4-15-2662/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generatedRiigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda Karl Georg Krupp`ile riigi õigusabi andmisest. Rahuldada Karl Georg Krupp kaebus ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 119 lg 1 lõpetada väärteomenetlus Karl Georg Krupp suhtes NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
Legislator headnote
AI generated4-15-2662/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Karl Georg Krupp on kaebuses avaldanud, et taotleb õigusabi riigi poolt. VTMS § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi väärteomenetluses antakse riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 3 kohaselt riigi õigusabi liigiks on isiku kaitsmine väärteoasjas kohtus. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus, tutvunud K.G.Krupp kaebusega, leiab, et isik on ise võimeline kaitsma oma õigusi ja seetõttu käesolevas menetluses kohus keeldub K.G.Krupp`ile riigi õigusabi andmisest.
Full text
4-15-2662
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
6. mai 2015. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2662 Kohtunik
Piia Jaaksoo
Väärteoasi
Karl Georg Krupp kaebus PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 30.03.2015 otsusele väärteoasjas nr 2570,15,000200 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Karl Georg Krupp, isikukood 39607030824, e-post: * elukoht * Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, e-post: haapsalu-pj@politsei.ee RESOLUTSIOON
1. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda Karl Georg Krupp`ile riigi õigusabi andmisest.
2. Rahuldada Karl Georg Krupp kaebus ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 119 lg 1 lõpetada väärteomenetlus Karl Georg Krupp suhtes NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. Saata kohtumääruse ärakiri Karl Georg Krupp`ile ja PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.
Kaebus 13.04.2015 saabus Pärnu Maakohtusse Karl Georg Krupp kaebus väärteootsusele nr 2570,15,000200, milles taotletakse väärteootsuse tühistamist. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et testi tulemus, mis näitas, et tema organismis leidub THC-d, oli äärmiselt üllatav. Seda, kuidas keelatud aine tema organismi võis sattuda, ta öelda ei oska, tahtlikult kanepit tarvitanud ei ole. Kohtuvälise menetleja seisukoht
4-15-2662
30.04.2015 esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus on põhjendamata ja otsus tuleb jätta muutmata. See, et K.G.Krupp ei mäleta aine tarvitamist, ei tähenda seda, et ta pole seda tarvitanud, seda kinnitab ka ekspertiisiakt. Kohtuväline menetleja ei pane K.G.Kruppile süüks narkootilise aine tarvitamist päeval, mil isik viibis Haapsalu politseijaoskonnas, väärteoprotokollile on märgitud kuupäevana 17.02.2015 kell
21.30 ja kohana Lääne maakond Ridala vald Uuemõisa Ehitajate tee s.o siis aeg, kui K.G,Kruppile uriini kiirtest tehti H K *ning väärteo kirjeldusse ongi kirjutatud seetõttu, et isik ei mäleta või ei taha mäletada tegelikku narkootilise aine tarvitamise aega ja kohta: „tarvitas täpselt tuvastamata ajal ja kohas…“. Kohtuväline menetleja on K.G.Kruppile ette heitnud, et kui ta avaldas, et keegi võis talle pahatahtlikult pakkuda suitsu, kuhu oli lisatud ka THC, siis asus ta end aktiivselt kaitsma ja tal tekkis kohustus teha tema väide kontrollitavaks. Kuna ta seda ei teinud, siis pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlusest, mida tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.
Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Karl Georg Krupp on kaebuses avaldanud, et taotleb õigusabi riigi poolt. VTMS § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi väärteomenetluses antakse riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 3 kohaselt riigi õigusabi liigiks on isiku kaitsmine väärteoasjas kohtus. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus, tutvunud K.G.Krupp kaebusega, leiab, et isik on ise võimeline kaitsma oma õigusi ja seetõttu käesolevas menetluses kohus keeldub K.G.Krupp`ile riigi õigusabi andmisest.
Kohtu seisukoht kaebuse osas. 04.03.2015 väärteoprotokollis ja 30.03.2015 väärteootsuses on K.G.Krupp`ile süüks arvatava väärteokirjeldus alljärgnev: teo toimepanemise aeg: 17.02.2015 kell 21.30, teo toimepanemise koht: Lääne maakond Ridala vald Uuemõisa alevik *. Väärteo kirjeldus: tarvitas täpselt tuvastamata ajal ja kohas narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli (THC) ilma arsti ettekirjutuseta. Tarvitamine tuvastatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga 17.02.2015. Väärteotoimikus on K.G.Krupp ütlused /tl 3/, kus isik avaldab, et 17.02.2015 umbes kella 21.30 ajal toimus * politseireid, mille käigus politseikoer ta ära märkis. Politsei tegi narkokiirtesti, mis osutus positiivseks ja näitas, et tema uriinis sisaldub kanep. Ei tea, kuidas narkootiline aine tema organismi sai, teadlikult kanepit tarvitanud ei ole. Eitab passiivset narkoaine tarvitamist, kuna tutvusringkonnas ei ole narkoainete tarvitajaid, samuti pole pikka aega olnud seltskonnas, kus oleks olnud narkoainete ja kanepi tarvitamist. Narkoaine tarvitamises end süüdi ei tunnista. Tl 4-5 on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt 17.02.2015 kell 21.30 on kontrollile allutatud K.G.Krupp ja indikaatorvahendi näit on olnud positiivne THC suhtes. Tl 8 on ekspertiisiakt nr 41I 26.02.2105, milles ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud K.G.Krupp uriinist leiti tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti karboksütetrahüdrokannabinooli (THC-COOH), mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 I nimekirja. Seega on väärteoasja menetluse käigus leidnud tõendamist, et K.G.Krupp uriinis leidus narkootilist ainet. NPALS § 151 sätestab väärteona narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise. K.G.Krupp`ile on väärteoprotokollis süüks arvatud narkootilise aine tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta.
4-15-2662
Riigikohus on otsuses 3-1-1-49-09 p 9 leidnud, et tuleb eristada narkootilise aine tarvitamist ja manustaja pärastist viibimist tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoobes. Joobeseisund ei ole NPALS § 151 koosseisuline element. Kohus leiab, et väärteotoimikus ei ole ühtki tõendit selle kohta, kus ja millal K.G.Krupp oleks tarvitanud narkootilist ainet, isik on algusest peale ise eitanud narkootilise aine tarvitamist. Kohus leiab, et ainetu on kohtuvälise menetleja etteheide K.G.Krupp suhtes, et ta ei ole avaldanud, kus ja millal ta narkootilist ainet tarvitas.
Kohus leiab, et K.G.Krupp ütlustest tuleneb, et tema ei ole narkootilist ainet tarvitanud, ta oletab, et võib-olla võis narkootiline aine tema organismi sattuda eelneval nädalavahetusel, kui vanalinnas pidutses. Kohus leiab, et see on vaid oletus, kuidas isik püüab leida selgitust sellele, et tema organismis leidus narkootilist ainet. K.G.Krupp ütlustest ei tulene, et ta teaks, et ta sel ajal narkootilist ainet tarvitas. Seega kohtuvälise menetleja etteheide, et K.G.Krupp ei esita tõendeid oma väidete õiguse kontrollimiseks, ei ole asjakohane.
VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise lauseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtule esitatud väärteomaterjalidest nähtub, et käesolevas väärteoasjas ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendid K.G.Krupp`ile süüks arvatava väärteo kohta. Seega ei ole tõendamist leidnud, et K.G.Grupp on narkootilist ainet tarvitanud. Kohus märgib veel järgmist – väärteoprotokollis ja -otsuses heidetakse teokirjelduses K.G.Krupp`ile süüks narkootiliste ainete tarvitamist kindlakstegemata ajal ja kohas.
Samas teo toimepanemise aeg ja koht on mõlemas märgitud 17.02.2015 kell 21.30 Lääne maakond Ridala vald Uuemõisa *. Kohtuväline menetleja on ise selgitanud, et see aeg oli tegelikult kiirtesti tegemise aeg. Ka K.G.Krupp ütlused kinnitavad, et sel ajal tehti talle kiirtest. Seega on tõendamist leidnud, et väärteoprotokollis ja – otsuses näidatud ajal ja kohas ei ole K.G.Krupp talle süüks arvatavat väärtegu toime pannud. Teisalt on nii väärteoprotokollis kui –otsuses selgesõnaliselt kirjas, et just see koht ja aeg on väärteo toimepanemise koht.
Kohtuväline menetleja on küll seisukohas selgitanud, et see pole aeg, millal K.G.Krupp`ile väärteo toimepanemist ette heidetakse, kuid kohtumenetluses ei ole enam võimalik väärtoeprotokolli muuta. Samas on teokirjelduses kirjas, et K.G.Krupp tarvitas täpselt tuvastamata ajal ja kohas narkootilist ainet. Teo toimepanemise koht ja aeg on teo objektiivse külje oluline koosseisuline asjaolu ja peab olema väärteoprotokollis kajastatud. Väärteomenetluses ei tohi ei kohtuväline menetleja ega kohus väljuda väärteoprotokollis kirjeldatud teokirjeldusest ega tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid.
Riigikohus on otsuses 3-1-1-52-08 p 10 ja 11 leidnud, et VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007, 40, 316, p 7). Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Samuti on Riigikohtu varasemas praktikas asutud seisukohale, et sarnaselt kohtule on VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist.
Kohus leiab, et olukorras, kus väärteoprotokollis on näidatud teo toimepanemise aeg ja koht ning teisalt märgitud, et pani teo toime teadmata kohas ja ajal, esineb väärteoprotokollis selline
4-15-2662
vasturääkivus, mis oleks tinginud juba kohtueelses menetluses kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse lõpetamise.
VTMS § 119 lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le 29.
Lähtudes eeltoodud seadusesättest ja asjaoludest leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas tuleb rahuldada Karl Georg Krupp kaebus Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 30.03.2015 otsusele väärteoasjas nr 2570,15,000200, otsus tuleb tühistada ja Karl Georg Krupp suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik