1-15-2093/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-2093

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2015. a.,Tallinn Kohtuasja number 1-15-2093 Kohtukoosseis Meelika Aava,

Pavel Gontšarov, Sten Lind Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 2. aprilli 2015. a otsus M.R-i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilve apellatsioon kui

M.R-i ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 2. aprilli 2015. a otsusega menetluses tunnistati M.R lühi süüdi KarS § 424

järgi ja talle mõisteti karistuseks rMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistus 9 kuuks. K karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti vangistus 6 kuuks, mis jäeti KarS § 73 lg

-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et M.R ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki õigus M.R-ilt juhtimise 5 kuuks.

2(5)

2.

M.R tunnistati süüdi selles, et ta 19. oktoobril 2014 kella 22.21 ajal Maardu linnas juhtis mootorsõidukit Toyota Land Cruiser alkoholijoobe seisundis. Alkoholi sisaldus tema veres oli 2,44

mg/g.

on alkoholi Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõiduki juht, kelle ühes grammis veres vähemalt 1,50 milligrammi.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes vaidlustab kohtuotsust lisakaristuse mõistmise osas, taotledes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist vaid B kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse osas.

Kaitsja põhjendab taotlust sellega, et M.R töötab XXXXXXXXXXX ning C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämisega kaotab ta töö. Kuna ta ei valda eesti keelt, siis on uue

töökoha leidmine raskendatud kui mitte võimatu. Seega jääb ta suure tõenäosusega töötuks. Ta on peres ainuke inimene, kes töötab, sest tema abikaasa on juba töötu ja saab töötu abiraha. Sissetuleku

kaotamisega tekkib M.R raskusi nii enda kui pere ülalpidamisega, sealhulgas elamiskulude tasumisega. Samuti muutub raskendatuks menetluskulude tasumine.

M.R juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes tööst vabal aja, s.o pühapäeval. Oma teoga ta seega

tööandja vara ohtu ei seadnud. Tööandja sõidukiga ei ole M.R kunagi mingeid rikkumisi olnud. See tõendab, et isik suhtub oma tööülesannete täitmisesse kohusetundlikult. Töövälisel ajal ei

ole tal õigust tööandja sõidukit kasutada. Seega kannaks lisakaristus oma eesmärki ka siis, kui ära võtta vaid B kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Tegemist ei ole isikuga, kes süstemaatiliselt - liikluseeskirju rikub.

Kohus oleks pidanud arvestama karistust kergendava asjaoluna seda pani süüteo toime , et M.R

raske isikliku olukorra mõjul KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes. Tal oli kodus konflikt abikaasaga. Tema

pojalt on juba pikemat aega terroriseeritud ja temalt raha välja pressitud. Samuti on tulistatud M.R-i autot ja läbi on lõigatud sõiduki rehve. Need asjaolud põhjustasid M.R stressiseisundi, mille tõttu ta juhtis sõiduautot joobeseisundis.

Maakohus ei ole motiveerinud, miks mootorsõiduki juhtimisõigus tervikuna ära tuleb M.R-ilt võtta. unud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Sellega on maakohus rikk

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt

selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit.

Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi

argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata

jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus

ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

3(5) Kohtukolleegium märgib, et käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises

menetluses ning M.R ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval

õigus anda kohtuistungil ütlusi. M.R kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ja jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juu

rde (tl 99-100). Seega oli esimese astme kohtus tagatud M.R-i õigus viibida oma asja arutamise juures ja o s ei vaidlustata mingeid sisulisi lla ära kuulatud. Apellatsiooni

süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus

muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 2003. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-26-03 on

märgitud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis

annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

V kujunenud liiklussituatsioon sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust iimasel ajal välja

oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS § 1 alusel määratud lisakaristus -s 50 lg

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 26. oktoobri 2009. a otsuses nr 3-1-1-86-09 väljendatud seisukohale, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu

on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu

hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seoses sellega on

Riigikohtu , et isiku karistamisel kriminaalkolleegiumi praktika olnud jätkuvalt seisukohal

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1- - 20 06, 3-1-1-55-07 ).

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2010. a otsuses nr 3-1-1-26-10 on märgitud, et

väärteomenetluses on teatud juhtudel võimalik lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist vaid konkreetse kategooria mootorsõidukite suhtes. Samas juhtimisõiguse sellise n.ö osalise äravõtmise puhul saab olla tegemist pigem erandiga, mida võivad õigustada

eeskätt eripreventiivsed kaalutlused. Seda põhjusel, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kui abinõu, millega eemaldatakse liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest, seondub reeglina rikkuja üldise liiklusalase käitumise ja hoiakutega, mitte aga vajadusega hoida teda

ajutiselt eemal vaid teatud kategooria mootorsõiduki juhtimisest. Kriminaalkolleegium märkis

sedagi, et kuigi üldiselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

4(5) Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS § s 56 sätestatut, - s.o

arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust

raskendavate ja asjaolude puudumist ning - kui eripreventiivsetest kaalutlustest. lähtunud nii üld

Kohtukolleegiumi hinnangul M.R-i suhtes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid

lisakaristuse kohaldamata jätmise või selle kohaldamise vaid B kategooria mootorsõiduki

- juhtimisõiguse äravõtmise suhtes, tuvastatud ei ole. Erandlikuks ei ole asjaolu, et ta pani rikkumise toime puhkepäeval ning ei kasutanud sellel ajal tööandja sõidukit. Maakohus on lisakaristuse tähtaja

mõistmisel arvesse võtnud puhtsüdamlikku kahetsust, varasemat elukäiku ning töö M.R-i

- ja

elukoha olemasolu, mistõttu on temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega piirdunud

alamäära lähedases määras, s , ehkki KarS § 50 lg 1 p 1 võimaldanuks seda ära võtta .o viieks kuuks kuni kolmeks aastaks.

Kriminaalkorras karistatavaks alkoho

lijoobes olevaks loetakse mootorsõiduki juht, kelle ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. M.R-i ühes milligrammis veres oli alkoholi 2,44 milligrammi. M.R-i Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et

alkohoolne joove ületas tunduvalt kriminaalkorras karistatavat piirmäära, mistõttu tema süü ei ole väike.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et M.R ei olnud mitte lihtsalt tugevas alkoholijoobes, vaid tal esinesid alkoholijoobest tingitud koordinatsioonihäired ja mälululüngad. Lisaks sellele oli ta äärmiselt agressiivne. Seda tõendavad ütlused ning asjaolu, et

tunnistajate , AS, R. L ja MV AF ta ei olnud võimeline indikaatorvahendisse puhuma. ütlustest nähtub, et kui ta keeldus M.R-i Tunnistaja MV

sõiduautosse istumast, siis püüdis M.R talle sõiduautoga otsa tagurdada ning seejärel

põgenes. M.R sõitis seejärel pikali liiklusmärgi posti, kuid jätkas ikkagi sõitmist.

M.R-i agressiivsest käitumisest ja ebakindlast sõidustiilist teatasid inimesed politseisse. Politseile laekunud

informatsiooni tõttu asuski politseipatrull M.R-i sõiduautot jälitama. Tema sõiduauto peatuma sundimiseks läks vaja kolme politseiautot, millega tema edasine tee blokeeriti. Seega ei seisnenud M.R-i

ohtlikkus sõiduautoga liiklemisel mitte ainult alkoholijoobes, vaid ka sellega kaasnenud

koordinatsioonihäiretes, mälukaotuses ja vägivaldsusel M.R ei lubatud pärast kinnipidamist

. mitte koju, vaid ta paigutati arestimajja kainenemisele. M.R-i pudeli veini ja kahe kange hoolimatust liiklusnõuete täitmisesse näitab asjaolu, et pärast

õlle ärajoomist tal mõistlik põhjus sõiduauto puudus

rooli istumiseks. Kohtueelsel uurimisel on ta

ülekuulamisel kinnitanud, et sai aru, et pärast sellise koguse alkoholi joomist oli ta joobes, kuid

tahtis vaatamata sellele sõiduautoga sõbra juurde sõita. Ta ei mäletanud, et oleks mingit

naisterahvast oma autosse kutsunud või talle otsa sõita tahtnud. Kinnitab, et sõitis

otsa liiklusmärgile, kuid jätkas vaatamata sellele autoga sõitmist. Kaitsja apellatsiooni väited M.R esinenud Lisaks sellele ei ole M.R võimalikust stressist ei õigusta sõiduauto juhtimist alkoholijoobes. kohtueelsel uurimisel oma üleelamistest ja võimalikust stressituatsioonist midagi rääkinud.

M.R-ilei olnud selline rikkumine esmakordne. Ta on ka varem mootorsõiduki joobes juhtimise

eest kriminaalkorras karistada saanud ning temalt on juhtimisõigus ära võetud. See ei ole tema käitumisele vähimatki mõju avaldanud, sest ta jätkab analoogsete rikkumiste toimepanemist.

Kaitsja märgib apellatsioonis, et juhtimisõigusest ilma jäädes kaotab M.R töö ja paneb oma

perekonna raskesse materiaalsesse olukorda. olleegium, et Vastuseks sellele märgib kohtuk

v M.R hakkas õimalikule karistusele oleks pidanud mõtlema siis, kui alkoholijoobes sõidukit

juhtima. mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist Maakohus ongi põhjendanud M.R-ilt

peamiselt sellega, et teda on juba varem samasuguse rikkumise eest karistatud, kuid see ei ole mõjutanud teda rikkumistest hoiduma. Seega on maakohus lisakaristuse mõistmist motiveerinud.

5(5)

4.

lisakaristus Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et M.R-ile mõistetud

on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna.

Seega on M.R-i kaitsja vandeadvokaat T. Pilve apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab juhindudes KrMS § 326 lg läbi vaatamata. selle - 3 st

Meelika Aava

Pavel Gontšarov Sten Lind /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/