse materjalidest on vangla teinud selgeid jõupingutusi väite kontrollimiseks ning on ilmne, et väidetavat K. Kitse tegelikkuses ei eksisteeri. On tavapärane, et kaebaja ei tunnista oma ebaviisakat käitumist. Kaebaja ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need on ennastõigustavad ega haaku ühegi teise tõendiga. Hüpoteetiline olukord, kus vahetult pärast seda, kui Kauri-nimeline vanglaametnik takistab kinnipeetaval spordisaali minemast, andes keelu kehtivusest teistele teada, kõneleb kinnipeetav teisest Kauri-nimelisest isikust, kelle perekonnanimi on Kits, oleks niivõrd väheusutav kokkusattumust, et niisuguse selgituse arvestamiseks peaks kaebaja suutma tõendada vähemalt seda, et väidetav K. Kits on üldse olemas.

16. Kasutades väljendit „kitse panema“ vanglaametnik K. Vassili suhtes, pani kaebaja kohtu hinnangul toime Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 rikkumise, kuna tegemist on halvustava väljendiga. Selle kasutamine ei olnud ka millegagi õigustatud, kuna K. Vassil oli õigesti tähelepanu juhtinud kehtivale spordisaali kasutamise keelule. Seega on asjas distsiplinaarkaristuse määramise eeldused täidetud. Kohtu arvates peab määratav karistus olema proportsionaalne ning karistuse valik peab olema põhjendatud ja tulenema rikkumise asjaoludest, kaebaja varasemast käitumisest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest kaebajale on määratud kõige leebem karistus. Seega puudub kohtu hinnangul alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.

17. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik