4-14-7353/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-14-7353

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mail 2015, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-7353 (2330,14,004613) Kohtunik Astrid Asi (kirjalikus menetluses) Menetlusalune isik/kaebuse esitaja Mihhail Smirnov, elukoht Uusküla 7-32, Narva, isikukood 39309143742, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva

Väärteoasi Mihhail Smirnovi kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailovi 26.08.2014 üldrmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233014004613.

RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1, § 135 lg 2 ja § 155- 156

Jätta Mihhail Smirnovi kaebus rahuldamata ja muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna 26.08.2014 otsus väärteoasjas nr 2330,14,004613, millega Mihhail Smirnovi karistati liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220145179446.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest teatama kirjalikult Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

4-14-7353

2 Kui vähemalt üks kohtumenetluse pooltest on teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist, on mõlemal kohtumenetluse poolel õigus esitada Riigikohtule kassatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti 26.08.2014 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,14,004613 karistati Mihhail Smirnovi liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, so 100 eurot. Väärteoprotokolli kohaselt heideti talle ette 27.07.2014 kell 03.03 Narvas, Tallinna mnt 51 juures mootorsõiduki juhtimist omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Mihhail Smirnov esitas 09.09.2014 eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja 26.08.2014 otsus väärteoasjas nr 2330,14,004613 ning lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus. Kaebaja leiab, et tulenevalt liiklusseaduse § 94 lg-st 2 ei pidanud tal mopeedi juhtimiseks olema AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kuna ta oli nimetatud sätte jõustumise ajal 17-aastane ning see näeb ette, et AM- kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid seaduse jõustumise ajal 16- 17-aastased. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuväline menetleja esitas 21.10.2014 kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja nõustus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus jätta kohtuvälise menetleja 26.08.2014 otsus muutmata ning Mihhail Smirnovi kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Arvestades kaebaja ja kohtuvälise menetleja nõusolekut ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1 vaatab kohus kõnealuse kaebuse läbi kirjalikus menetluses.

Olles tutvunud Mihhail Smirnovi kaebusega, väärteoasja materjalidega ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab kohus, et juhindudes VTMS § 132 p 1 tuleb Mihhail Smirnovi kaebus jätta rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti 26.08.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,14,004613 muutmata.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus selles, et ta juhtis 27.07.2014 kell 03.03 Narvas, Tallinna mnt 51 juures mootorsõidukit Keeway Focus 50, reg.nr 911N, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Sellega pani Smirnov toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseadustiku § 201 lg 1 järgi.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt liiklusseaduse § 90 lg 1 p-le 1 ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

4-14-7353

3 Liiklusseaduse § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta. Nimetatud teo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest.

Formaalselt vastab väärteoprotokollis toodud sündmuste kirjeldus liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele st mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta.

Antud asjas ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit – mopeedi ning tal puudus mis tahes kategooria juhtimisõigus. Neid asjaolusid tõendavad eelkõige kaebaja enda ütlused, millest nähtuvalt ta tunnistab mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta ning põhjendab seda asjaoluga, et ta ei teadnud, et juhtimisõigus on vajalik. Smirnovi ütlustega haakuvad ka tunnistaja Partsi ütlused ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja väljavõte liiklusregistrist. Viimane kinnitab, et kaebajal ei ole ühegi kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Vaidlus on selles, kas kaebaja pidi omama mopeedi juhtimiseks vastavat juhtimisõigust või mitte.

Liiklusseaduse § 93 lg 2 p 1 kohaselt on mopeed AM-kategooria mootorsõiduk. Liiklusseaduse § 94 lg-st 1 tulenevalt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni 2013. aasta 1. jaanuarini.

Seega AM kategooria mopeedi juhtimiseks piisab mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusest või piiratud juhtimisõigusest. Ning lisaks sellele näeb LS § 94 lg 2 ette kaks erandit, millal juhtimisõigus ei ole üldse nõutav. Esiteks - AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. Teiseks - kuni 2013. aasta 1. jaanuarini ei nõutud AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ka isikutelt, kes olid 16–17-aastased LS § 94 lg 2 muudatuste jõustumise hetkel (so 01.07.2011).

Kuivõrd kaebaja sünnikuupäev on hilisem kui 01.01.1993 (14.09.1993), siis LS § 94 lg-s 2 sätestatud esimene erand temale ei kohaldu. Küll aga on ta samas sättes sisalduv teise erandi subjektiks, kuid see kehtis ainult 2013.a 1.jaanuarini. See tähendab, et kaebajal, kes oli LS § 94 lg 2 muudatuse jõustumise hetkel (so 01.07.2011) seitsmeteistkümne aastane, oli ajavahemikul 01.07.2011 kuni 01.01.2013 õigus juhtida AM-kategooria mopeedi ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta või piiratud juhtimisõiguseta. Kuid alates 01.01.2013 pidi tal selleks olema kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus.

Liiklusregistri andmete väljatrüki alusel on tuvastatud, et väidetava väärteo toimepanemise ajal, so 27.07.2014, kaebajal kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei olnud.

Eelnevat kokkuvõttes on käesolevas väärteoasjas leidnud tõendamist, et Mihhail Smirnov juhtis 27.07.2014 AM-kategooria mopeedi ning tal puudus selles vajalik juhtimisõigus. Seega esinevad tema tegevuses liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused.

4-14-7353

4 Smirnovi selgitusest järeldub, et sõites 27.07.2014 mopeediga oli ta teadlik sellest, et tal puudub mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus, kuid ta arvas, et AM-kategooria mopeedi juhtimiseks ei peagi tal seda olema. Ka kohtule esitatud kaebuses on ta seisukohal, et tema puhul kehtis liiklusseaduse § 94 lg-s 2 sätestatud erand. Seega oli mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta pandud toime vähemalt otsese tahtlusega. Smirnov teadis, et tal ei ole ühegi kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Kohtu hinnangul ei saa aga üheselt välistada, et kaebaja tõepoolest ei olnud teadlik või ei mõistnud liiklusseaduses sätestatud nõuet, et alates 01.01.2013 võib ta juhtida AM- kategooria mopeedi üksnes vastavat juhtimisõiguse olemasolul. Seega ei saa ka välistada, et tegemist ei olnud eksimusega teo keelatuses. Samas tuleb aga tõdeda, et taoline eksimus ei olnud kaebaja jaoks kindlasti vältimatu. Arvestades, et liikluses osalemine on väga paljude inimeste jaoks igapäevaelu lahutamatu osa, on ilmne, et liikluses kehtivaid nõudeid tuleb teada ja ka teatakse. Kuivõrd liikluses on mootorsõidukid (võrreldes nt jalakäijate või jalgratturitega) suurema ohu allikad, nõutakse nende juhtidelt ka laiemaid teadmisi liikluskorda reguleerivatest õigusnormidest. Sealjuures on vastavate nõuete kohta informatsiooni leidmine jõukohane igale täisealisele ja süüvõimelisele inimesele, kasutades selleks näiteks elektroonilist riigiteatajat, maanteeameti kodulehte, vastavasisulist trükikirjandust, küsides nõu kõnealuse valdkonna üle järelevalvet teostavatelt riigiametnikelt, juristilt vms. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et kuigi antud juhul võib rääkida sellest, et kaebaja ei olnud teadlik oma teo keelatusest, oli siiski tegemist olukorraga, kus eksimus oli kaebaja jaoks kergesti välditav.

Ülaltoodut kokkuvõttes on kohtu hinnangul Smirnovi tegevuses tuvastatud liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohtumenetluses ei ole tuvastanud menetlusaluse isiku karistust raskendavaid asjaolusid. KarS § 39 lg 2 alusel võib Smirnovi puhul kohaldada KarS §-s 60 sätestatud karistuse kergendamise aluseid. Smirnovile karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et teda ei ole varem süütegude toimepanemise eest karistatud, st tegemist on esmakordse rikkumisega. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul põhjendatud ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks kohtuvälise menetleja poolt kaebajale määratud kergemaliigiline karistus ning seda minimaalsele lähedases määras, so 25 trahviühikut.

Kõike eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jätab kohus Mihhail Smirnovi kaebuse rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti 26.08.2014 üldmenetluse otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik